Sri Lanka sisemaa on rannikust täiesti erinev maailm — rahulikum, ehedam, rohkem loodust ja rohelust. Seal reisides on tunne, nagu oleks hoopis teise riiki sattunud. Rohelised mäed, lõptmatud teeistandused, kosed, vanad templid ja loomad vabas looduses — kõike seda leiad Sri Lanka sisemaalt.
Kui plaanid Sri Lankale minna ja mõtled, kas sisemaa on seda nädalat väärt, siis minu vastus on — kindlasti on.
Selles postituses jagan oma nädala marsruuti läbi Sigiriya, Kandy, Nuwara Eliya, Ella ja Udawalawe koos praktiliste nõuannete, majutussoovituste ja ausate kogemustega.
Enne kui sukeldud marsruudi detailidesse, soovitan piiluda ka mu teist postitust Sri Lanka reisisoovitused: mida enne minekut teada. Seal on kirjas kogu kasulik taustainfo: millal minna, kuidas liikuda ja millega arvestada.



Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib. Sri Lanka postitused: Sri Lanka kokkuvõte, Sigiriya, Kandy ja Nuwara Eliya, Pekoe Trail matkarada, Ella, Udawalawe rahvuspark, Matara Polhena küla, Villa Pisangra majutus, Galle, Ahangama, Hiriketiya,
Sri Lanka sisemaa ringreis: Sigiriya, Kandy, Ella ja safari
Miks peaks Sri Lanka sisemaad külastama
Sri Lanka sisemaa on rannikust täiesti erinev maailm — justkui teine riik. Rannikul on palmid, surfajad, kohvikud ja lokkidega kohalikud. Sisemaal ootavad sind aga rohelised mäed, teeistandused, iidsed templid ja loomad vabas looduses. Kui külastad ainult rannikut, jääb suurem osa Sri Lankast, mis muudab selle just eriliseks, nägemata.
Sisemaal leiab kõike seda, mille poolest Sri Lanka on kuulus: UNESCO maailmapärandi objektid, budistlikud templid ja koopad, uhked kosed, matkarajad teeistanduste vahel ja safarid. Inimesed on sisemaal veidi teistsugused kui rannikul — vähem turistide poolt mõjutatud, rohkem traditsioonilised ja ehedamad. Singali kogukond on siin tugevalt esindatud ning budism on igapäevaelu lahutamatu osa.
Üks populaarsemaid piirkondi sisemaal on nn Cultural Triangle ehk kultuurikolmnurk, mis ühendab Anuradhapurat, Polonnaruwat ja Kandyt ning on Sri Lanka olulisemate UNESCO maailmapärandi objektide koduks. Kolmnurga tipud moodustavad saare kolm ajaloolist pealinna ning piirkonnas asuvad ka Lion Rock Sigiriyas ja Dambulla koobastemplid. Kui sind huvitab ajalugu ja kultuur, tasub Cultural Triangle’ile kindlasti rohkem aega pühendada.
Mina tegin Cultural Triangle’ist vaid osa — käisin Sigiriyas ja Kandys, ülejäänud aja veetsin rohkem mägipiirkondades Nuwara Eliya ja Ella ümbruses.

