Maldiivid on tuntud luksuslike kuurortide ja kõrgete hindade poolest. Tihti arvatakse, et see on sihtkoht, kuhu saab minna vaid suure eelarvega.

Tegelikult on olemas ka palju soodsam alternatiiv – Maldiivide kohalikud saared.

Pärast kuu aega Sri Lankal, sõitsime Maldiividele, kus veetsime väga mõnusa nädalase puhkuse Dhigurah saarel. Selles postituses jagangi oma kogemust, hindu ja seda, mida selliselt reisilt oodata.

---

Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib. Maldiivide postitused ja videod: Maldiivide sissejuhatus, Dhigurah sandbank, vaalhaidega snorgeldamine, Dhigurah – miks valisime, Maldiivide puhkuse kokkuvõte (video).

Puhkus Maldiivide kohalikul saarel

Maldiivide tutvustus

Maldiivid on saareriik India ookeanis, Sri Lanka ja India lõunaosas. Kaardil võib see tunduda üsna väike täpp, aga tegelikult on riik hajutatud väga suurele alale. Maldiivid ulatuvad põhjast lõunasse ligi 800 kilomeetrit.

Kokku on Maldiividel umbes 1200 saart, mis on jaotatud 26 atolliks. Atollid on ringikujulised korallsaarestikud, mille keskel on madal laguun. Just laguunid ja valge koralliliiv loovad Maldiividele nende iseloomulikud helesinised toonid ja postkaartidelt tuttava vaate.

Kuigi saari on palju, on neist vaid väike osa päriselt kasutuses. Umbes 200 saarel elavad kohalikud inimesed ja umbes 160 saart on kujundatud kuurortideks ehk nii öelda kuurortsaared. Ülejäänud saared on asustamata.

Maldiividel elab kokku umbes 500 000 inimest, kellest suur osa elab pealinnas Malés. Tegemist on ühe maailma tihedamini asustatud linnaga ning hinnanguliselt elab seal koos lähiümbrusega üle 200 000 inimese.
Samas koosneb märkimisväärne osa Maldiivide rahvastikust välismaalastest töötajatest (eriti näiteks Indiast, Bangladeshist, Sri Lankalt ja Nepalist), kes tulevad sinna tööle, peamiselt turismi- ja teenindussektorisse,

Huvitav on ka see, et Maldiivid on üks maailma madalamaid riike. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes üks kuni kaks meetrit, mistõttu on nad tundlikud kliimamuutuste suhtes. Palju räägitakse ka sellest, et merepinna tõus võib tulevikus ohustada osa saarte olemasolu.

Kuidas Maldiividele lennata

Maldiividele lennatakse Velana International Airport lennujaama, mis asub pealinna Male lähedal eraldi saarel. Sealt liiguvad kõik kas kuurortidesse või kohalikele saartele.

Kõige levinumad variandid Eestist Maldiividele lendamiseks on läbi Istanbuli (Turkish Airlines), Dubai või Doha.

Üsna populaarne variant on aga ühendada Maldiivide reis Sri Lankaga. Seda tegime ka meie. Lend Sri Lanka pealinna Colombo ja Maldiivide vahel kestab vaid ühe tunni ning seda opereerivad mitmed lennufirmad. Meie kasutasime odavlennufirmat FitsAir ning edasi-tagasi pilet maksis 2026. aasta märtsis umbes 260 eurot koos pagasiga. Pärast nädalat Maldiividel lendasime tagasi Sri Lankale ja jätkasime sealt oma reisi.

👉 Hea teada: Sri Lanka tavapärase turistiviisaga (30 päeva) võib riiki siseneda kaks korda. Lisaks on olemas ka tasuta transiitviisa kuni 2 päevaks, mida meie kasutasime.

Transport saartele

Lennujaam Maldiividel on üsna väike ja lihtne, mis teeb saabumise mugavaks. Samas tasub arvestada, et lennujaama jõudmine ei tähenda veel lõppsihtkohta jõudmist. Sealt tuleb edasi liikuda kas kiirpaadi, siselennu või vesilennukiga.

Tavaliselt aitab majutust sisemise transpordiga ja nendelt saab ka kõige värskemat infot võimaluste ja hindade kohta. Sageli nad ka broneerivad selle ise.

Kiirpaat

Kiirpaat on kõige levinum variant kohalikele saartele minemiseks. Need väljuvad tavaliselt lennujaama juurest sadamast (vahel ka Malést) ja sõidavad kindlatel kellaaegadel. Sõidu kestus sõltub sihtsaarest, aga jääb enamasti 30 minuti kuni 3 tunni vahele.

Kiirpaadi hind on pigem kallis, tavaliselt vähemalt 40–60 USD ühe otsa eest (2026. aasta kevadel). Enamikele saartele on päevas 1–2 väljumist, tavaliselt hommikul ja pärastlõunal. See tähendab, et kui sinu lend saabub hiljem, ei pruugi sa samal päeval enam saarele jõuda. Meil oligi nii – jõudsime Maldiividele pärastlõunal ja pidime esimese öö veetma lennujaama lähedal Hulhumalés (ööbisime H78 hotellis).

Lennujaama lähedal asuvad saared, kuhu saab kiiremini ja tihedamate graafikutega, on näiteks Maafushi, Guraidhoo ja Thulusdhoo.

Meie valisime Dhigurahi saare, mis asub veidi kaugemal. Sinna sõit kestis umbes 2–2,5 tundi ja pilet maksis 50 USD ühe otsa eest.

Kiirpaadi pilet tuleb tavaliselt ette broneerida. Kõige lihtsam on lasta see organiseerida oma majutusel, kes annab ka täpse info väljumisaegade kohta ja aitab kogu logistika paika panna.

Praam

Praam on Maldiividel kõige odavam viis kohalikele saartele liikumiseks, aga samas ka kõige aeglasem ja kõige vähem paindlik. Tegemist on kohalike inimeste igapäevase transpordiga, mitte turistidele suunatud mugava lahendusega. Samal ajal on praam väga soodne. Piletid maksavad tavaliselt vaid paar eurot, mis on suur kontrast kiirpaatidega võrreldes.

