Pole saladus, et Bali on diginomaadide seas juba aastaid üks populaarsemaid sihtkohti. Suuremaks fenomeniks muutus see ilmselt koroona ajal ja vahetult pärast seda. Mina olen üldjuhul pigem see inimene, kes ülipopulaarseid kohti veidi väldib, mistõttu ei olnud Bali mul varem kaugtöö sihtkohana nimekirjas. Olin seal käinud vaid turistina 2012. aastal.

Sel aastal tundus Bali aga loogiline valik. Plaanime olla pikemalt Kagu-Aasias ja Bali tundus hea koht, kust kaugtööelu Aasias alustada. Samas olin ka päriselt põnevil seda kohta üle paljude aastate uuesti näha.

Selles postituses jagangi minu ja Janise 4-nädalast kogemust Balil kaugtööd tehes – kus peatusime, milline oli meie igapäevane rütm, mida vabal ajal tegime ning millised piirkonnad ja kohad meile kõige rohkem meeldisid. Fookuses on Canggu, Uluwatu ja Ubud, kus olid meie majutuskohad. Loe lisaks ka postitust “Bali reisijuht: mida teada enne minekut”.

Oluline on aga mainida, et kui külastaksin Balit tavalise turistina, teeksin kindlasti natuke teistsuguseid valikuid. Meie veetsime kogu selle aja täiskohaga töötades, iga päev vahemikus 15.00–23.00, mis mõjutas nii päevaplaane, liikumist kui majutuse valikut.

---

 Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib. Bali postitused: Canggu, Uluwatu, Ubud 1, Ubud 2, Põhja-Bali päevareis, Ida-Bali päevareis, Jatiluwih Rice Terraces, Iconic Handara Gate

Kaugtöö ja elu Balil: Canggu, Uluwatu ja Ubud

Meie kaugtöö kogemus Balil

1. Canggu – kohvikud ja diginomaadid

Esimese nädala Balil peatusime rannikulinnas Canggus, mis on peamine koht, kuhu diginomaadid kogunevad. Canggu tundus hea ja lihtne paik, kust alustada Bali kaugtöö-eluga tutvumist. Me ei teinud selleks ajaks suuri plaane – eesmärk oligi lihtsalt uude elurütmi sisse elada, trennis käia, puhata ja õhtuse graafikuga tööd teha.

Räägitakse, et umbes kümme aastat tagasi oli Canggu veel vaikne rannikuküla. Praegu on olukord aga täiesti teine: piirkond tõmbab diginomaade, surfareid ja nooremat seltskonda, kes otsivad elavat sotsiaalelu. Ausalt öeldes ei saanudki ma lõpuni aru, kui suur või väike see piirkond on, sest iga tänav on täis sarnaseid all-day-brunch kohvikuid, butiikpoode ja erinevaid trennikohti.

Ma ei tea teist kohta, kus nii väikesel territooriumil oleks nii palju brunchi-kohti ja võimsaid treeningsaale – alates mitmest CrossFiti boksist ja uhketest jõusaalidest kuni reformer-pilatese ja joogastuudiote ning padeli väljakuteni. Valikut on rohkem kui küll.

Me ise ei erinenudki kuigi palju peavoolumassist, sest meie päevad möödusidki valdavalt trennis, kohvikus, mõnikord massaažis…ja õhtul tööd tehes.

👉 Loe ja salvesta minu Instagrami lühikokkuvõte Canggust

Majutus – Mahalo Villa

Bali üks suurimaid tõmbenumbreid on kahtlemata ilusad majutuskohad üsna mõistliku hinna eest. Kaugtööl olles on meie eelarve tavaliselt kuni 50 eurot öö kohta. Tingimused, millest me reeglina mööda ei vaata, on hea internet, võimalusel kaks töölauda ning ideaalis ka oma köök.

Canggus peatusime Mahalo Villa nimelises majutuses, kus on kolm magamistuba. Rentisime endale ühe toa – igal toal on oma vannituba, kuid üldala ja bassein on ühiskasutuses. Meie õnneks olid esimesed viis päeva kõik teised toad tühjad, nii et terve villa oli sisuliselt ainult meie päralt.

Kodu ise oli ilus, puhas, väga hea asukohaga ja kiire internetiga. Asukoht oli just paras: natuke eemal kõige lärmakamast rannapiirkonnast, aga ümberringi oli palju kohvikuid ja meie trennikohta oli rolleriga ainult 5 minutit sõitu.

