Lukomir oli meile kui looduse- ja matkasõpradele üks kindel koht, kuhu tahtsime Bosnia reisil minna. Tegime sinna septembri alguses kahepäevase matka, alustades ja lõpetades Umoljani külas ning veetes ühe öö Lukomiris.

Tegelikult saab Lukomiri matka väga hästi teha ka päevamatkana, kuid tahtsime võtta rahulikult ja kogeda, mis tunne on veeta öö traditsioonilises Bosnia mägikülas.

Selles postituses annan täpsema ülevaate meie Lukomiri matkast, marsruudist ja raskusastmest, ööbimisest ning sellest, mida matka planeerides teada tasub.

💡Loe lisaks: Meie täielik 10-päevane Bosnia reisiplaan ja reisisoovitused

---

Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib. Vaata ja salvesta: Lukomir matka lühiülevaade

Lukomir: matk Bosnia kõige eraldatumasse mägikülla

Lukomiri küla Bosnias

Lukomir on väike mägiküla Bosnia ja Hertsegoviinas, umbes 50 kilomeetri kaugusel Sarajevost. Küla asub Bjelašnica mäestikus ligi 1500 meetri kõrgusel, otse Rakitnica kanjoni serval. Tegemist on ühe Bosnia kõrgeimal asuva püsivalt asustatud külaga.

Lukomiri teeb eriliseks eelkõige see, et siin on säilinud traditsiooniline mägiküla elu ja arhitektuur. Külas on vanad kivimajad, kivikatustega hooned ja kitsad teed ning ümberringi avanevad vaated Bjelašnica mägedele ja sügavale Rakitnica kanjonile.

Lukomir on üsna eraldatud ning talvel muudavad lumi ja keerulised teeolud külla pääsemise raskeks. Seetõttu veedavad paljud elanikud talve madalamal asuvates piirkondades ja tulevad kevadel mägedesse tagasi.

Külla saab suvel sõita ka autoga, kuid turistidele seda ei soovitata. Üks ilusamaid viise Lukomiri külastamiseks on sinna matkata. Populaarne matkarada algab Umoljani külast ning kulgeb läbi Bjelašnica mägimaastike ja mööda Rakitnica kanjoni serva Lukomiri.

Kuidas minna Lukomiri?

Lukomir asub Sarajevost umbes 50 kilomeetri kaugusel Bjelašnica mägedes. Kuigi linnulennult pole vahemaa suur, võtab kohale jõudmine mägiteede tõttu omajagu aega.

Autoga Umoljanisse ja sealt matk Lukommiri

See on variant, mille valisime meie ja soovitan ka teistele. Sõitsime rendiautoga Sarajevost Umoljani külla, jätsime auto sinna ning alustasime sealt matka Lukomiri poole. Umoljanisse viib asfalttee ning sinna pääseb kenasti ka tavalise rendiautoga. Edasi Lukomiri poole muutuvad teeolud kehvemaks, mistõttu soovitan rendiautoga sõitmise asemel auto Umoljanisse jätta ja sealt matka alustada.

Auto saab jätta näiteks 📍Koliba Umoljani kohviku ja restorani juurde (ööpäev 10 eurot), kus on suurem parkimisala ning kust on mugav matka alustada. Meie jätsime auto sinna üheks ööks. Väärtuslikud asjad tasub aga kindlasti kaasa võtta.

🚗 Soovitame Bosnias ja Hertsegoviinas autot rentida DiscoverCarsi platvormi kaudu kaudu, kus saab võrrelda erinevaid hindu ja pakkujaid. Kindlasti tasuta tühistamise ja kindlustusega.

Organiseeritud tuuriga

Kui rendiautot pole või ei soovi matka omal käel ette võtta, saab Lukomiri külastada ka Sarajevost algava giidiga tuuriga. Valikus on nii matkad Umoljanist Lukomiri kui ka tuurid, kus suurem osa teekonnast läbitakse autoga ja kohapeal tehakse lühem jalutuskäik. Pakutakse näiteks ka ATV tuure.

Giidiga matka eelis on see, et transport Sarajevost ja tagasi on tavaliselt hinna sees ning ise ei pea marsruudi leidmise või logistika pärast muretsema. Lisaks saab kohaliku giidi käest rohkem teada Lukomiri ajaloost, piirkonna loodusest ja kohalikust elust.

🔽 Vaata allpool Lukomiri tuure ja hindu GetYourGuide’is.