Praamid sõidavad peamiselt Malé ja lähedal asuvate kohalike saarte vahel, näiteks Maafushi, Guraidhoo ja Thulusdhoo suunal. Kaugematesse atollidesse jõudmine praamiga on võimalik, aga väga ajamahukas ja sageli mitme ümberistumisega.

Suurim miinus on graafik. Praamid ei sõida iga päev ja väljumisi on vähe. Sageli ei toimu liiklust reedeti (palvepäev) ning nädalavahetustel võivad ajad samuti olla piiratud. Lisaks kestavad sõidud oluliselt kauem kui kiirpaadiga – näireks teekond, mis kiirpaadiga võtab 1–2 tundi, võib praamiga võtta 3–6 tundi või isegi rohkem.

Kuna minu jaoks oli oluline kiiresti sihtpuntki saada ja Dhigurahi saar asub kaugel, ei kaalunud ma praami varianti ja täpsemai graafikuid ei uurinud.

Siselend ja kiirpaat

Siselend koos paaditranspordiga on variant, mida kasutatakse eelkõige kaugematesse atollidesse minemiseks, kuhu kiirpaadiga jõudmine oleks liiga pikk või ebamugav. Seda kasutatakse sageli ka kuurortsaartele minekuks, kui vesilennuk on liiga kallis.

Sellisel juhul lendad kõigepealt väiksema lennukiga mõnele teisele saarele (nt regionaalsesse lennujaama) ja sealt viiakse sind edasi paadiga lõppsihtkohta.

• lend kestab tavaliselt 30–90 minutit
• sellele lisandub paadisõit, mis võib võtta 10–60 minutit

Hinnad on tavaliselt umbes 150–200 USD kanti ühe otsa eest, sõltuvalt marsruudist.

Vesilennuk

Vesilennuk on kõige ikoonilisem viis Maldiividel ringi liikumiseks ja sageli ka osa kogu reisikogemusest. Seda varianti kasutatakse peamiselt kuurortsaartele minekuks. Kohalikele saartele vesilennukiga tavaliselt ei minda.

Need väikesed lennukid tõusevad õhku otse vee pealt ja pakuvad teel imelisi vaateid atollidele ja laguunidele. Lend kestab enamasti 20–60 minutit, sõltuvalt sihtkohast.

Hinnad on kõrged ja jäävad tavaliselt umbes 300-500 USD vahele ühe otsa eest inimese kohta. Seega võib edasi-tagasi lend vesilennukiga maksta isegi rohkem kui lend Maldiividele ja tagasi. Kindlasti lahe kogemus, aga ma vist ei raatsiks seda kunagi teha! 😀

Parim aeg Maldiivide külastamiseks

Maldiividele saab tegelikult reisida aastaringselt. Temperatuur püsib üsna stabiilsena – päeval umbes 28-32°C ja öösel langeb harva alla 24 kraadi.

Aastas eristatakse kahte peamist hooaega.

• Kuiv hooaeg (november–aprill): See on kõige populaarsem aeg Maldiivide külastamiseks. Eriti jaanuarist aprillini on ilm kõige stabiilsem – palju päikest, vähe vihma ja rahulikum meri. See on ideaalne aeg rannapuhkuseks, snorgeldamiseks ja lihtsalt nautimiseks. Siiski võib ka sel ajal vahel vihma sadada.
• Vihmaperiood (mai–oktoober): Sel ajal on suurem tõenäosus vihmaks, eriti juunis. Samas ei tähenda see pidevat halba ilma – vihmahood on tihti lühikesed ja nende vahel paistab jälle päike. Loodus on rohelisem, turiste vähem ja hinnad soodsamad.

Üldiselt peetakse parimaks ajaks Maldiivide külastamiseks perioodi jaanuarist aprillini, kui ilm on kõige kindlam.

Meie reisisime märtsi lõpus ja ilm oli peaaegu ideaalne. Enamik päevi olid päikeselised, vaid ühel päeval oli pilvisem ja sadas lühidalt varahommikul.

Maldiivide kohalikud saared

Maldiive seostatakse enamasti luksuskuurortidega, kus ühe öö eest tuleb välja käia umbes 500–3000 eurot (või isegi rohkem). Tegelikult on olemas ka täiesti teistsugune ja taskukohane viis seda riiki kogeda – Maldiivide kohalikud saared.

Veel mõni aeg tagasi ei olnud kohalike saarte külastamine turistidele võimalik ja väliskülastajatel oli lubatud peatuda vaid kuurortsaartel. Kohalikud saared avati turistidele alles 2009. aastal. Kohalikele tähendas see võimalust ise turismist osa saada ja oma külalistemaju avada, mitte ainult kuurortides töötada. Reisijatele aga seda, et Maldiivid muutusid oluliselt kättesaadavamaks ning tekkis võimalus näha rohkem ka igapäevaelu, mitte ainult luksuslikku “postkaardi versiooni”.

Kohalikul saarel ööbimine on üsna teistsugune kogemus. Sealt ei leia “kõik hinnas” luksust, vaid pigem väikesed hotellid ja külalistemajad. Samas sarnaselt erasaartele on seal ikkagi imelised rannad ja samasugune türkiissinine vesi.

Reeglid Maldiivide kohalikel saartel

Kuna tegemist on moslemiriigiga, tuleb arvestada kohalikel saartel teatud reeglitega, mis on meile võib-olla veidi harjumatud.

• Alkoholi kohalikel saartel ei müüda ega tarbita. See eest on palju alkoholivabasid kokteile ja jooke.
• Riietus peaks olema tagasihoidlik väljaspool randa. Bikiinides või ilma särgita tänaval liikuda ei või, samas on nad üsna vabameelsed võrreldes teiste islamiriikidega.
• Bikiinidega võib ujuda ainult selleks ette nähtud randades (bikini beach või tourist beah). Igal populaarsed kohalikul saarel on vähemalt 1-2 bikiiniranda.
• Pühapäev on tavaline tööpäev, kuid reede on palvepäev, mis võib mõjutada praamide ja poodide avamise kellaaegu. Samas meie seda ei kogenud. Palju inimesed isegi kohalike saarte teenindussektoris on immigrandid.