Kui kaua sisemaal olla
See sõltub sinu huvidest ja reisi pikkusest. Mõned suunised:
- 4-5 päeva — jõuad näha mõned põhilised kohad: Kandy, Ella ja safari
- 1 nädal — ideaalne, et lisada Nuwara Eliya, mõni matk ja rohkem aega igas kohas
- 10+ päeva — kui tahad läbida terve Cultural Triangle koos Anuradhapura ja Polonnaruwaga
Mina veetsin sisemaal nädala ja see tundus paras – üsna palju sõitmist, aga mitte liiga tormamine.
Transport sisemaal
Sisemaal liikumiseks on kaks peamist varianti — autojuht terveks perioodiks või transport päevade kaupa jooksvalt organiseerida.
Taksod. Jooksva variandi puhul aitavad tavaliselt majutuskohad sul autojuhi või tuktuki (lühema sõidu korral) organiseerida. Neil on selleks palju kontakte ja sageli juba uurivad ise, et kas seda tahad. See on veidi odavam variant kui terveks perioodiks autojuht, aga tähendab rohkem sekeldamist ja läbirääkimist iga päev.
Autojuht. Mina võtsin autojuhi terveks nädalaks, kuna meie ajakava oli tihe ja ei tahtnud pidevalt transpordi otsimisega tegeleda. Panin marsruudi ette paika ja saatsin juhile ülevaatamiseks. Juht oli kogu aeg meie päralt ja saime liikuda siis, kui vaja ja vastavalt vajadusele marsruuti muuta. Maksin autojuhi eest umbes 60 € päevas, mis sisaldas bensiini ning juhi majutust ja toitu, mille ta organiseeris ise.
Meie lend saabus hilisõhtul, seega läksime lennujaamast majutuskohta ise Uberiga ja autojuht tuli järgmisel hommikul hotelli järgi. Kui saabud päevasel ajal, saab autojuht otse lennujaama vastu tulla ja juba Sigiriya suunas sõita.
Tasub arvestada, et isegi lühemad vahemaad võtavad sisemaal rohkem aega kui kaardil paistab — teed on sageli käänulised ja mägisel teel on sõidukiirus aeglane.
Rong. Samuti soovitan mõne otsa sisemaal teha rongiga. Kõige populaarsem on lõik Kandy suunast Ellasse — väidetavalt üks maailma ilusamaid rongisõite läbi teeistanduste ja mägede. Meie tervet marsruuti ei teinud, sest see oleks võtnud tunde. Lasime autojuhul end viia Ambewela rongijaama ja sealt sõitsime Ellasse, mis võttis umbes 2,5 tundi. Autojuht tuli Ellasse vastu.
Bussid. Olemas on ka kohalikud bussid, aga neid turistid üldiselt pikemateks otsadeks sisemaal ei kasuta. Kohvriga reisides on see üsna keeruline. Samas kui oled rohkem seljakotireisija, otsid seiklust ja aeg pole limiteeriv faktor, siis miks mitte. võib see keeruliseks minna.
Tuk-tukid sobivad pigem lühemateks vahemaadeks. Samas mõned seiklusturismi harrastajad on tuk-tuki rentinud ja ise sellega Sri Lankale ringi peale teinud.
Minu Sri Lanka sisemaa reisikava
Meie ringreis Sri Lanka sisemaal kestis kaheksa päeva ja nägi välja selline:
- Päev 0: Negombo (1 öö) — saabumine südaööl ja ööbimine lennujaama lähedal | Öömaja: Western sky
- Päev 1:Sigiriya (1 öö) — Lion Rock ja Village Tour | Öömaja: Sigiriya River Side Resort
- Päev 2: Kandy (1 öö) — päikesetõus Pidurangala kivil, Kandy botaanikaaed, tempel | Öömaja: Kandy Bird Villas
- Päev 3: Nuwara Eliya (1 öö) — Ambuluwawa torn, teeistandused, Puna Ella kosk ja Bluefield Tea Factory | Öömaja: Woods Hut
- Päev 4-6: Rong Ambewelast Ellasse. Ella (3 ööd) — Nine Arch Bridge, Ella Rock, Little Adam’s Peak, Mahamevnawa Buddhist Monastery ja Diyaluma Falls, Pekoe Trail matk Idalgashinnast Haputalesse | Öömaja: Chamodya Homestay
- Udawalawe rahvuspark (1 öö) — hommikusafari 6:00-12:00. Sõit rannikule | Öömaja: Silent River Cottage
Marsruuti saab muidugi kohandada sõltuvalt sellest, kui palju aega sul Sri Lankal on. Pärast nädalat sisemaal, olime 4 nädalat rannikul kaugtööl, millest kirjutan järgmises postituses. Kui oled aga kahenädalasel puhkusreisil, siis ilmselt pühendaksin sisemaale nädala ja rannikule teise. Samas eelistavad paljud hoopis olla kohapeal rannikul ja sealt mõnepäevaseid väljasõite teha.
Päev 0: Saabumine Sri Lankale
Sri Lankale tulime AirAsiaga Kambodžast läbi Bangkoki ja jõudsime lennujaama natuke enne südaööd. Piiripunktist pääsesime ruttu üle ning kõik läks sujuvalt.
Lennujaamas tegime kohe ära kaks olulist asja — võtsime automaadist sularaha (automaatide valik on lennujaamas suur) ja tegime Dialogi kohaliku SIM-kaardi. Mõlemad käisid kiiresti ja olid odavad.
Reisidel kasutan maksmiseks ja raha väljavõtmiseks.Wise kaart. Kui sa pole veel Wise klient, saad nendega lihtsalt liituda minu Wise reward lingi kaudu – liitumisel saad tasuta kaardi või 500 euro eest tasuta ülekandeid.
Takso saamine oli aga väike seiklus. Olime ette alla laadinud nii PickMe kui ka Uberi taksoäpid, kuid paljud juhid tühistasid sõidu. Lennujaama ees seisvad juhid pakkusid vähemalt topelthinda. Lõpuks õnnestus siiski äpist juht leida, jõudsime majutuskohta ja läksime magama.
🏨 Majutus: Western sky: väga odav, lihtne ja korralik majutus lennujaama lähedal. Olime seal vaid ühe öö pärast maandumist, et hommikul kohe edasi liikuda. Pikemaks peatumiseks ei soovita, aga kui on vaja vaid, magada, siis on korralik koht (hiljuti renoveeritud).
Päev 1: Colombo → Sigiriya
Hommikul saime esimese päris Sri Lanka kohaliku hommikusöögi, mida Western sky külalistemaja omanik katuseterrassil serveeris — kolm erisorti pannkooke ja väga magus algus päevale.
Kell 8:30 oli autojuht kohal ja sõit Sigiriya poole võis alata. Negombost Sigiriyasse on umbes 145 km ja sõit võtab autoga ligikaudu 3 tundi.
Sigiriya on Sri Lanka sisemaa üks tuntuimaid kohti, mis on eelkõige kuulus oma suure kivi, Lion Rocki poolest. See on umbes 200 meetri kõrgune kalju, mille tippu ehitas 5. sajandil kuningas Kashyapa oma palee, et demonstreerida oma võimsust. Täna on see UNESCO maailmapärand ja üks Sri Lanka ikonilisemaid vaatamisväärsusi.
Õhtupoolikuks plaanisime ronida Lion Rocki tippu. Kuna olime sõidust väsinud, tegime enne kiire kohvipeatuse Lion Rocki vaatega kohvikus nimega Coffee with Hawwa.


Sigiriya Village Tour
Päevaks suuri plaane polnud ja lootsin, et autojuht oskab midagi soovitada. Tema ainuke idee oli kõige turistikam asi üldse – Sigiriya Village Tour. Sisuliselt on see turistidele mõeldud atraktsioon, kus viiakse lehma taga kaarikus veekoguni, sealt paadiga kohalikku külla. Seal näidatakse, kuidas kohalikku toitu teha traditsioonilisel viisil ja siis saab selle ka ise ära süüa.



Lasime end veenda sinna minema, kuna esimene päev ja muud plaane polnud. Tuuril olimegi ainult kahekesi ja autojuht tuli niisama kaasa. Peamine huvitav asi oli tutvuda kohaliku toiduga, kuna see oli esimene päev Sri Lankal. Päris minu tüüpi tegevus see polnud, natuke liiga tehislik. Tean, et paljudele turistidele meeldib, seega oleneb maitsest.
Meie broneerisime tuuri koha peal. Samas olid isegi GetYourGuide mõned hinnad paremad, kui need “sõbrapakkumised”, mis seal läbi autojuhi saime.
Lion Rock
Natuke enne kulse tunni algust võtsime suuna Sigiriya tuntuima vaatamisväärsuse ehk suure kivi Lion Rocki otsa. See on avatud igapäevaselt kell 7:00–17:30 ning parim aeg minna on varahommikul või õhtupoolikul, mil ilm on jahedam ja valgus parem.
Tippu jõudmiseks tuleb ronida umbes 1200 astet. Teel üles saab näha kivisse raiutud koopaid, kuulsaid freskosid ja lõvi käppasid, mis annavad kivile nime.
Sissepääsupilet maksis 30 eurot (2026. aastal), mis tundus ausalt öeldes veidi šokeeriv ja kallis. Samuti on seal väga palju rahvast. Õnneks meie ei pidanud treppidel kaua järjekordades seisma, aga olen näinud pilte, kus inimesed on seal päris pikalt. Kindlasti võta kaasa vett ja mugavad jalanõud. Tee peal sai ka veepudelit täita.
Tipust avanevad vaated ümbritsevale džunglile, tasandikule ja kõrval olevale Pidurangala kivile, mille tippu läksime järgmisel hommikul. Kõige parem vaade on muidugi hoopis kivi kohalt droonilt. Seda Lion Rockilt lennutada ei või ja kontrollid pidevalt jälgivad. Küll aga on lubatud kõrval olevalt Pidurangalalt (kui Sri Lanka droonilitsets on olemas). Seda ma ka järgmisel hommikul tegime ja pildid pärinevad sealt.
Erinevaid Sigiriya tuure ja pileteid saad vaadata ning broneerida ka GetYourGuide kaudu.