Autoga Lukomiri

Suvel ja varasügisel on teooris võimalik Lukomiri sõita ka autoga. Viimane osa teest kulgeb mööda kitsamat mägiteed ning teeolud võivad olla üsna halvad. Reisi planeerides lugesin, et paljud ei soovita seda teed autoga ette võtta ning väidetavalt ei lubata sinna isegi kõiki rendiautosid. Kindlasti on vaja neliveolist autot. Pigem ma seda varianti enda uurimustöö põhjal ei soovita.

Lisaks on osa Lukomiri võlust just teekond sinna ja ümbritsev loodus, mida koged just matkal.

Meie kogemus: matk Umoljanist Lukomiri külla

Umoljanist Lukomiri viib üks piirkonna populaarsemaid matkaradu. Tegemist ei ole edasi-tagasi sama rada pidi kulgeva matkaga, vaid võimalus on teha ring, mis viib läbi Bjelašnica mägimaastiku, kõrgeima punkti Obalji mäe otsa, Lukomiri külla ja sealt mööda Rakitnica kanjoni serva tagasi teist teed pidi Umoljanisse.

Kogu ringi saab läbida ühe pika päevaga, kuid meie jagasime matka kahe päeva peale ja ööbisime Lukomiris. Nii jäi rohkem aega nii teekonda nautida kui ka külas ringi vaadata ning saime kogeda Lukomiri ka õhtul, kui päevakülastajad olid lahkunud.

Terve raja info

• Matkarada: Umoljani – Lukomir Loop
• Algus ja lõpp: Koliba Umoljani parkla
• Kogu distants: 18 km
• Kogu tõus: 1000 m
• Kestvus: 6.5-7.5 tundi + paus
• Raskusaste: keskmine
• Ööbimine: Etno Koliba – Bed & Breakfast

1. päev: Umoljani → Lukomir

🥾 Distants: 9 km
⛰️ Tõus: 680 m
⏱️ Aeg: 3 tundi 20 minutit

Umoljani küla ja matka algus

Meie matk algas Umoljani külast, mis asub Bjelašnica mäestikus umbes 1350 meetri kõrgusel. Tegemist on väikese traditsioonilise mägikülaga, kust algavad mitmed piirkonna matkarajad, sealhulgas populaarne rada Lukomiri. Jõudsime sinna Sarajevost umbes kella 13 ajal, lõunapaus ja rada algustasime umbes kell 14 ehk keset päeva.

🍽️ Umoljani külas soovitan kindlasti sisse astuda ka Restoran Čardakisse. Väga kohalik restroan, kust saab imemaitsvaid bureke ja teisi Bosnia pirukaid.

Jätsime rendiauto Koliba Umoljani juurde ja alustasime sealt matka Lukomiri suunas. Esimene osa rajast kulges läbi Umoljani küla ja kohe korralikult ülesmäge lauspäikese all. Pärast seda jäid majad selja taha ning rada jätkus läbi avatud mägimaastiku.

Kogu esimese päeva rada kulges suuresti ülesmäge ja varjulisi kohti oli väga vähe. Meie matkakogemust ja füüsilist vormi arvestades arvasin alguses, et tegemist saab olema pigem lihtsa jalutuskäiguga. Seekord osutusid matkaolud aga oodatust raskemaks.

Bosnias oli olnud väga kuum ja kuiv suvi ning ka septembri alguses paistis päike korralikult lagipähe. Päeval oli sooja 25–30 kraadi. Lisaks olid kaugemal metsatulekahjud, mistõttu oli esimesel päeval õhk suitsune ja hingamine tavapärasest raskem. Pulss läks isegi väiksematel tõusudel päris kiiresti üles.

Mägimaastik ja Obalji mägi

Kui üle poole matkast oli tehtud ja jõudsime kõrgemale, läks õhukvaliteet paremaks ning ka vaated muutusid järjest ilusamaks. Rada kulges läbi avatud mägimaastiku, kust avanesid vaated Bjelašnica mägedele.

Kuna meie reis oli septembri alguses, oli ümbruses rohkelt punakas-oranžides sügisvärvides mustikapõõsaid. Mustikad ise olid küll väikesed, aga ühed kõige magusamad, mida olen kunagi saanud. Neist sai päris hea motivatsioon teekonnal edasi liikuda.

Esimese päeva viimases osas jõudsime Obalji mäele, mille tipp asub 1896 meetri kõrgusel. See on ka matka kõrgeim punkt ning sealt avanesid imelised vaated ümbritsevatele mägedele ja orgudele.

Obaljilt edasi hakkas peatselt juba Lukomiri küla paistma, aga enne veel oli üsna pikk ja järk langus mööda liivast mäenõlva, mis oli teistmoodi raske.