Kohaliku saare valik

Maldiivide kohalikud saared asuvad erinevates atollides ning igaühel neist on oma iseloom ja vibe. Mõni sobib paremini rahulikuks rannapuhkuseks, teine pakub rohkem tegevusi või paremaid võimalusi snorkeldamiseks ja sukeldumiseks.

Saare valikul tasub aga kindlasti arvestada ka logistikaga. Transport Maldiividel ei ole lihtne ega odav. Kiirpaat maksab tavaliselt 40-50 dollarit ühe otsa eest.Kui saared asuvad erinevates atollides, tuleb peaaegu alati liikuda läbi Malé, mis võib tähendada sisuliselt tervet päeva reisimist. Lisaks ei käi kiirpaadid väga tihti – enamasti vaid paar korda päevas. Praam on odavam, aga võtab aga pea terve päeva.

Seetõttu tasub juba reisi planeerides läbi mõelda, kas soovid külastada mitut erinevat saart või pigem valida ühe ja võtta seal aeg maha. Meie otsustasime keskenduda ühele saarele ning teha sealt tuure. See mõjutas ka palju saare valikut.

Tuntumad Maldiivide kohalikud saared

• Maafushi – üks esimesi ja populaarsemaid kohalikke saari, palju majutust ja ekskursioone
  • Pluss: lihtne ligipääs Malést, palju valikuid ja tuure
  • Miinus: väga turistikas ja kohati ülerahvastatud reef: otsene house reef pigem tagasihoidlik, enamik snorkeldamist tuuridega
• Thulusdhoo – surfajate lemmik, tuntud heade lainete poolest
  • Pluss: ideaalne surfiks, chill vibe
  • Miinus: vähem klassikalist “valge liiv + türkiissinine laguun” tunnet
• Dhigurah (meie valik) – pikk ja kitsas saar South Ari atollis, tuntud vaalhaide ja väga ilusa pika bikiiniranna poolest.
  • Pluss: suurepärane snorkeldamine, läheduses vaalhaide piirkond, väga ilus ja pikk rand
  • Miinus: veidi kaugem ja ajamahukam kohale jõuda, majutus kallim kui paljudel teistel saartel

• Ukulhas – puhas ja hästi hooldatud saar, sobib rahulikuks rannapuhkuseks
  • Pluss: ilus bikiinirand ja väga hea house reef snorkeldamiseks
  • Miinus: vähem ekskursioone ja tegevusi
• Thoddoo – tuntud oma põllumajanduse ja väga laia liivaranna poolest
  • Pluss: üks ilusamaid ja laiemaid randu, palju rohelust ja kohalikku elu ning puuvilju, rahulik vibe
  • Miinus: vähem tüüpilist “laguuni tunnet” ja ekskursioone, house reef olemas, aga mitte nii hea kui nt Ukulhasel
• Rasdhoo – väike saar, tuntud sukeldumise ja hea veealuse elu poolest
  • Pluss: väga hea snorkeldamine ja sukeldusiskohad, hea reef ka haide nägemiseks
  • Miinus: rand ei ole nii muljetavaldav kui mõnel teisel saarel
• Fulidhoo – vaikne ja autentsem saar, kus turismi on vähem
  • Pluss: rahu, vähem turiste, ehe kogemus
  • Miinus: piiratud majutus ja tegevused, house reef on olemas, aga mitte kõige silmapaistvam

Meie nädalane puhkus Maldiivide kohalikul saarel Dhigurah

Valisime Maldiivide kohalike saarte hulgast just Dhigurahi ning jäime sinna kuueks päevaks. Kuigi kaalusin ka teisi variante, näiteks Thoddoo ja Ukulhas, tundus Dhigurah lõpuks kõige parem valik, kui tahad veeta natuke pikemalt aega ühel saarel.

Lisaks veetsime pärast saabumist ühe öö Hulhumalés, et hommikul mugavalt kiirpaadile minna. Tagasiteel enne lendu jalutasime ka pool päeva Malés, mis andis väikese ülevaate saareriigi kohalikust linnamelust.

Miks valisime Dhigurahi saare?

Otsustasime teadlikult jääda vaid ühele saarele, et nautida rahulikult puhkust ega kulutada aega ja raha saarte vahel liikumisele, mis Maldiividel ei ole kõige lihtsam ega odavam.

Peamised põhjused

• Väga pikk ja ilus bikiinirand: Kohalikel saartel võib ujuda ainult turistidele mõeldud randades. Dhigurahi saarel on see üks pikemaid (ca 2 kilomeetrit) ja ilusamaid. Ruumi jätkub kõigile ja ka kõrghooajal ei tundnunud seal liigselt rahvast. Samuti meeldis meile, et terve ranna-ääres on madalad palmid, kus saab varjud pikutada keskpäeval, ilma, et päike otse peale paistaks.
• Vaalhaide piirkond: Maldiivide üks põhilisi vaalhaide piirkondi asub Dhigurahi saarest vaid 20-minutilise paadisõidu kaugusel. Erinevalt paljudest kohtadest on vaalhaid seal aastaringselt ja võimalus neid näha väga suur. Ka meie käisime ühel paadituuril ja saime koos 2 imelise isendiga koos ujuda.
• Sandbank: Dhigurahil on oma umbes 1 km pikkune sandbank, mida mööda kõndides jõuab peaaegu ühe kuurortsaareni. Sinna saab ise jalutada ja ei pea eraldi sandbank tuurile minema, mida paljud teistel saartel viibijad teevad.
• Hea house reef: Dhigurahi saarel on ranna lähedal väga hea korallriff, kus saab ise snorgeldama minna. Nägime kohe kalda lähedal raisid, kilpkonni, ilusaid kalu ja isegi väikest (ja ohutut) haid.
• Näeb kohalikku elu, aga samas piisavalt turistidele mõeldud teenuseid: lihtsaid restorane, paar rannakohvikut ja majutusvõimalusi.
• Rahulik ja mõnus saare vibe ja vähem rahvast (ning kommertslik) kui mõni populaarne kohalik saar (eriti Maafushi)
• Kuna saar on ise ilusa rannaga, sandbanki ja snorgeldamisvõimalusega, ei pea võtma eriti palju tuure (näiteks kuurortsaarte külastus või mitmed snorgeldamistuurid), mis on kallid. Meie käisime ainult ühel tuuril, et vaalhaisid näha.