Mahalo Villat saab rentida ka tervenisti. See oleks suurepärane valik, kui tulla Balile suurema sõprade seltskonnaga.

Ringiliikumine

Nagu ka mujal Balil, on Canggus kõige lihtsam liikuda rolleriga. Meie rentisime rolleri oma majutuskoha kaudu kogu perioodiks. Alguses tundus mõte rollerisõidust natuke hirmus, aga harjusime sellega üllatavalt kiiresti. Janis oli juht ja mina mugavalt tagaistmel.

Väga lihtne on kasutada ka Grabi või Gojekit – üks rollerisõit maksis umbes 60 senti ja rollertakso jõudis enamasti kohale paari minutiga. Jalutada muidugi saab, aga see pole eriti mugav: kõnniteed on kas katkised või puuduvad üldse ning päeval on kuumus ja niiskus üsna intensiivsed. Üldiselt arvestatakse Balil vahemaid just rollerisõidu järgi.

Trenn – Bynd Fit

Nagu ma mainisin, oli trennitegemine üks peamisi tegevus Canggus olles. CrossFit’i ja sarnast treeningstiili pakuvad mitmed kohad. Tuntumad on näiteks Wonderlust Fitness Village, CrossFit Canggu, S2S CrossFit Bali, Fortitude Bali ja BYND Fitness Club Bali.

Meie valisime BYND Fit klubi ja veetsime seal kõik hommikud terve nädala jooksul ja ausalt öeldes oligi see kogu Canggu suurim highlight. Nad pakuvad CrossFitile sarnast trenni, tõstmist, mobility-tunde ja open gym’i. Trenn ise oli võrreldes klassikalise CrossFitiga veidi lihtsam ja vähem tehnilisi elemente, sest seal on pidevalt uusi liikmeid.

Aga asukoht ja vaade olid suurepärased. Avatud seintega treeningsaal, kust avaneb vaade otse töötavale riisipõllule. Ma pole vist kunagi nii idüllilise vaatega treeningkohas käinud.

Lisaks on neil suurepärane recovery-ala: pikk bassein, infrasaun, külmaveevann ja magneesiumivann. Kui Janis enne tulekut küsis, kui palju me seda ala üldse kasutame, siis tegelikkus oli… IGA PÄEV! 😍 See on üks õhtuse töögraafiku eeliseid – saab hommikut rahulikult alustada ja end mõnusalt käima tõmmata.

Hinna poolest oli see muidugi kallis – umbes 70 eurot nädala eest. Samas kasutasime klubi täie raha eest ära ja ei kahetse üldse, et liitusime.

Lisaks käisin korra ka Wonderlust Fitness Village’i CrossFiti trennis. See on hiiglaslik treeningkompleks ja trenn ise oli “päris” CrossFiti moodi – raskem ja intensiivsem kui Bynd Fitis. Neil on samuti tore recovery-ala ning koguni ööbimisvõimalus. Siiski meeldis mulle Bynd Fit rohkem nii asukoha kui ka ruumi ja suuruse poolest.

Rand ja vaatamisväärsused

Lisaks trennile ja kohvikutele on Canggu peamine tegevus rand ja surfamine. Rand ise on musta liivaga ja ausalt öeldes mitte kõige ilusam. Surfamise mõttes sobib see aga hästi ka algajatele – lained on ühtlased ja surfilaudu saab rentida igalt tänavanurgalt.

Meie suured surfarid pole – olen proovinud, aga pole mulle. Nädalavahetusel veetsime mõned tunnid rannaklubis. Neid on Canggus mitmeid ning Seminyakis on veelgi peenemaid variante, kui tahad natuke “fancy” kogemust.

Üldiselt ma Canggu rannast vaimustuses ei olnud. Ilusa ilma korral näeb sealt küll imelisi päikeseloojanguid ning ranna ääres on palju baare, kus saab vaadet nautida kõrgemalt ja mugavamalt.

Canggus on ka tohutult butiikpoode, kust leiab bikiine, fitnessriideid ja muud suvist. Väljast vaadates tahaks peaaegu kõiki uksi avada, aga hinnad on üsna krõbedad – 50–150 eurot tükk. Loomulikult skoorisin ma ikka mõned asjad.

Natuke sõitsime ka Canggu ümbruses ringi. Enamik piirkonna riisipõldudest on maha müüdud villade ehitamiseks ning ümbrus tundub kohati nagu üks suur ehitusplats. Kohalikku elu on üsna vähe näha.
Hea päevane väljasõit oleks Tanah Lot tempel. Meil oli see plaanis, aga Janis jäi kõhugrippi ja nii jäi see tegevus ära.