Saabumine Lukomiri

Lukomiri jõudes läksime kõigepealt oma majutuskohta, jätsime asjad sinna ja suundusime seejärel küla avastama. Jõudsime kohale umbes tund enne päikeseloojangut. Päevaturistid selleks ajaks juba lahkunud ja küla mõnusalt vaikne.

Mulle meeldis eriti see, et Lukomir ei tundunud nagu turistidele loodud näidisküla, vaid inimesed päriselt elavad siin oma igapäevast elu. Kanad jooksid ringi, lambad ja karjused mägede külgedel, tädikesed kudusid sokke ja majade kõrval olid väikesed aialapid. Vanad kivimajad nägid välja nagu kuskilt teisest ajastust ja kogu külas oli väga omapärane atmosfäär.

Tahtsime õhtul minna Rakitnica kanjoni äärde päikeseloojangut vaatama. Kahjuks varjasid kaugemate metsatulekahjude suitsupilved suurema osa päikesest ära ja klassikalist päikeseloojangut me ei näinud. Selle asemel tekkis taevas suitsu ja loojuva päikese koosmõjul päris kummaline värvidemäng.

Ööbimine Lukomiri külas

Lukomiris on mõned väikesed kohalikud majutuskohad. Peeneid hotelle siit ei leia, vaid ööbimine on lihtne ja kodune ning annab võimaluse kogeda natuke lähemalt kohalikku mägiküla elu.

Meie ööbisime külalistemajas 🏨 Etno Koliba – Bed & Breakfast Sisuliselt kohalike maja, kus teisel korrusel on väikesed toad, kuhu pidi redeliga minema. Dušš ja WC olid ühiskasutuses, aga väga korralikud. Terrassilt avanes imeline vaade mägedele, kus sõime õhtust ja hommikust. Lisaks oli kohalik pererahvas väga tore ja külalislahke.

🏨 Veel mõned toredad ööbimiskohad Lukomiris: Bobića konak, Etno-house Lukomir. Rohkem Lukomiri majutuskohti leiad siit.

Toit Lukomiri külas

Meie sõime nii õhtu- kui ka hommikusööki oma majutuskohas. Toit oli lihtne ja kodune ning pärast pikka matkapäeva eriti mõnus. Tee peale kaasa võtta mõned snäkid ja suupisted ning veepudeli. Kui oled Lukomiris, saad majutuskohas enda veepudelit täita.

Kui oled Lukomiris päevareisil, siis leidub külas ka mõned väikesed kohalike perede peetavad söögikohad, kus pakutakse traditsioonilist Bosnia mägitoitu. Lisaks on neist kõigist ilusad vaated ning soovi korral saab seal ka ööbida. Mõned kohad, mida vaadata:

• Kod Kapetana Tea
• Etno Koliba (meie majutus)
• Na Krovu Svijeta

💡 Soovitus! Lukomiri minnes võta kaasa piisavalt sularaha. Nii majutuse kui ka toidu eest tasumine käib sulas.

2. päev: Lukomir → Umoljani

🥾 Distants: 9 km
⛰️ Tõus: 320 m
⏱️ Aeg: 2 tundi 20 minutit

Rakitnica kanjon tagasitee Umoljani külla

Järgmisel hommikul sõime majutuskohas hommikusöögi, pakkisime asjad kokku ja alustasime tagasiteed Umoljani poole. Tagasi läksime teist teed pidi, mööda Rakitnica kanjoni äärt.

Rakitnica kanjon asub Bjelašnica ja Visočica mägede vahel ning on kohati üle 800 meetri sügav. Rakitnica jõgi voolab sügaval kanjoni põhjas, kuid meie seda ülevalt rajalt praktiliselt ei näinud. Piirkonnas oli olnud mitu kuud väga kuiv ning ka veetase oli madal.

Teise päeva rada oli meie jaoks tunduvalt lihtsam. Kilomeetreid oli umbes sama palju kui esimesel päeval, kuid läbisime teekonna ligi tund aega kiiremini. Tõusu oli vähem, suur osa rajast kulges varjus ning ka eelmise päeva suitsune õhk oli kadunud. Seetõttu oli matkamine kohe palju mõnusam.

Tagasi Umoljanisse jõudes lõpetasime matka samas kohas, kuhu olime eelmisel päeval auto jätnud. Kokkuvõttes oli kahe päeva peale jagamine meie jaoks väga mõnus variant. Kuigi kogu ringi saab teha ka ühe päevaga, saime nii matkata rahulikumas tempos ning veeta ühe õhtu ja hommiku Lukomiri külas.