Samas tuleb arvestada mõne asjaoluga, nagu:

• Dhigurah on veidi kallim kui mõni teine kohalik saar – eriti just majutus ja sinna sõit. Samuti on võrreldes Maafushiga tuurid kallimad.
• Kaugemal Malest – umbes 2,5 h kiirpaadiga, mis käib vaid paar korda päevas.
• Samas atollis ei ole eriti teisi kohalikke saari. Seega mitme saare külastamine tähendab tavaliselt Malé kaudu liikumist, mis teeb reisi ajakulukaks ja kallimaks (üks ots kiirpaadiga umbes 40–50 USD ja paadid käivad kaks korda päevas).

Majutus Dhigurah saarel

Dhigurah saarel on majutusvõimalusi üllatavalt palju, arvestades saare suurust. Enamik neist on külalistemajad või väiksemad hotellid, mida peavad kohalikud. Erinevalt kuurortidest ei leia siit suuri kõik hinnas luksushotelle, vaid pigem lihtsamaid ja hubasemaid kohti. Samas oli näha, et ehitustegevus käib aktiivselt ja majutuskohti tuleb järjest juurde.

Hinnad jäävad üldiselt umbes 100–200 euro vahele öö kohta kahele, sõltuvalt hooajast ja majutuse tasemest. Tavaliselt on hinna sees ka hommikusöök, mis teeb elu oluliselt lihtsamaks.

Meie majutuskoht – The Wave Dhigurah

Meie ööbisime külalistemajas The Wave Dhigurah, mis jättis väga hea mulje. Tuba oli lihtne, aga puhas ja mugav ning meil oli oma sissepääs tänavalt ja väike terrass, kus iga päev hommikusöök serveeriti.

Hommikusöögiks sai valida kas kohaliku või lääneliku variandi. Soovitan kindlasti proovida kohalikku einet, mille keskmes on mas huni – tuunikala, kookose, sibula, tšilli ja laimi segu, mida süüakse lameleivaga. Väga maitsev ja mõnusalt teistsugune. Lisaks pakuti ka muna ja värskeid puuvilju.

Eriti tahaks kiita The Wave’i teenindust ja personaalsust. Nad aitasid meil organiseerida kiirpaadipiletid, ekskursiooni, jalgrattad ning isegi minu sünnipäevaks koogi ja lilled. Lisaks aitasid nad meil Malés pakihoiu leida.

Asukoht oli samuti hea – kohe sadama lähedal ja ümbruses mitu head söögikohta. Bikiinirand jäi umbes 10 minuti jalutuskäigu kaugusele. Kogu elu on saare ühte piirkonda ja tegelikult ei ole majutuse asukoht Dhigurahil liiga oluline. Mina igatahes soovitan seda kohta väga The Wave Dhigurah hotelli.

Mõned teised head Dhigurahi majutused, mida vaatasin ja kaalusin

• Ithaa Dhigurah Maldives – samuti armas külalistemaja/hotell ja minu teine valik.
• Muraka Dhigurah – stiilne ja üsna uus külalistemaja
• Raakani Dhigurah – sarnases stiilis külalistemaja eelmisele.
• Athiri Beach Maldives – ranna ääres asuv lihtne hotell, mõnest toast ka merevaade.

Mida Dhigurah saarel teha?

Dhigurah on ideaalne koht, kus lihtsalt aeg maha võtta. Lugeda raamatut, jalutada piki randa, ujuda ja vaadata päikeseloojangut.

Ausalt öeldes ei ole me tavaliselt sellised puhkajad. Meil on reisidel pigem alati plaanid paigas, liigume ühest kohast teise ja proovime võimalikult palju näha ja teha. Seekord aga otsustasime natuke teistmoodi ja pean tunnistama, et päris mõnus oli vahelduseks lihtsalt olla, eriti sellises paradiisis.

Seega parimad tegevused ongi puhkamise ja jalutamisega seotud.

1. Bikiinirannas palmide all tšillimine ja ujumine

Dhigurahi bikiinirand on mega ilus ja pikk (umbes 2 kilomeetrit), ääres madalad palmid, mille all saab mõnusalt varjus olla. Otse kookoste alla ma muidugi pikutama minna ei soovita.

Rannatoole seal praktiliselt ei ole, vaid mõned üksikud siin-seal, aga ausalt öeldes ei tunne neist ka puudust. Varju leidub piisavalt ja palmi alla saab endale väga mõnusa pesa teha. See ongi sõna otseses mõttes palmi all puhkamine.

Vesi on soe, kristallselge ja ilusat sinist värvi ning seal lihtsalt ujumine või hõljumine on omaette elamus. Väga paljudel olid kaasas väikesed madratsid või ujuvad padjad, millega niisama vee peal lebada.

Täiesti ideaalne koht, kus lihtsalt olla ja mitte midagi teha. Rannas söögikohti pole, et tasub snäkid kaasa võtta. Samas on restoranid sealsamas lähedal tänaval olemas – kõik on läheal.

2. Snorgeldamine Dhigurahi house reefil

Dhigurahil on oma korallriff ehk house reef, mis tähendab, et snorgeldama saab minna otse rannast. See on üks suurimaid plusse, sest ei pea eraldi paadituuri võtma, et veealust elu näha (v.a. vaalhaide nägemiseks).

Kõige parem on vette minna bikiiniranna erinevatest punktidest ja ujuda natuke sügavamale, kus riff algab. Juba üsna kaldal võib kohata kilpkonni, raisid ja väikseid haisid ning mida kaugemale ujud, seda rohkem elu näed. Vesi on üldiselt rahulik ja nähtavus väga hea.

Kui võimalik, soovitan enda maski kaasa võtta. Meie rentisime enda majutuskohast üheks päevaks, aga palju mugavam oleks olnud enda oma, mida saab igal ajal kasutada.

3. Vaalhaide ja manta raide tuur

Dhigurah asub South Ari atollis, mis on üks väheseid kohti maailmas, kus vaalhaisid saab näha aastaringselt. Vaalhai on maailma suurim kala, aga täiesti ohutu inimesele. Nad toituvad planktonist ja liiguvad rahulikult mööda ookeani ringi ning selles piirkonnas on neil oma kindel liikumisala.