Sigiriya majutus
Sigiriya River Side Resort armas külalistemaja keset loodust. väikese jalutuskäigu kaugusel keskusest. Sisaldab ka väga head hommikusööki. Neil oli isegi bassein, aga selleks meil aega ei jäänud.
Päev 2: Sigiriya → Kandy
Päikesetõus Pidurangala kivi otsas
Lisaks Lion Rockile tasub kindlasti külastada lähedal asuvat Pidurangala kivi, sest sealt avaneb suurepärane vaade just Lion Rockile endale. Paljud valivadki ainult Pidurangala, mis maksab vaid 3 eurot. Kõige populaarsem aeg on minna päikesetõusuks.
Meie läksime samuti päikesetõusu ajaks. Esmalt tuleb auto või tuk-tukiga sõita varahommikul parklasse, umbes 20 minutit, ja sealt algab retk mäe otsa. Kuna oli kottpime, olin väga õnnelik, et kaasas oli pealamp.
Mida ma aga ei osanud oodata, olid suured inimummikud. Arvestasin, et rahvast on rajal palju, aga mitte nii palju, et vahepeal lihtsalt seisame 15 minutit paigal. Enne tippu jõudmist on väga kitsad ülesmineku alad, kus peab kivide vahelt ronima — see tekitab korraliku pudelikaela. Alla tulles oli olukord sama või veel hullem, inimesed ootasid kuni 40 minutit, et üldse alla minekut alustada. Muidu jalutuskäik ise oli minu jaoks lihtne, aga kindlasti on vaja häid jalanõusid, et üle kivide ronida.
Vaade Lion Rockile oli päris äge — isegi parem kui kivi enda otsast. Ilm oli pilves, nii et ilusat päikesetõusu ei näinud ja alguses ei paistnud kivi läbi pilvede. Ootasime veidi ja valgus läks paremaks. Saime ka toredaid droonikaadreid.
Soovitan Pidurangalal kindlasti käia, aga päikesetõusu ajaks minemine pole tingimata vajalik. Veidi hiljem on rahvast märksa vähem.



Mida Sigiriya läheduses veel teha?
Pärast päikesetõusu Pidurangala kivi otsas, läksime tagasi enda hotelli, sõime hommikust ja asusime Kandy poole teele. Sigiriya läheduses oli tegelikult veel kohti, kuhu minna, aga jätsin need seekord reisikavast välja.
- Dambulla koobastempel — üks Sri Lanka külastatumaid religioosseid vaatamisväärsusi, kus sajad Budha kujud ja seinamaalingud on kivisse raiutud. Asub vaid 20 minutit Sigiriiyast. Sisuliselt kõik Sigiriiya külastajad käivad ka seal, aga kuna me olime just enne seda 2 kuud Põhja-Tais, Laoses ja Kambodžast, oli igasugustest templitest ja Budha kujudest küllastus.
- Minneriya rahvuspark – safaripark on kuulus elevantide poolest, kes kogunevad suurte karjadena kuiva hooaja ajal Minneriya veekogu äärde. Kõige rohkem pidavat neid olema augustis ja septembris.
- Polonnaruwa — iidne kuningate linn, Sri Lanka üks olulisemaid arheoloogilisi objekte, sobib hästi päevareisiks.
Kandy
Järgmisena sõitsime Kandy poole, mis on umbes 3 tunni kaugusel.
Kandy on Sri Lanka kultuuripealinn ja riigi tähtsaim linn pärast Colombot. See asub mägede vahel järve ääres ning on tuntud eelkõige oma Sri Dalada Maligawa ehk Püha Hambareliikvia templi poolest, kus hoitakse ühte budismi pühimat reliikviat — Buddha hammast. See teeb Kandyst olulise palverännaku sihtkoha budistlikus maailmas. Lisaks templile on Kandy tuntud oma koloniaalarhitektuuri ja botaanikaaia poolest.

Peradeniya kuninglik botaanikaaed
Esimene peatus oli Peradeniya kuninglik botaanikaaed, mis asub umbes 5 km kaugusel Kandy kesklinnast ja on Sri Lanka suurim botaanikaaed. See oli kunagi reserveeritud ainult Kandy kuninglikule perele ning täna hõlmab üle 4000 taimeliigi.
Ma üldiselt reisidel botaanikaaedades väga ei viitsi käia, aga kuna Kandys palju muud polnud, otsustasime minna. See oli positiivne üllatus — uhked palmialleed, roosiaed, ahvid. Tore koht jalutamiseks ja mõnusalt vaikne, eemal sagivast linnast.
Kui oled taimehuviline või tahad lihtsalt rahulikult jalutada, tasub kindlasti külastada.


Kandy järveäärne piirkond ja söögikohad
Edasi liikusime Kandy kesklinna järve-äärsele alale, kus on rohkelt kohvikuid ja mõnus atmosfäär. Teel sinna tegime ka 2-minutilise peatuse Kandy vaateplatvormil (Kandy Viewpoint), aga selle võib rahumeeli vahele jätta.
Kandy järv on kunstlik veehoidla, mille rajas 1807. aastal Kandya viimane kuningas Sri Wickrama Rajasinghe. Järve ümber on mõnus jalutada ja sealt leiab kohvikuid, restorane ja tänavatoidumüüjaid. Hea koht, kus enne õhtust hambatseremooniat aega veeta.
Mõned kohvikud/söögikohad, mida soovitan:
- Buono – väga hea brunch ja kohvi
- Cafe Lago – väike kohvik jõe ääres
- Scooby’s Hideaway – hea söögikoht, nii kohalik kui ka lääne toit.