Spa ja massaaaž

Massaažid ja iluprotseduurid on Balil soodsad ning valikut on rohkem kui küll. Käisime Canggus samuti paar korda massaažis ja mina lisaks ka näohoolduses.

Leidsime juhuslikult meie kodu lähedalt imelise koha – 🧖‍♀️ Beach House Massage by Tonic. See oli igas mõttes täpselt minu maitse: ilus sisekujundus, rahulik atmosfäär, tähelepanelik teenindus ja väga hea massaaži kvaliteet.

Hinnad olid võrreldes mõne teise kohaga veidi kallimad, aga ausalt öeldes maksab hea atmosfäär ka midagi. Nii Bali kui ka deep-tissue massaaž olid umbes 15 eurot inimese kohta.

Koht meeldis meile nii väga, et teisi spaasi me enam proovidagi ei hakanud. Kindel soovitus, kui olete Canggus!

Kohvikud ja söögikohad

Nagu ma varasemalt mainisin, siis Canggus on sadu kohvikuid ja restorane. Meil oli huvitav päevagraafik, mis tähendas, et esimene suurem söögikord oli brunch umbes kell 12-13 kuskil kohvikus ja teine suurem eine õhtul 18:00 enda villas, kuhu tellisime Grabiga lihtsamat Indoneesia kohalikku toitu.

Smuutikausid, avokaadosaiad ja eggs benedict on klassikalised all-day-breakfast söögid, mida leiab iga nurga pealt. Lisaks saab ka väga head kohvi – Indoneesia on ju teatavasti suur kohvitootja.

☕Hommikusöök ja kohvi

• Barboa Bali – kõrgelt hinnatud brunch, kvaliteetne hommikusöök ja maitsev kohvi; asus kohe kodu juures.
• TMO Coffee Bali – natuke lihtsam koht, aga üks parimaid hinna-kvaliteediga hommikusööke Canggus. Väga hea smuutikauss.
• Sensorium Bali – Aasia-fusion brunch restoran, veidi kallim, aga huvitavad ja teistugused road. Seal on peaaegu alati järjekord.
• Jelajah Coffee Canggu – armas väike kohvipood, kes pakuvad specialty coffee.

💻 Kohvikud arvutiga töötegemiseks

• Noah Cafe – co-working kohvik, kus esimesel korrusel on konditsioneeriga kinnine istumisruum ja teisel korrusel rõduga ala. Samuti on olemas pistikud laadimiseks. Toit oli ka päris hea.
• Miel Specialty Coffee – suur ja avar kohvik töötamiseks, kus oli ka palju teisi diginomaade.

Rutiin ja üldine mulje Canggust

Nagu juba varem mainisin, oligi Canggu nädal pigem sisseelamiseks. Päev algas tavaliselt kell 8 või 9 BYND Fitness spordisaalis trenniga. Pärast trenni veetsime veel veidi aega nende recovery-alal – bassein, saun ja erinevad vannid. Siis kiire käik koju ja umbes keskpäevaks jõudsime hommikusöögile mõnda kohvikusse.

Edasi tegime kas midagi arvutis, jalutasime linnas ringi või lihtsalt lugesime. Tööpäeva alustasime enamasti kell 14–15. Tavaliselt töötasime oma villast, mõnel korral ka mõnes kohvikus. Õhtusöögi tellisime Grabiga koju ning tööpäev lõppes tavaliselt kuskil kell 23.

Vahepeal jõudsime mõlemad ka natuke haiged olla – peamiselt väikesed kõhuhädad, aga õnneks läks see kiiresti üle. Nädalavahetusel käisime rannas, sõitsime rolleriga natuke ümbruses ringi ja nautisime päikeseloojangut, mida muidu õhtuse töö tõttu eriti ei näinudki.

Üldiselt ma Canggust väga suures vaimustuses ei olnud – natuke isikupäratu. Samas on seal väga lihtne elada diginomaadielu, sest ümberringi on palju sarnase elustiiliga inimesi, ohtralt kohvikuid, treeningkohti, co-workinguid ja erinevaid üritusi. Kõik, mida vajad, on mugavalt olemas.