>>> Vaata seda lühivideot meie vaalhaide tuurist

Üks asi, mis mulle Maldiivide puhul väga meeldib, on see, et vaalhaisid siin ei toideta. See tähendab, et neid ei meelitata kunstlikult ligi ja vaatlus toimub nende loomulikus keskkonnas. Tänu sellele on kogemus palju eetilisem. Just samal põhjusel jätsime näiteks Filipiinidel Oslobis vaalhaide tuuri tegemata, kuna seal neid toidetakse.

Vaalhaide tuurile tasub Dhigurahil kindlasti minna ja see oli ka ainus tasuline tegevus, mille meie valisime. Meie võtsime tuuri, kus otsitakse nii vaalhaisid kui ka manta raisid. Neid saab teha ka eraldi, aga koos võttes tuli hind soodsam. Tuuri broneeris meie majutuskoht The Wave Dhigurah ning see maksis 2026. aasta märtsis umbes 100 eurot inimese kohta (ainult vaalhaide tuur oleks olnud umbes 67 €).

Meie vaalhaide tuuri kogemus

Tuur kestis kokku umbes neli tundi, tavaliselt hommikul kella 8st kuni 12ni. Enne minekut öeldi meile, et tõenäosus vaalhaide nägemiseks on umbes 50% ja manta raide puhul 70%. Samas üritavad nad alati teha kõik, et elamus kätte saada, ja vajadusel pikendatakse tuuri.

Dhigurahi sadamast sõitsime umbes 20–30 minutit ja seejärel hakkas paadi meeskond drooniga vaalhaisid ja raisid otsima. Kui mõnda neist märgati, sõideti kiiresti sinna – natuke nagu safari, aga vee peal. Me pidime olema kogu aeg valmis, snorkel ees ja lestad jalas, et õigel hetkel kohe vette hüpata.

Esimese vaalhai leidsime peaaegu kohe ja see oli väga võimas kogemus. Samas käib kõik üsna kiiresti ja ümberringi on ka teisi paate ja inimesi. Hiljem õnnestus meil näha veel üht vaalhaid, keda saime natuke kauem jälgida. Lisaks nägime ka kolme manta raid.

See oli kindlasti väga meeldejääv kogemus. Vaalhaide nägemine oli mul juba ammu “bucket listis” ja kindlasti tasus see tuur end ära.

Tuuri korraldajad jagasid ka enda gopro videosid (kuigi meie enda oma oli parem). Pärast tuuri saime snorklivarustust terveks päevaks kasutada. Käisime hiljem veel Dhigurahi house reefi juures snorgeldamas ja nägime seal lisaks kaladele ka väikest haid ja kaheksajalga.

4. Sandbankil erinevatel kellaaegadel jalutamine

Dhigurahi üks erilisemaid kohti on saare lõpus asuv pikk sandbank, eesti keeles vist kõige korrektsemalt liivasäär. See on umbes kilomeetri pikkune kitsas liivariba, mis ulatub merre ja kuhu saab lihtsalt ise jalutada. Liivariba teises otsas asub üks kuurortsaar, mille juurde saab mõõna ajal sisuliselt jalgsi kõndida.

Paljudel teistel Maldiivide saartel peab sellise koha nägemiseks minema eraldi tuurile, aga Dhigurahil on see justkui “boonus”, mis on kogu aeg olemas.

Dhigurah on üsna pikk saar ja sandbankile jõudmiseks tuleb keskusest umbes 40 minutit jalutada. Kiirem variant on rentida jalgratas. Kuna sandbank muutub sõltuvalt tõusust ja mõõnast päris palju, käisime seal kokku vist neljal korral. Kindlasti tasub enne minekut vaadata tõusu ja mõõna graafikut.

Tõusu ajal on liivariba vähem näha ja lainetus suurem. Mõõna ajal on riba aga palju laiem ja rohkem esile tulnud. Minu meelest oli kõige lahedam just see vahepealne aeg. Meie lemmik oli üks hommik, kui läksime sinna juba kella 8 paiku – mõõn oli just tipust läbi ja vesi hakkas vaikselt tõusma. Olime seal umbes 45 minutit täiesti kahekesi ja saime teha ka väga ägedaid droonivideosid.

Käisime seal ka õhtul päikeseloojangu ajal, et lihtsalt ujuda ja vaadet nautida. Siis oli vesi kõrgem ja olime pigem sandbanki alguse pool. Sel ajal on seal tavaliselt rohkem rahvast, sest ka teistelt saartelt tuuakse inimesi tuuridega sinna pildistama ja edasi näiteks rannas õhtust sööma.

5. Jalgrattaga saare avastamine

Kuigi igapäevaselt liikusime saarel jalgsi, rentisime üheks päevaks ka jalgratta, et natuke rohkem ringi vaadata. Eriti mugav on see sandbanki juurde sõitmiseks, kuhu viib rada läbi väikese metsasalu ja mis jalutades võtab päris palju aega.

Ratast saab tavaliselt rentida otse majutusest ja hind oli umbes 10 USD päevaks (meie majutuse The Wave Dhigurah kaudu). Liiklust saarel praktiliselt ei ole ning teed on enamasti kõvaks tambitud valgest liivast, nii et sõitmine on üsna lihtne ja mõnus.

Minu jaoks kuulub rattaga ringi sõitmine kuidagi selle saare vibe’i juurde.

6. Päikeseloojanguid ja rannakohvikud

Ilusad päikeseloojangud käib ühe õige Maldiivide puhkuse juurde. Dhigurahi bikiinirand asub saare lääneküljel, mis tähendab, et igal õhtul saab nautida otse merre loojuvat päikest. Seda saab nautida otse rannast. Mitmes kohas ranna ääres on ka kiigud, kus mõnusalt istuda ja vaadet nautida.

Soovi korral võib sõita ka sandbanki juurde päikeseloojangut vaatama. Samas tasub arvestada, et pärast tuleb päris pikk maa pimedas tagasi tulla.