Püha Hambareliikvia tempel ja tseremoonia
Umbes kell 17:30 liikusime järve ääres olevasse Sri Dalada Maligawa templisse, et osaleda “hambatseremoonial”. Templis hoitakse kuldkastis Buddha hammast – reliikviat, millel on Sri Lanka ajaloos olnud sügav tähendus. Iidse traditsiooni kohaselt usuti, et see, kes omanduses on hamba reliikvia, valdab ka riiki — seetõttu oli tempel sajandeid tihedalt seotud kuningliku võimuga.
Tseremooniaid ehk pujasid peetakse kolm korda päevas:
- kell 5:30–7:00 — varahommikune tseremoonia
- kell 9:30–11:00 — hommikune tseremoonia
- kell 18:30 — õhtune tseremoonia
Õhtune tseremoonia kell 18:30 on turistide seas kõige populaarsem. Samas leiab sealt ka rohkelt kohalikke, kes on sinna selleks reisinud.
Riietuse osas tasub arvestada, et õlad ja põlved peavad olema kaetud. Seda ka meestel. Sissepääsu juures saab vajadusel endale ümbersidumiseks rätiku osta või laenutada. Jalatsid tuleb enne sisenemist ära võtta.
Kogemus oli omamoodi huvitav — sajad inimesed kummardavad reliikviat, panevad lilli ja õhkkond on väga erinev tavalisest turistivaatamisväärsusest. Samas ausalt öeldes ei saanud me päris hästi aru, mis täpselt toimub, ja tseremooniat lõpuni ei vaadanudki.
Enne külastust tasub natuke lugeda tseremoonia tähendusest — see aitab kogemusest paremini aru saada.



Kandy tantsuetendus
Üks populaarne õhtune tegevus Kandys on tantsuetendus. See on elav traditsiooniline show, kus kirevates kostüümides ja maskides trummimängu saatel esitatakse Kandy tantse ja akrobaatikat.
Meie sellel ei käinud, sest olime pikast päevast väsinud. Pakkujaid on Kandys palju ja neid kohtab tänaval igal sammul. Kõik etendused pole ühtlase tasemega. Üks parimad pakkujaid peaks olema Kandy Lake Club.
Pileteid saab broneerida ka GetYourGuide kaudu.
Kandy majutus
Kui võimalik, soovitan majutuse valida kesklinnast natuke eemale. Kuna linn on mägisel alal, tasub valida majutus, millel on vaade.
Meie elasime kohas nimega Kandy Bird Villas, mis asub umbes 20-minutilise autosõidu kaugusel kesklinnast keset loodust. See oli üks lemmikuid majutusi Sri Lanka sisemaal – imeline koht, bassein, hommikusöök ja teenindus. Kindel soovitus!

Päev 3: Kandy → Nuwara Eliya
Hommikut alustasime imelise hommikusöögiga terrassil ja ujumisega Kandy Bird Villa basseinis. Seejärel võtsime suuna Nuwara Eliya poole. Otse sõites on sinna umbes 3 tundi sõitu, aga tee peale jäid mitmed peatuskohad ehk kohale jõudsime alles õhtuks.
Vaata ka Instagrami postitust Kandyst ja Nuwara Eliyast.
Ambuluwawa torn
Umbes 25 km kaugusel Kandyst asub Ambuluwawa torn, mis on üks omamoodi vaatamisväärsus ja üks hirmsamaid torne, kuhu olen roninud.
Ambuluwawa on 48 meetri kõrgune spiraalikujuline valge torn, mis kerkib mäetipust üles ja pakub 360-kraadist vaadet ümbritsevale maastikule — teeistandustele, mägedele ja orgudele. Eriline on torni puhul aga see, et kitsas spiraaltrepp kulgeb mööda torni väliskülge — mida kõrgemale jõuad, seda kitsamaks läheb. Sisuliselt ei mahu kaks inimest teineteisest mööda, samal ajal kui äär on väga madal. Ma ei ole kõrgusekartlik inimene, aga see võttis päris kõhedaks. Kõrgusekartuse korral ma pigem ei soovita. Samas kindlasti jääb just seetõttu eriliselt meelde.
Lisaks tornile on kompleksis kõrvuti neli usukoda — budistlik stupa, hindu tempel, kirik ja mošee. See sümboliseerib, et Sri Lankal eksiseerivad kõik need neli usundit rahumeelselt koos.
Tavalise autoga torni juurde ei saa. Enne suuremat tõusu tuleb võtta kohalik tuk-tuk, mis viib üles ja alla. Meie tuk-tuki juht oli korralik rallimees — käänuline metsatee mäest üles oli päris ärev kogemus.


Lõuna Oak Ray Rea Bush hotellis
Jätkasime sõitu Nuwara Eliya suunas. Esimene peatus oli tee peal asuv Oak Ray Rea Bush hotel, mida soovitas Nuwara Eliya majutuskoht ilusa vaate poolest.
Sõime seal korraliku buffeelõuna — valikus oli nii kohalikku kui ka läänelikku toitu, mis oli hea vaheldus. Sri Lanka mõistes oli see aga kallis. Vaade teeistandustele ja kosele oli ilus, kuid koht on väga populaarne suurte turistibusside hulgas — eriti venelaste seas, mis tähendas, et taustal mängis vahepeal vene muusika.
Kui buffeelõunaks huvi pole, on esimesel korrusel ka kohvik, kus saab teha lühikese pausi ja vaadet nautida.
Puna Ella kosk
Sri Lanka on kuulus oma koskede poolest – neid on seal rohkelt. Tahtsime leida mõne natuke metsikuma koha, kus on vähem rahvast ja sisaldab ka väikest matka. Puna Ella kosk kvalifitseerus hästi. Sinna mineku alguskoht on vaid 5 minuti kaugusel Oak Ray hotellist.
Teekond Puna Ellani oli täpselt selline – läbi teepõõsaste, üle kivide ja väikese jõe. Rada oli kohati päris keeruline üles leida. Kokku umbes 30 minutit jalutust. Meie õnneks polnud seal kedagi peale paari kohaliku poisi. Saime kose juures ujuda ja ka lahedaid droonivõtteid. Kes natuke metsikumat kogemust otsib, siis soovitan!