2. Uluwatu – valge liivaga rannad

Pärast nädalat Canggus liikusime 4 ööks Uluwatusse, mis asub Bali lõunatipus. Sõitsime sinna autojuhiga, kellega saime tuttavaks tänu meie Canggu villale. Maksime sõidu eest 400 000 Indoneesia ruupiat, mis on umbes 20 eurot. Oleksime saanud ka Grabi võtta, mis oleks ilmselt veidi odavam olnud, aga kuna autojuht oli meile juba tuttav, tundus see variant mugavam ja lihtsam. Sõit kestis natuke üle tunni, aga see oleneb väga palju ummikutest.

Uluwatu on tuntud oma kaljude, valge liivaga randade, päikeseloojangute ja heade surfivõimaluste poolest. Alguses plaanisin Canggus pikemalt olla ja teha Uluwatusse vaid nädalavahetusel päevareisi, aga lõpuks oli mul väga hea meel, et veetsime seal mõne päeva kauem. Ka diginomaadide seas on Uluwatu viimastel aastatel palju populaarsust kogunud.

Üldine atmosfäär meile meeldis – rahulikum kui Canggu, ilusamad rannad, rohkem rohelust ja natuke ka rohkem kohalikku elu.

👉 Loe ja salvesta minu Instagrami lühikokkuvõte Uluwatust

Majutus – Teges Asri by Bukit Vista

Elasime Bingin Beachi piirkonnas, mis oli rahulik ja tore kant. See on koht, mis sai aastakümneid tagasi tuntuks Austraalia surfarite külana. Lühikese jalutuskäigu kaugusel oli mitu söögikohta ja ka tuntud Bambu Fitness. Lühikese rollerisõidu kaugusel asusid üks piirkonna parimaid randu Dreamland Beach ja kuulus Padang Padang Beach (mis pole suurema asi), samuti Alchemy Yoga Centre ja palju kohvikuid, poode ja restorane.

Bingini rand ise on hetkel aga üsna kehvas seisus – kõik rannikul olnud hooned lammutati hiljuti maha ja praegu on see lihtsalt üks suur risumägi. Ja tegelikult peabki enamikesse randadesse minema rolleriga ja siis veel mööda treppe alla ronima. Seega pole liiga oluline leida majutus kohe ranna kõrval.

Meie majutuseks oli Teges Asri by Bukit Vista, mis on väga armas väike hotell, kus kõik toad asuvad eraldiseisvates majakestes. Mulle meeldis eriti nende aed ja ühine basseiniala. Ka töö tegemiseks oli see hea koht: tuba oli suur ja avar, seal oli kaks korralikku lauda ja wifi oli kiire. Pikemal peatumisel eelistaksime küll kohta, kus on ka oma kööki või vähemalt külmkapp. Aga hinna ja kvaliteedi suhe oli väga hea ja julgen seda kohta kindlasti soovitada. Nad pakkusid lisatasu eest hommiku- ja lõunasööki, kuid meie sõime enamasti mujal.

Ringiliikumine

Nagu mujal Balil, on ka Uluwatus kõige lihtsam liikuda rolleriga. Meie majutuskohal Teges Asril oli oma rollerirent, kust võtsime endale sõiduki neljaks päevaks. Ausalt öeldes ei kujutaks Uluwatus elu ilma rollerita eriti ette. Kuigi mitmed kohvikud ja trennikohad olid jalutuskäigu kaugusel, tegime rolleriga iga päev mõne väljasõidu eri randadesse üle kogu poolsaare.

Liikluskultuur tundus veidi rahulikum kui Canggus, kuid piirkond on mägine, kurviline ja kohati järsk, eriti kui sõita linnast välja või minna randade juurde. Soovitan kindlasti laenutada natuke võimsama rolleri, et sõit oleks mugavam.

Samuti toimib Uluwatus hästi Grab – nii auto kui rollerina. Rolleriga on liikumine oluliselt kiirem kui autoga, sest liiklus võib olla aeglane ja teed kitsad. Mõned rannad ja piirkonnad ei luba Grab autot või rollerit kohe randa välja sõita, nii et tuleb veidi eemale jalutada. Aga muidu on see väga odav ja mugav variant liikumiseks.

Trenn ja crossfit – Bambu fitness

Kaugtööl olles on trennirutiini säilitamine mulle väga oluline. Ja Bali on ausalt öeldes ideaalne koht selleks – trennikohad on nii ägedad, et see on nagu eraldi “vaatamisväärsus” või tegevus.