Lisaks on rannas ääres paar mõnusat kohvikut, kus õhtuti istuda. Üks eriti armas koht päikeseloojangu nautimiseks oli rannakohvik Tasty Wheels. Seal oli mõnus istuda, juua mocktaili ja lihtsalt olla. Lisaks oli neil üllatavalt hea brownie – nii hea, et ostsime seda mitu korda õhtul ka kaasa.

Teine tore rannakohvik on Beach Food Cart. Päevasel ajal saab seal puude all istuda, aga õhtul kott-toolid rannale asetada. Lisaks on neil isegi tasuta wifi ja saab kaardiga maksta.

7. Kohalikud road ja söögikohad

Maldiivide kohalik köök põhineb suuresti kalal, eriti tuunikalal. Sõime eri vormides tuunikala sisuliselt igaks toidukorraks.

Üks tuntumaid roogasid on mas huni – tuunikala, kookose, sibula, tšilli ja laimi segu, mida süüakse lameleivaga. Seda pakutakse tavaliselt hommikusöögiks – nii ka meie majutuses The Wave Dhigurah.

Lisaks oli üks meie lemmikroogasid Sri Lanka köögist pärit kottu, aga tuunikalaga. Me mõlemad nõustusime, et see oli parem kui Sri Lanka versioon. Eriti meie lemmikrestoranis Beach View Cafe. Käisime seal nädala jooksul iga päev ja tellisime kahe peale ühe kottu ja ühe tuunikala salati. Ideaalne kombo! See on lihtne restoranid, aga väga hea teeninduse ja mõistliku hinnaga. Tavaliselt maksime seal õhtusöögi eest kahele umbes 8-10 eurot.

Lisaks soovitan kindlasti tellida tuunikala steiki, mis on küll veidi kallim (10-12 eurot praad), aga siiski Euroopaga võrreldes hea hind. Selleks soovitan restorani LonuMirus Dine.

Väga populaarne restoran bikiiniranna juures on Lime Restaurant. See on Tai restoran, veidi kallim aga atmosfäär on väga hea. Pad thais ma väga pettusin, aga panang karri oli hea (kuigi väike) ja teised turistid kiitsid muid sööke.

Dhigurahil on ka mitu toidupoodi, kus müüakse baasasju. Ühes neist sai ka kaardiga maksta, aga üldiselt siiski taheti sularaha.

8. Muud tuurid

Lisaks vaalhaide tuurile pakutakse Dhigurahil veel teisi ekskursioone. Enamasti saab neid broneerida otse oma majutusest.

Näiteks pakkus meie majutuskoht (The Wave Dhigurah):

• päikeseloojangu kalapüüki – olen kuulnud, et mõne inimese jaoks on see väga lahe elamus
• nurse shark’i snorgeldamisreisi
• päevareisi mõnele kuurortsaarele, et näha ka Maldiivide luksuslikumat poolt (umbes 75 USD + ~40 USD transport)
• õhtusööki rannas või sandbanki juures
• erinevaid snorkeldamisretki

Lisaks saab minna ka sukeldumisreisidele, kui sul on olemas PADI litsents.

Meie tundsime, et vaalhaide tuurist täiesti piisas. Kaalusin küll ka nurse shark’i tuuri, aga otsustasime selle siiski vahele jätta. Oleme õnneks Belize’is ja Galapagose saartel päris palju haisid. Samuti arvatakse, et haide tuurid on veidi paremad mõnel teisel saarel (nt Rasdhoo).

Üldiselt on tuurid Maldiividel pigem kallid ja jäävad umbes 60–150 USD vahele inimese kohta. Seetõttu on Dhigurah hea valik just selle poolest, et saarel endal on juba nii palju teha ja ei pea iga elamuse jaoks eraldi tuuri võtma.

Reisikava: nädalane puhkus Maldiividel

Kokku veetsime Maldiividel täpselt nädala, aga esimene ja viimane päev kulusid suuresti transfeeridele. Dhigurahi saarel olime kokku 6 täispäeva, mis tundus alguses isegi päris pikk aeg.

Suuri plaane me ei teinudki. Ainus tuur oli vaalhaide oma ja ülejäänud aja lihtsalt puhkasime ja nautisime saart. Alguses mõtlesin küll, et kas seda on äkki liiga palju ja mida me seal terve aja teeme, aga tegelikult oli see täpselt paras. Lugesime raamatut, mängisime kaarte, lihtsalt jalutasime ja rääkisime, nautisime päikeseloojangut. Ma ei ole vist kunagi niimoodi päriselt puhanud.

• 1. päev: Saabumine Maldiividele ja transfeer Hulhumalé tehissaarele. Õhtul jalutuskäik promenaadil ja rannas.
• 2. päev: Hommikul transfeer lennujaama ja 10:45 kiirpaat Dhigurah saarele (umbes 2 tundi). Päev rannas, ujumine ja esimene päikeseloojang.
• 3. päev: Jalutuskäik sandbankile, rand ja lihtsalt tšill.
• 4. päev: Rattaga saare avastamine. Hommikul sandbank mõõna ajal ja õhtul uuesti tõusu ajal. Ülejäänud päev rannas.
• 5. päev: Vaalhaide ja manta raide tuur. Hiljem snorgeldamine Dhigurahi rannas.
• 6. päev: Rand, ujumine, puhkus ja päikeseloojang.
• 7. päev: Viimane täispikk päev saarel. Rand, tšill ja päikeseloojang sandbankil.
• 8. päev: Varahommikul 6:30 kiirpaat Malésse. Linnas jalutamine, kalaturg, park, kohvik ja kohalik restoran. Seejärel taksoga lennujaama.

Hulhumalé – ööbimiskoht lennujaama lähedal

Hulhumalé on tehissaar, mis ehitati Malé laienduseks, et leevendada pealinna ülerahvastatust. See asub otse Maldiivide peamise lennujaama lähedal ning on ühendatud nii lennujaama kui ka Maléga sillaga. Autoga jõuab sinna umbes 10 minutiga, mis teeb sellest väga mugava koha, kus enne või pärast saartele liikumist ööbida.