Bluefield Tea Factory
Sri Lanka on üks maailma suurimaid teekasvatajaid ning tee on siin palju enamat kui lihtsalt jook — see on osa kultuurist, ajaloost ja igapäevaelust. Nuwara Eliya ümbruse rohelised mäenõlvad on kaetud teeistandustega ning ühe tehase või istanduse külastamine on kindlasti must-do kogemus Sri Lankal.
Meie valisime soovituste põhjal Bluefield Tea Factory, kus tegime istanduse ja tehase tuuri, mis oli tasuta. Esmalt sain koos giidiga natuke teelehti korjata ja rohkem tee taustast teada. Seejärel ostsime juurde teedegusteerimise, mis sisaldas 9 erinevat tassi. Ostsime ka ühe paki teed kaasa, aga odavam on neid osta mõnest teepoest Ellast kui tehase poest.




Koht ise oli ilus, rahuliku atmosfääriga ja ilusa vaatega kohvikuga. Tehase tuur meeldis mulle Sri Lankal rohkem kui Indias — peamiselt seetõttu, et saime giidi inglise keelest palju paremini aru.
Kes tahab põhjalikumat kogemust, saab osta pikema paketi, mille käigus valmistad ise oma tee — päris tore suveniir. Käisime teistel päevadel ka mõne teise teetehase juures, mis polnud kaugeltki nii looduskaunis kui Bluefield. Soovitan kindlasti just seda kohta. Minu sõbranna läks nädal hiljem ja valis teevalmistamise paketi ning oli ka väga rahul. Mõned tuuride näited leiad siit.
Nuwara Eliya ja majutus
Õhtuks jõudsime Nuwara Eliyasse, mida kutsutakse ka Sri Lanka “Väike Inglismaa” (Little England).
Linn asub 1868 meetri kõrgusel merepinnast ja on Sri Lanka kõrgeim ja jahedaim linn. Rannikuga võrreldes on temperatuur siin täiesti teistsugune — päeval on temperatuur 15–20 kraadi, kuid öösel võib langeda kuni 5 kraadini. Kindlasti tasub midagi sooja kaasa võtta.
Nuwara Eliya on tuntud eelkõige oma teeistanduste poolest — linn on Sri Lanka teepiirkonna süda ning rohelised mäenõlvad on igal pool ümber. Lisaks on linn tuntud oma koloniaalaja arhitektuuri poolest, mis annab sellele omamoodi inglise linnakese tunde.
Kuna jõudsime üsna hilja ja hommikul pidime juba vara rongile minema, ei jõudnud linnas endas palju ringi vaadata. Võimalusel soovitaksin rohkem aega võtta — tundus armas ja rahulik koht.
Ööbisime tõeliselt toredas majutuskohas Woods Hut — väike kodumajutus mäe serval, kus on ainult üks tuba külalistele. Ilus vaade, väga hubane tuba ja suurepärased omanikud, kes serveerisid kõik toidukorrad tuppa. Lisaks üliuur tuba ja rõdu vaatega linnale. Koht, mida kindlasti meenutame.

Päev 4: Nuwara Eliya → Ambewela → Ella
Pärast Nuwara Eliyat võtsime suuna Ellasse.
Ella on väike mägilinn umbes 1000 meetri kõrgusel merepinnast, ümbritsetud mägede ja teeistandustega. See on turistide seas üks populaarsemaid sihtkohti sisemaal. Tuntud on linn eelkõige oma ikoonilise Nine Arch Bridge silla, matkaradade ja ilusate vaadete poolest. Samuti on seal mitmeid häid söökohti ja kohvikuid ning üldse mõnus atmosfäär. Soovitan seal 2-3 ööd peatuda. Meie olime kolm ööd ja tegime erinevaid väljasõite.
Ellasse jõudmiseks sõitsime esmalt Ambewelasse, kust istusime rongile — see on sama kuulus Kandy-Ella liin, lihtsalt me ei teinud tervet otsa. Sellest kirjutan lähemalt järgmises lõigus.
Rongisõit: Ambewelast Ellasse
Sri Lanka rongivõrk loodi Briti koloniaalajal 19. sajandil. Rongiliinid ehitati algselt selleks, et transportida teeistandustes toodetud teed mägipiirkondadest kiiresti Colombo sadamasse, kust see edasi Euroopasse eksporditi. Hiljem hakkasid rongi kasutama ka kohalikud inimesed ning sellest kujunes oluline osa Sri Lanka transpordisüsteemist.
Tänapäeval on rongiga reisimine Sri Lankal väga populaarne, eriti mägistes piirkondades. Turistide seas on kõige kuulsam umbes 7-tunnine marsruut Kandyst Ellasse, kus rong liigub aeglaselt läbi teeistanduste, mägede ja väikeste külade. Teise ja kolmanda klassi rongiuksed on lahti, mistõttu on üks kuulsamaid tegevusi sealt välja rippuda ja pilti teha.


Tahtsime ka meie seda populaarset rongisõitu proovida. Samas mitte tervet päeva selle alla panna. Seega otsustasime teha rongisõitu lõigul Ambewelast Ellasse. See võttis umbes 2,5 tundi, mis oli täpselt paras.
Varahommikul viis autojuht meid Ambewela rongijaama ja pärast tuli Ella omasse vastu. See oli väga mugav, sest kõik asjad saime autosse jätta. Sõitsime kolmandas klassis, kuna neid pileteid saab osta kohapealt. Me polnud pileteid varakult ette ostnud (30 päeva varem) ja need olid välja müüdud. Seetõttu pidime rongijaamas kohal olema täpselt selleks ajaks, mil piletikassa avaneb. Kolmana klassi vagunitel pole ka kindlaid kohti.
See sõit oli muidugi ilus, aga minu jaoks veidi pettumus. Rong paksult turiste täis, kes kõik võidu üritavad uksest välja rippuda. Vaated teeistandustele olid küll ilusad, aga järgmisel päeval käisime Pekoe Trailil matkamas ja nägime mitmeid kordi paremaid.
Nine Arch Bridge
Pärast check-ini, lõunat ja kohvi, suundusime Ella kõige kuulsama vaatamisväärsuse Nine Arch Bridge juurde. Tegemist on 1920. aastatel ehitatud kivisillaga, millel on üheksa kaart ning mille üle sõidavad siiani rongid. See asub Ella lähedal keset teeistandusi.
Sillani saab Ellast jalgsi umbes 30–45 minutiga või tuk-tukiga peaaegu vaatepunktini. Kõige populaarsem on külastada silda ajal, kui üle selle sõidab rong, kuid rongide täpsed ajad võivad muutuda ja kohapeal tasub neid üle küsida. Meie rongi ootama ei jäänud ning läksime hoopis õhtul enne kuldset tundi, kui valgus oli pildistamiseks ilus.
Silla lähedal on ka kohvik Cafe Soul, kust saab sillale vaadet nautida. Lisaks tasub minna silla alla teeistanduste vahele jalutama, sest sealt avanevad samuti väga ilusad vaated ja saab teha ägedaid pilte nii sillast kui ümbritsevast maastikust.