Uluwatus käisime trennis kohas nimega Bambu Fitness, mis on piirkonna kõige kuulsam ja modernsem treeningkeskus. See koht on meeletult suur ja pakub peaaegu kõike: CrossFit, Hyrox, weightlifting, suured open gym alad, klassikaline jõusaal konditsioneeriga ning eraldi kardiosaali osa. Lisatasu eest on veel pilatese ja spinningu stuudiod ning recovery-ala basseini ja saunadega.

Kogu koht on väga fancy – natuke selline „kõik supervormis inimeste kokkutulek“ vibe. Käisin seal kolmel päeval CrossFiti tunnis ja kogemus oli… nii ja naa. Tunnid on ülisuured (40–50 inimest) ja kuigi treenereid on kolm, kulub suur osa ajast seletamisele, sest kohal on palju uusi inimesi. WOD ise oli korralik, aga kõik kokku lahja. Nädalavahetusel käisime ka tiimi-workoutis ja see oli täiesti hullumaja – üle saja inimese külg külje kõrval. Nagu oleks sattunud llihasemäe vahele. Huvitav ja väga higine kogemus, aga mitte päris minu vibe.

Open gym vabaraskuste ala meeldis mulle väga – varustus oli ülihea ja ruumi palju. Kui ma seal pikemalt elaksin, käiksin ilmselt ainult open gymis ega läheks rühmatrennidesse.

Recovery-ala basseini ja saunadega oli aga kõik lisatasu eest. Kolme päeva pilet oli ka niigi kallis, seega jätsime selle vahele. Aga ala ise tundus ilus ja mõnus.

Treeningsaali juures on ka kohvik Bambu Cafe, kus paljud pärast trenni hommikusööki söövad. Seal käisime ka meie – see oli tõesti mõnus ja istusime seal peaaegu iga päev.

Üldmulje: Bambu Fitness on võimas koht suurepäraste tingimustega, aga natuke liiga fancy, kogukonnatunnet on vähe ja rühmatrennid on minu jaoks liiga suured. Hinna mõttes ka kallis. Canggu ByndFit meeldis meile rohkem.

Jooga – Alchemy Yoga

Käisin korra joogatunnis Alchemy Yoga keskuses, mida üks sõbranna mulle soovitas. Neil on kaks asukohta – üks Ubudis ja teine Uluwatus. Mõlemad asuvad keset loodust ja joogat tehakse shala’des, mis on avatud õhuga puidust paviljonid. Juba ainuüksi atmosfäär on seal nii rahulik ja zen.

Kuna olime Uluwatus vaid neli päeva, jõudsin ma seal ainult ühte tundi – Earth klassi. Tund oli oluliselt lihtsam kui see, millega olen harjunud Eestis Joogaruumis, aga mulle väga meeldis.

Alchemy’s saab osta nii ühe korra piletit kui ka 5 või 10 korra kaarti, mida saab kasutada mõlemas keskuses – nii Uluwatus kui Ubudis. Kui hiljem Ubudisse kolisime, käisin ka seal Alchemy keskuses mitu korda.

Uluwatu rannad

Iga päev pärast trenni tegime rolleriga mõne väljasõidu – peamiselt mõnda randa, sest see ongi põhiline põhjus, miks Uluwatusse minnakse. Kui Canggus on rannad musta liivaga, siis Uluwatu on üks väheseid piirkondi Balil, kus on valge liivaga rannad.

Tasub jälgida ka tõusu ja mõõna – paljudes kohtades on suured lained, aga tänu korallriffile on ka kohti, kus on mõõna ajal lained väiksemad ja rahulikult ujuda. Võrreldes meie Brasiilia reisidega on isegi suured lained aga tunduvalt leebemad. Arvestada tuleb sellega, et pea igasse randa pääsemiseks on vaja maksta väike sissepääsutasu – seega sularaha kaasa!