Parim aeg Lukomiri külastamiseks

Parim aeg Lukomiri külastamiseks on mai lõpust septembri lõpuni, kui ilm on matkamiseks kõige sobivam ja küla ligipääsetav. Talvel on Lukomir sageli lume tõttu eraldatud ning paljud elanikud kolivad külmemateks kuudeks mägedest alla.

Meie käisime Lukomiris septembri esimesel nädalal ja päeval oli veel väga soe. Samas oli seljataga erakordselt kuum ja kuiv suvi, mistõttu oli ka maastik tavapärasest kuivem. Ümbruskonnas oli olnud ka metsatulekahjusid ning esimesel matkapäeval oli õhk seetõttu veidi suitsune.

Õhtuks läheb mägedes aga ka sooja päeva järel märksa jahedamaks. Hommikul istusin terrassil isegi õhukese jopega. Öösel saime magada lahtise rõduuksega ja tuppa tuli mõnusalt värske mägiõhk.

Raja tähistus ja jälgimine

Rada ei olnud igal pool väga hästi märgistatud, seega soovitan kindlasti marsruudi enne matka telefoni alla laadida. Meie kasutame matkamiseks AllTrails rakendust. Meil on tasuline versioon ja saame radu ka ilma internetita jälgida.

Mobiilne internet töötas rajal tegelikult päris hästi. Meie kasutasime kohalikku BH Telecomi turisti SIM-kaarti, mille ostsime Sarajevo lennujaamast.

Teine mugav variant on osta juba enne reisi Airalo eSIM, nii on internet kohe Bosniasse jõudes olemas (koodiga HIIELI2311 allahindlust 3 USD esimeselt ostult)

Mida Lukomiri matkale kaasa võtta?

Lukomiri matk ei nõua erilist matkavarustust, kuid kuna liigud mägedes ja suure osa teekonnast pole kuskilt midagi osta, tasub mõned asjad kindlasti kaasa võtta.

• Mugavad matkajalanõud. Rada ei ole tehniliselt keeruline, kuid kohati on pinnas kivine ja ebatasane. Mina kasutan maktamiseks SALOMON Alphacross 5 Gore-Tex trail running jalanõusid
• Piisavalt vett. Eriti oluline on see suvel, sest suur osa rajast kulgeb avatud maastikul ja kuuma ilmaga kulub vett palju. Soovitan kaasa võtta oma pudeli, sest seda saab külas täita.
• Mõned suupisted tee peale. Kui teed matka kahepäevasena ja ööbid Lukomiris, saad külas küll süüa, kuid teekonnale tasub midagi väikest kaasa võtta.
• Päikesekaitse. Päikesekreem, päikeseprillid ja müts on suvel väga vajalikud, sest suur osa rajast on päikesele all.
• Kihilised riided. Isegi kui päeval on palav, võivad õhtud ja hommikud Lukomiris olla üsna jahedad. Meil oli septembri alguses päeval väga soe, kuid hommikul istusin terrassil juba õhukese jopega.
• Väike päevakott. Kui ööbid Lukomiris ainult ühe öö, pole palju asju vaja. Mida kergem kott, seda mõnusam matkata.
• Akupank ja offline-kaart. Kui kasutad telefoni navigeerimiseks ja pildistamiseks, tasub kaasa võtta akupank ning matkarada juba enne telefoni alla laadida.
• Väike suveniir või kingitus kodust. Kui ööbid mõne kohaliku pere juures, on tore võtta neile kaasa midagi väikest oma kodumaalt. See pole muidugi kohustuslik, aga on armas žest ja hea viis võõrustajaid tänada.

NB! Kui jätad auto Umoljani külla ööseks, võta kõik väärtuslikud esemed endaga kaasa ja ära jäta neid autosse nähtavale. Meie võtsime seetõttu matkale kaasa isegi sülearvuti, kuigi muidu poleks seda üldse vaja olnud.

Veel lugemist

• Mida teha Sarajevos – Bosnia ja Hertsegoviina kirev pealinn (peagi valmib)
• Meie täielik 10-päevane Bosnia reisiplaan ja reisisoovitused (peagi valmib)
• Mida teha Mostaris ja selle ümbruses? (peagi valmib)
• Dolomiidid: matkareis Põhja-Itaalias
• Albaania reis: kasulik info planeerimisel
• Loodusreis ja matkad Madeira saarel

Vaata ka lehte Kasulikud lingid reisimiseks ning postitusi reisi planeerimisest (kindlustus, autorent, pakkimislist) – sealt leiad palju praktilisi tööriistu ja nippe, mis aitavad järgmist reisi paremini ette valmistada.

---

Loodan, et leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi. Kui jah, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda!  Lisaküsimuste korral kirjuta enda küsimus kommentaaride alla ja vastan esimesel võimalusel.