Ella söögikohad
Ellas oli mitmeid häid söögikohti ja mina sain ühed parimad kohaliku toidu kogemused Sri Lankal just seal.
Söögikohad, mis meile meeldisid:
- The Clay Pot Ella – kohalik restoran peatänavalt veidi eemal, väga mõnus atmosfäär, head söögid. Soovitan tellida karrit, parathat ja mango smuutit.
- Matey Hut – väga populaarne ja lihtne karri koht, aga kiitust väärt. Hind on samuti väga odav. Õhtuti on seal järjekorrad.
- Rainbow Cafe – väga maitsev smuutikauss ja läänepärasemad toidud, hea vaheldus Sri Lanka toidule.
- Crefals – lemmi kohvi, hea atmosfäär ja tore omanik.
Ella majutus
Majutuse soovitan valida Ella keskusest veidi eemale mäe küljele, kust avanevad imelised vaated. Meie ööbisime kohaliku naise külalistemajas nimega Chamodya Homestay , mis oli umbes 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel keskusest (ülesmäge). Vajadusel sai sinna ka tuk-tukiga sõita.
Tuba oli ilus ja korralik ning voodist ning terrassilt oli imeline vaade Adams Peakile. Lisaks hommikusöök hea ja teenindus väga sõbralik. Ainuke asi, millest vahepeal puudust tundsin oli bassein. Paljudel majutustel oli see olemas.


Päev 5: Pekoe Trail matkarada
Järgmine päev tegime pikema väljasõidu Ellast, et matkata teeistanduste vahel Pekoe matkarajal.
Pekoe Trail on umbes 300 km pikkune matkarada Sri Lanka mägises keskosas. See kulgeb läbi teeistanduste, väikeste külade ja uduse mägimaastiku ning ühendab mitmeid tuntud kohti nagu Kandy, Nuwara Eliya ja Ella. Rada on jaotatud 22 etapiks, millest igaüks on keskmiselt 10-18 km pikk. Seega ei pea kõike korraga läbi tegema ja saab valida just endale sobiva lõigu.
Pekoe Trail 12: Idalgashinna → Haputale
Meie matkasime osa Pekoe Trail 12 rajast. Kogu etapp on umbes 16 km pikk, kuid otsustasime läbida lõigu Idalgashinnast Haputalesse, mis tuli kokku ligikaudu 12 kilomeetrit.
Rajale jõudmine osutus omaette seikluseks. Viimane osa teest oli kitsas ja auklik mägitee, mis tundus meie autojuhile liiga keeruline. Seetõttu otsustasime viimased kilomeetrid läbida kohaliku bussiga, mis vedas teeistanduste töötajaid. See oli omaette elamus.
Matkarada kulges mööda raudteed, läbi teeistanduste ja väikeste külade. Teel kohtasime teeistanduste töötajaid, kohalikke elanikke ning koeri, kes vahepeal meile seltsiks tulid. Rada jälgisime AllTrailsi abil, kuid olemas on ka spetsiaalne Pekoe Trail äpp ning aktiivne Facebooki grupp, kust leiab värsket infot radade seisukorra kohta.
Kuigi vahepeal neelas meid täielikult üks pilv ning mõnda aega kõndisime ilma vaadeteta, jäi matkast väga positiivne mulje. See tundus palju ehedam viis Sri Lanka mägismaa avastamiseks kui rongiaknast vaatamine ning märksa autentsem kui paljud populaarsed vaatepunktid.
Kui soovid turistiradadelt veidi kõrvale astuda ja näha Sri Lanka igapäevaelu lähemalt, siis soovitan kindlasti Pekoe Trail’i matkaradasid avastada. Siit näed ka minu matka lühikokkuvõtet Instagramis.




Dambatenne Tea Factory ja Lipton’s Seat
Pärast matka jalutasime natuke ringi Haputale linnas ning sõime lõunat. Haputale on üsna kohalik ja tagasihoidlik mägilinn, kus turiste liigub märksa vähem kui näiteks lähedal asuvas Ellas.
Seejärel sõitsime Dambatenne Tea Factory juurde. Tegemist on ajaloolise teevabrikuga, mille rajas Sir Thomas Lipton 1890. aastal. Kui soovid tehasega lähemalt tutvuda, tuleb liituda giidiga tuuriga. Meie seal pikemalt ei peatunud, sest erinevalt näiteks Bluefield Tea Factoryst ei ole see koht niivõrd mõeldud niisama ringivaatamiseks või tee nautimiseks.
Edasi suundusime Lipton’s Seati juurde. See on vaatepunkt, kust Sir Thomas Lipton olevat omal ajal oma teeistandusi jälginud. Hea ilma korral avanevad sealt avarad vaated üle teeistanduste, orgude ja mägede ning tegemist on ühe väga tuntud vaatepunktiga.
Kahjuks ei olnud ilm meie poolel. Pilved kogunesid just sellele mäeküljele ning vaatepunkti jõudes ei olnud sisuliselt midagi näha. Kuna ilm ei paistnud paranemise märke näitavat, otsustasime mitte ootama jääda ja sõitsime edasi tagasi Ellasse.
Päev 6: Ella
Ella on tuntud oma vaadete ja matkade poolest. Tuntumad kohad on Adam’s Peak ja Ella Rock, kuhu minnakse tavaliselt päikesetõusu ajal. Kolmas koht on Little Adam’s Peak, mis on pigem lühike jalutuskäik kui matk, aga vaade on ikkagi hea.
Adam’s Peak on 2243 meetri kõrgune püha mägi, mida peetakse üheks olulisimaks palverännaku sihtkohaks maailmas. Mäge peetakse pühaks korraga mitme usukonna poolt — budistid usuvad, et mäetipus asuv jalajälg kuulub Buddhale, hindudele kuulub see Shivale ning moslemitele ja kristlastele on see koht, kus Aadam pärast paradiisist välja saatmist esimese sammu astus. Tippu viib umbes 5500 astet ja ronimiseks kulub keskmiselt 3–5 tundi. Enamik inimesi alustab keset ööd, et jõuda tippu päikesetõusuks. See on füüsiliselt üsna nõudlik kogemus, samas paljude jaoks eriline elamus.
Ella Rock päikesetõusumatk
Meie valisime päikesetõusuks Ella Rocki ja Adam’s Peaki vahel. Adam’s Peak on suuresti mööda treppe koos väga paljude inimestega, sest palverändurite arv on seal tavaliselt väga suur. See ei tundunud meile piisavalt paeluv, mistõttu valisime Ella Rocki. Samas on Adam’s Peak kindlasti omamoodi kogemus, millel tahaksin kunagi ära käia.
Ella Rock on mõõduka raskusega matk, mis kulgeb läbi teeistanduste, eukalüptimetsade ja natuke ka mööda raudteed. Tipust avanevad panoraamvaated Ella orule ja mägedele.
Kuna meie elukoht oli juba mäe küljel, oli sealt mugav matkaga alustada. Algas see mööda rongiradu ja sealt edasi läbi põõsaste. Alustasime kottpimedas ja ega palju ümbruses ei näinud. Jälgisime rada alltrailsist, mis näitas ünsa hästi. Mõned vaatasid ka google mapsist, mis alati polnud täpne. Lisaks oli offline kaart väga kasulik. Mõnel hetkel oli keeruline pimedas aru saada, kuhu minna. Lisaks oli tee peal ka kohalikke, kes tahtsid raha eest giidiks hakata ja ütlesid, et oleme rajalt täiesti maas ning valel teel. See oli pigem eksistamiseks.
Matk ise on üldiselt ülesmäge. Meie jaoks oli üsna lihtne, aga paljud peavad seda ikkagi natuke raskemaks rajaks. Tasub kaasa võtta pealamp, piisavalt vett ja mugavad jalanõud. Tipus tuleb maksta väike sissepääsutasu.
Meie hommikul kahjuks polnud kõige selgem ilm ja päikesetõsu oli veidi udune. Vaade oli küll ilus, aga mitte liiga eriline. Võib-olla oleme ka ära hellitatud erinevate matkadega. Üleval on kaks vaatepunkti.
Pärast päikesetõusu läksid enamik inimesi sama rada tagasi. Meie otsustasime jätkata mööda Pekoe Trail 15 ja kutsusime autojuhi lõppu vastu. Tee oli aga suuresti läbi metsa ja vaateid eriti polnud. Ehk edasi-tagasi matk oleks võib-olla isegi parem olnud.