Paljud reisijad ööbivadki Hulhumalés just logistilistel põhjustel. Kiirpaadid ja muud transfeerid saartele ei välju igal ajal ning sageli ei jõua sama päeva lennult otse edasi liikuda. Ka meie jõudsime Maldiividele umbes kell 16:00, mis tähendas, et Dhigurahile viivale kiirpaadile me enam ei jõudnud.

Meie ööbisime Hulhumalé hotellis h78. Lihtne hotell mere ja promenaadi ääres, sisaldas buffee hommikusööki ja ka tasuta transfeeri lennujaamast ja tagasi, mis tegi saabumise eriti lihtsaks. Kiirpaadid väljuvad kohe lennujaama eest ehk järgmine hommik oli väga mugav Dhigurahi kiirpaadile minna.

Erinevalt Malést on Hulhumalé palju rahulikum ja avaram. Seal on lai liivarand (kohalik rand ehk bikiinides ujuda ei või), promenaad, kohvikud ja restoranid ning üldiselt mõnusam atmosfäär kui tihedas pealinnas. Õhtul jalutasime promenaail ja käisime suures pargis, kus olid parasjagu suured eid pidustused, kuna ramadan oli just lõppenud.

Peatus Filipiinide pealinnas Males

Malé on Maldiivide pealinn ja üks maailma tihedamini asustatud linnu. See on üsna suur kontrast ülejäänud riigiga. Kui enamik Maldiive tähendab rahulikke saari ja loodust, siis Malé on pigem kiire tempoga linn, kus on palju liiklust, inimesi ja igapäevast sagimist.

Linn ise on väike ja selle saab üsna lühikese ajaga läbi jalutada. Kuna meie kiirpaat Dhigurahist väljus kell 6:30 hommikul, aga lend oli alles kell 16:00, otsustasime veeta pool päeva Malés, et ka natuke rohkem kohalikku elu näha. Meie majutuse The Wave Dhigurah omanik aitas meil leida koha oma sugulase poes, kuhu saime kohvrid jätta, mis tegi linnas liikumise palju mugavamaks.

Malé on täis hulgipoode, mis varustavad kõiki teisi saari. Üks huvitavamaid kohti oli kindlasti tug ja eriti kalaturg – see oli üllatavalt puhas ja väga ehe kogemus. Turu ees meres on alati palju raisid, kuna nad teavad, et sealt saab süüa.

Käisime ka tuntud ajaloolise mošee Malé Friday Mosque juures, mis on ehitatud korallkivist. Saime sinna ka sisse minna – mulle laenutati tasuta pearätt ja keha katvad riided.

Tahtsime kindlasti proovida ka kohalikku toitu, seega käisime paaris väga ehedas söögikohas – Asda Cafe’ 2. Nagu arvata võib, sõime jälle mitmel erineval moel tuunikala. Üks parimaid avastusi oli aga specialty-kohvi pakkuv kohvik Meraki Coffee Roasters. Olime Dhigurahil juba natuke head kohvi igatsenud ja see koht oli nii mõnus, et käisime seal lausa kaks korda, et lihtsalt istuda jahedas ruumis.

Male ei ole kindlasti Maldiivide “highlight”, aga annab hea ülevaate kohalikust elust ja on huvitav kontrast rahulikele saartele. Mul on hea meel, et sinna läksime. Pärast võtsime takso lennujaama, mis on umbes 10 minuti kaugusel.

Praktiline info Maldiividel reisides

Raha ja maksmine (sularaha vs kaart)

Kui reisida Maldiivide kohalikel saartel, läks sularaha läks päris palju vaja (kuurortsaarel olles ilmselt mitte). Eriti just söögikohtades ja poodides, kus kaardimakse ei ole sageli võimalik. Samas tuuride eest sai maksta ka ülekandega majutusasutusele, mis oli mugav. Male lennujaamas oli pangaautomaat olemas ja samuti ka seal lähedal oleval Huhumales. Õnneks oli ka Dhigurahi saarel olemas üks sularahaautomaat, nii et vajadusel sai raha juurde võtta. Igaks juhuks uurikisn enne kohalikule saarele minekut üle, et kas seal automaat ikka on.

Maldiivide paberraha on ausalt üks ilusamaid, mida ma kunagi näinud olen. Kupüüridel on kujutatud erinevaid mereelukaid ja värvid on väga erksad. Kõige ägedam on minu meelest 1000-rufiyaa kupüür, kus on kujutatud vaalhai ja kilpkonn. Seda aga eriti ringluses ei näe, sest tegemist on üsna suure summaga igapäevaseks kasutamiseks ning ka automaadid ei pruugi seda pakkuda.

Oluline on aga teada, et Maldiivide valuuta ei ole väga levinud ja seda on hiljem keeruline tagasi vahetada. Isegi Maldiivide lennujaamas ei ole see lihtne – seal on küll üks rahavahetuspunkt, aga raha tagasi vahetamiseks peab sul kindlasti alles olema vahetuse tšekk.

Seetõttu soovitan võtta sularaha pigem mõõdukalt ja eriti reisi lõpu poole olla ettevaatlik, et liiga palju üle ei jääks. Meil endal jäi natuke raha kätte just sel põhjusel.

Internet ja SIM-kaart

Dhigurah saarel oli WiFi olemas nii majutusasutustes kui ka restoranides, aga kiirus oli pigem aeglane. Meie Maldiivide ajal tööd ei teinud, seega ei olnud see meie jaoks probleem.

SIM-kaardid on Maldiividel üsna kallid. Kohapeal on pakkumised üsna piiratud ja enamasti müüakse ainult suuremaid pakette. Näiteks lennujaamas oli võimalik osta umbes 40 USD maksev pakett, mis sisaldas 20 GB internetti. Samasugust paketii pakkus ka tuntud e-sim Airalo. Üks kohalik ütles, et see on riigi poolt reguleeritud.

Meil otseselt suurt internetivajadust ei olnud, aga tahtsime ikkagi mingi ühenduse olemasolu. Lõpuks leidis Jānis ühe teise eSIM-i lahenduse, kust sai väiksema, umbes 1 GB paketi.

Religioon

Maldiivid on moslemiriik ja islam on seal ainus ametlik religioon. Turistid on väga oodatud, aga eeldatakse lugupidamist kohalike kommete ja tavade vastu. See väljendub näiteks riietumises, käitumises ja ka selles, et alkoholi kohalikel saartel ei müüda. Samuti võib bikiinides ujuda ainult turistidele mõeldud bikiinirandades.