Ravana Falls
Tegime ka autojuhiga kiire peatuse Ravana Fallsi juures. See on kosk üsna Ella lähedal. See on väga turistikas vaateplatvorm, et koske vaadata. Meile muljet ei jätnud ja liikusime kiirelt edasi. Oleks võinud ka vabalt vahele jätta.
Mahamevnawa Buddhist Monastery
Õhtuhakul läksime Mahamevnawa Buddhist Monastery kloostri juurde, mis asub Ellast umbes 20 minuti sõidu kaugusel mäetipul. Sinna saab ligi auto või tuk-tukiga. Väga ilus ja rahulik koht, kus on ilusad panoraamvaated.
Iga päev kell 17 toimub tasuta meditatsioon munkaga — see oli huvitav ja eriline elamus. Pärast meditatsiooni oli ka almuse andmise tseremoonia. Meie läksime sinna kella 16ks, et rahulikult ringi jalutada ja siis meditatsioonile minna. Sissepääs on tasuta ja minu meelest oli tore kogemus.



Päev 7: Ella → Udawawale
Little Adam’s Peak
Viimasel Ella hommikul otsustasime Little Adam’s Peaki ka ära käia, kuna vaade sealt tundus olevat väga hea. Ja oli ka.
Alguspunkti jõudmiseks tuleb Ella kesklinnast minna umbes 1,5-2 km mööda põhitänavat, kuni jõuad Ella Flower Garden Resordini — sealt algab rada. Sinna oleks saanud ka tuk-tukiga sõita.
Matk ise on lihtne ja lühike, umbes 20–30 minutit tippu. Raja algus kulgeb läbi teeistanduste ning vaated on head juba teel üles. Rahvast on palju, eriti kõrghooajal, aga tipul on siiski piisavalt ruumi. Meie päikesetõusuks ei viitsinud minna, aga läksime umbes kell 8 ajal, mis oli väga mõnus aeg.


Läheduses on ka teisi atraktsioone, mida sellega kombineerida:
- Flying Ravana zipline – Sri Lanka pikim zipiline üle teeistanduste. Asub Little Adam’s Peaki alguspunkti lähedal.
- Ravana Pool Club – teel Little Adam’s Peaki juurde jääb tee peale Ravana Pool Club. Populaarne koht, kus lõõgastua, aga minu meelest selle eest üsna kallis ja ka väike.
Diyaluma Falls
Teel Udawalawe poole tegime peatuse Diyaluma Fallsi juures, mis on 220 meetri kõrgune ja Sri Lanka kõrguselt teine juga. See asub tunni sõidu kaugusel Ellast teel lõuna poole.
Juga saab vaadata alt, aga kindlasti tasub minna ka üles. Seal on mõned looduslikud basseinid, kus saab ujuda ja vaateid ümbritsevale nautida.
Udawawale ja majutus
Õhtu eel jõudsime Udawalawe, et järgmisel hommikul hommikusafarile minna. Juba pargist mööda sõites nägime rohkelt elevante.
Udawalawe on väike linn, kus pole muud peale rahvuspargi. Ööbisime Silent River Cottage’is — lihtne koht jõe ääres, midagi erilist polnud, aga üheks ööks täiesti okei. Nad organiseerisid meile ka safari järgmisel hommikul.
Päev 8: Udawawale safari → Matara
Hommikusafari Udawawale rahvuspargis
Sri Lankal on päris mitu rahvusparki loomade vaatlemiseks. Tuntumad on Yala ja Udawalawe. Meie valisime nende kahe vahel, sest mõlemad jäid loogiliselt meie marsruudile. Yala on küll kõige mitmekesisem ja parim koht leopardide nägemiseks, aga olen näinud videosid rahvamassidest ja safariautode ummikutest. Seetõttu valisime Udawalawe, mis on tuntud eelkõige oma suure elevandipopulatsiooni poolest. Lisaks võib seal kohata krokodille, pühvleid ja palju erinevaid linde.
Olen varem käinud Aafrikas kahel mitmepäevasel safaril, seega suuri ootusi mul ei olnud. Võib-olla oleks ise safari isegi vahele jätnud, aga kuna Janis polnud kunagi safaril käinud, otsustasime Sri Lanka elevandid ka üle vaadata.
Valisime hommikusafari kell 6:00–12:00. Meil oli privaatne safariauto, kus olime kahekesi, kuigi auto mahutab kuni 8 inimest. Enamik autosid tundusid pooltühjad, mis ei tundu kõige efektiivsem. Õnneks suuri ummikuid ei olnud, ainult mõned alguses. Kahjuks meie giid ja juht eriti inglise keelt ei rääkinud, mistõttu lisainformatsiooni said me rohkem ChatGPT käest.



Kuue tunni jooksul nägime elevante, rohkelt krokodille, linde ja mõnda muud looma. Ausalt öeldes arvasin, et elevante on seal rohkem — park on ju nende poolest kuulus. Võib-olla lihtsalt ei vedanud või olid Aafrika kogemuse tõttu ootused liiga kõrged. Vahepeal tegime väikese piknik-hommikusöögi, mille majutuskoht meile kaasa pakkis.
Toredaid hetki oli kindlasti, aga tõsi on see, et Aafrika safarile see lähedale ei jõua. Mingil hetkel hakkas isegi veidi igav ja uni tuli peale. Samas kui sa pole varem safaril käinud, soovitan kindlasti minna — otseselt ei kahetse ka, et läksime. Tagantjärgi mõtlen, et võib-olla oleks võinud valida hoopis Minneriya pargi keskmäestikus, kus elevandid kogunevad suurte karjadena.
Sõit Matarasse
Pärast safarit viidi meid tagasi Silent River Cottage majutuskohta, kus saime veel ühe hommikusöögi – see oli päris halb. Seejärel pakkisime asjad kokku ja umbes kell 13st võtsime suuna Matara poole Sri Lanka lõunarannikul.
Umbes kell 15:00 jõudsimegi Polhena külla, kus meid eesti naine Kristel juba oma imearmsas Villa Pisangras vastu võttis. See on ilus, hubane ja stiilne väike villa 4 toaga. Läbimõeldud detailid ja parim a’la carte hommikusöök. Lisaks on olemas ka köök ja kohvimasin. Asub vaid 5-minutilise jalutuse kaugusel kilpkonnadega ujumisrannast. Seal lähedal on ka kõige ilusam joogakoht Meraki ning lisaks ka padeliväljak.
Järmised 3 nädalat plaanisime veeta kaugtööd tehes Sri Lanka lõunaranniku eripiirkondades: nädala Polhena külas Matara lähedal, nädala Ahangamas ja nädala Hiriketiyas. Lõunarannikust kirjutan pikemalt eraldi postituses. Sellega meie sisemaa ringreis lõppes. Kaheksa päeva sisse mahtus omajagu seiklusi, ilusat loodust ja palju uusi mälestusi.
Kokkuvõte
Sri Lanka on palju enamat kui lihtsalt rannad ja surfamine. Selleks et Sri Lanka võlust päriselt aru saada, soovitan vähemalt nädala planeerida sisemaa mägedes – külastada teeistandusi, koskesid ja mägikülasid. Kuigi meie autojuhiga päris rahule ei jäänud, olin siiski rõõmus, et selle valiku tegime. Nädal sisemaa ringreisiks oli üsna lühike aeg ja väga mugav oli, et ei pidanud igapäevaselt transpordi pärast muretsema.
Kõige rohkem meeldis meile Ella — sealsed vaated, jalutuskäigud ja rahulik õhkkond. Lisaks Pekoe Trail matk teeistanduste vahel, eemale tavalised turistiradadest. Teeistandused olid ka tore kogemus, kuigi võrdlesime neid paratamatult Lõuna-India Keralaga, kus käisime poolteist aastat varem. Sealsed Munnari teeistandused olid isegi veel võimsamad.
Kõige vähem avaldas muljet Kandy linn — selle oleks tegelikult võinud ka vahele jätta. Samas oli just seal üks meie lemmikumajutuskohti, Kandy Bird Villas.
Sigiriya kaalusin vahepeal reisiplaanist välja jätta, aga olin lõpuks rõõmus, et sinna ikkagi läksime. Päris omamoodi koht ja ümbrus täiesti teistsugune kui mujal. Kui midagi teeksin teisiti, lisaksin marsruuti Minneriya rahvuspargi.
Üldiselt jäime reisiplaaniga rahule ja soovitan kindlasti ka teistele!
Sri Lanka reisisoovitused lühidalt
- Parim aeg: detsembrist aprillini lõunarannikul ja sisemaal
- Viisa: tee ETA 30 päeva viisa ette online — tee viisa siin
- Valuuta: Sri Lanka ruupia. Soodsa kursiga saad maksta või raha välja võtta Wise kaardiga
- Transport: autojuht või takso pikemateks päevareisideks, tuktuk lühemateks sõitudeks, rong ühel päeval.
- Majutus: hotellid Booking.com – Western sky (Negombo), Sigiriya River Side Resort (Sigiriya), Kandy Bird Villas (Kandy), Woods Hut (Nuwara Eliya), Chamodya Homestay (Ella), Silent River Cottage (Udawalawe)
- eSIM ja internet: kohalikud Dialog (mina kasutasin seda) või rahvusvaheline eSim Airalo
- Suhtlus kohalikega: parim viis Whatsapi kaudu
- Kasulik info: Facebooki grupp Sri Lanka Travel Tips & Advices
Loe edasi: seotud postitused ja soovitused
Sulle võivad veel huvi pakkuda postitused
- Sri Lanka reisisoovitused: mida enne minekut teada
- Puhkus Maldiivide kohalikul saarel – hea ühildada Sri Lanka reisiga
- Reis Filipiinidele: minu marsruut ja soovitatud kohad
- Lombok, Indoneesia: praktiline reisiinfo ja tegevused
- Bali reisijuht: mida teada enne minekut ja kohapeal olles
Vaata ka lehte Kasulikud lingid reisimiseks ning postitusi reisi planeerimisest (kindlustus, autorent, pakkimislist) – sealt leiad palju praktilisi tööriistu ja nippe, mis aitavad järgmist reisi paremini ette valmistada.
Loodan, et leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi. Kui jah, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda! Lisaküsimuste korral kirjuta enda küsimus kommentaaride alla ja vastan esimesel võimalusel





Lisa kommentaar