Reedeti on palvepäev, mistõttu võivad mõned poed ja teenused olla päevasel ajal suletud või piiratud lahtiolekuga. Näiteks tasub ka jälgida kiirpaardi aegu sel päeval. Meie seda Dhigurahil otseselt ei märganud.

Samuti tasub jälgida, millal on ramadaan. Selle ajal võivad kohalikel saartel restoranide lahtiolekuajad olla piiratud ja päevasel ajal ei pruugi kõik kohad avatud olla. Õhtuti pärast päikeseloojangut muutub elu jälle aktiivsemaks.

Kohalikud, immigrandid ja keel

Maldiividel elavad inimesed on väga sõbralikud ja rahulikud. Dhigurahil tundsime end kohe hästi ja teretamine või väike vestlus tuli üsna loomulikult. Samas ei ole nad pealetükkivad – pigem tagasihoidlikud ja omaette, mis loob mõnusa ja rahuliku atmosfääri.

Lisaks kohalikele elab Maldiividel ka palju välismaalasi, kes tulevad siia tööle, peamiselt turismi- ja teenindussektorisse. Neid on eriti palju just kuurortides, aga ka kohalikel saartel. Enamasti on nad pärit Indiast, Bangladeshist ja Sri Lankalt. Meie saarel olid väga paljud restoranide töötajad Nepalist.

Ametlik keel on divehi keel, aga turistina saad väga hästi hakkama inglise keelega. Peaaegu kõik majutusasutustes, restoranides ja tuuride korraldajad räägivad inglise keelt. Meil ei olnud kordagi olukorda, kus suhtlemine oleks probleemiks olnud.

Alkoholi ostmine ja kättesaadavus

Maldiividel tuleb arvestada, et tegemist on moslemiriigiga ning alkoholi müük ja tarbimine on rangelt reguleeritud. Kohalikel saartel alkoholi ei müüda ega tarbita. Kui see on sinu jaoks oluline osa puhkusest, siis tasub seda enne reisi teada.

Alkoholi saab tarbida ainult kuurortsaartel, kus kehtivad turistidele teised reeglid. Mõnes piirkonnas on olemas ka nn “floating bar” paadid ehk peopaadid, kuhu viiakse turiste eraldi reisile, et seal alkoholi nautida.

Seega kui valid Maldiivide kohalikud saared, tasub lihtsalt arvestada, et tegemist on alkoholivaba sihtkohaga.

Nõuded riietumisele

Kohalikel saartel peaks väljaspool bikiiniranda olema pigem tagasihoidlik. Soovitatav on katta õlad ja põlved, eriti külas ringi liikudes, poes käies või restoranis süües. Samas Dhigurah oli ikkagi üsna vabameelne ja lühikesed püksid ja maika oli okei tänaval.

Bikiinides tohib olla ainult selleks ette nähtud randades, mida kutsutakse bikini beach. Seal võib olla täiesti vabalt ja keegi sellele viltu ei vaata.

Kraanivesi

Maldiividel kraanivett juua ei soovitata. See on enamasti desaliseeritud merevesi, mis ei ole joomiseks sobiv. Enamik majutusasutusi pakub joogivett kas tasuta või väikese tasu eest. Meie ostsime vett ka poest juurde. Dhigurahil oli mitu väikest toidupoodi.

Tervis ja esmaabi

Dhigurahil on olemas väike tervisekeskus, kus saab abi lihtsamate murede korral. Tõsisemate juhtumite puhul viiakse patsiendid Malésse, kus asuvad suuremad haiglad. Transport toimub tavaliselt kiirpaadiga ja võtab umbes 2–2,5 tundi. Kiireloomulisematel juhtudel kasutatakse ka kiirabipaati või vesilennukit.

Seetõttu tasub kindlasti teha reisikindlustus, mis katab ka meditsiinilise transpordi.

Kokkuvõte – puhkus Maldiivide kohalikul saarel

Vahest on just need kõige vähem planeeritud reisid ja kohad kõige mõnusamad. Nii läks ka selle Maldiivide reisiga. See oli meie jaoks väga hea vaheldus ja sobis ideaalselt pärast väga aktiivset Kagu-Aasia reisiperioodi.

Ausalt öeldes ei olnud Maldiivid kunagi minu “bucket listis”. Olen pigem selline reisija, kes otsib seiklusi ja pidevat liikumist. Seetõttu ei tundunud klassikaline ühes kohas rannapuhkus eriti minu teema. See reis õpetas ka natuke teistmoodi puhkama. Vähem planeerimist, rohkem hetkes olemist. Lihtsalt rannas olemine, snorgeldamine, jalutamine ja päikeseloojangute vaatamine – ja sellest täiesti piisas.

Jäime 100% rahule, et valisime Maldiivide kohalike saarte hulgast just Dhigurahi ja veetsime seal kuus päeva. Ja kui aus olla, siis Maldiivide rannad ja vesi olid kõige ilusamad, mida ma kunagi näinud olen. Olen päris palju reisinud, aga vähemalt Dhigurah saarel oli see tõesti järgmine tase.

Kui tahad mõnusat puhkust paradiisis, lihtsalt olla, nautida rahulikku elu ja mitte liigselt midagi ette planeerida, siis soovitan Maldiive kindlasti. Ja kõike seda saab kogeda ka taskukohaselt kohalikel saartel.

Loe teisi postitusi

• Sri Lanka reisijuht (valmib peagi)
• Singapuri reisijuht – mida teha ja näha esmakülastajal
• Bali reisijuht: mida teada enne minekut ja kohapeal olles
• Filipiinide reisi planeerimine: praktiline info enne minekut

Vaata ka lehte Kasulikud lingid reisimiseks ning postitusi reisi planeerimisest (kindlustus, autorent, pakkimislist) – sealt leiad palju praktilisi tööriistu ja nippe, mis aitavad järgmist reisi paremini ette valmistada.

---

Loodan, et leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi. Kui jah, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda!  Lisaküsimuste korral kirjuta enda küsimus kommentaaride alla ja vastan esimesel võimalusel.