• Melasti Beach: Umbes 30-minutilise rollerisõidu kaugusel. Ilus rand, kus on rohkem venelasi ja mõned rannaklubid. Lained olid väiksemad ja mõõna ajal oli seal kõige mõnusam. Midagi atmosfääris tundus veidi imelik, aga üldiselt tore koht. Kohe ranna juurde pääseb nii auto kui ka rolleriga.
• Dreamland Beach: Ainult 5 minutit meie hotellist. Meie lemmikrand. Lained olid veidi suuremad, aga ikkagi täiesti ujutavad. Soovitan põhiosast natuke paremale jalutada – rahulikum ja ilusam. Rannaklubisid pole, aga mõni lihtne söögikoht, kust saab snäkke ja rannatoole. Tuntud surfikoht. Rolleriga saab üsna lähedale – natuke peab kõndima. Autoga tulles on kõndimist rohkem.
• Nyang Nyang Beach: Umbes 30 minutit hotellist. Rahulik ja natuke metsikum rand. Rolleriga saab ligi, autoga mitte – siis tuleb allamäge pikalt kõndida. Rannas on üks kohvik. Rannatoole pole. Väga mõnus koht, kui tahad rahu ja ruumi.
• Gunung Payung Beach: Sinna me ei jõudnud, see on kohe Nyang Nyangi kõrval. Samuti rahulikum rand ja paljud soovitasid seda väga. Järgmine kord läheks kindlasti.
• Padang Padang Beach: Tuntud rand filmist Eat Pray Love. Meie kodust umbes 10 minutit sõitu. Rand ise on väike ja kaljude vahel – ilus, kui inimesi on vähe. Tasub minna mõõna ajal. Meie jaoks oli natuke räpane ja veidi liiga kitsas. Ilmselt muutub tihedaks, kui rahvast rohkem on. Meeldis neist kõige vähem.
• Bingin Bay: 7 minutit jalutust meie hotellist. Tuntud surfirand, aga selle aasta augustis lammutati valitsuse käsul kõik rannikuhotellid ja söögikohad maha. Hetkel on seal suur risumägi. Randa pääsemiseks peab laskuma treppidest ja liikuma läbi selle segaduse. Rand ise on kitsas ja mõni rannatool on olemas, aga üldine atmosfäär oli õnnetu ja veidi masendav. Võib-olla on mõne aasta pärast juba olukord parem.

Uluwatu Temple ja Kecak Dance

Uluwatu üks tuntumaid kohti on Uluwatu Temple, mis asub kõrgel kaljuserval ookeani kohal. Templisse tasub minna eelkõige päikeseloojangu ajaks, sest vaated on tõesti väga ilusad.

Templi juures toimub iga päev ka kuulus Kecak Dance – traditsiooniline Bali tants, kus sadakond meest loob rütmi ainult oma häälega („cak-cak-cak“). Etendus algab iga päev kell 18.00. Piletimüük avatakse kell 16.30, kuid enne tuleb osta üldine sissepääsupilet templi alale. Templisse sisenedes tuleb kanda sarongi, mis seotakse puusa ümber. Selle saab kohapealt tasuta ning see tuleb tagastada pärast külastust.

Soovitan kohale minna umbes kell 16.00: osta sissepääsupilet, minna otse Kecaki piletijärjekorda ja alles pärast pileti saamist templialal ringi vaadata. Nii on kõige kindlam, et saad etendusele koha. Etendus ise oli huvitav kogemus ja lahe korra ära näha. Soovitan enne natuke selle tausta ja süžee kohta lugeda – muidu võib see tunduda natuke aeglane või segane. Ka piletiga koos antakse väike süžee kirjeldus.

Templi juures jooksevad ringi ka ahvid, kes on üsna agressiivsed – parem peida päikeseprillid ja telefon kotti, et nad midagi ära ei napsaks. Ahv telefon näpus on seal täiesti tavaline vaatepilt.

Kokkuvõttes on Uluwatu Temple koht, kuhu tasub piirkonnas viibides vähemalt korra minna – kas või ainult nende kaljuäärsete vaadete pärast.

Söögikohad ja kohvikud

• Bambu Café – tervislikud toidud, smuutid, pudrud, salatid. Meile meeldis eriti hommikusöök – valik oli väga lai ja iga toidu juures on kirjas ka toiteväärtus. Mõnus atmosfäär ja ideaalne koht pärast trenni.
• The Cashew Tree – tore restoran Bingin Beachi ja Dreamland Beachi vahel. Väga hea koht, kuhu pärast Dreamlandi rannapäeva sööma minna. Head toidud ja neljapäeva õhtuti elav muusika. Lisaks ka lai hommikusöögi valik.
• Laggas Uluwatu – meie lemmik õhtusöögikoht. Huvitavad ja maitsvad road ning mõnus atmosfäär. Asub Bingini lähedal.
• Alchemy Uluwatu – joogakeskuse juures olev vegan kohvik. Hinnad on natuke kallimad, aga koht on väga mõnus, eriti arvutiga töötamiseks. On nii siseala kui ka väliala, kuhu saab end mõnusalt sisse seada.

Kohalikes warungides väga ei käinud, sest mei oli sellel perioodil veidi kõhuga probleeme. Lisaks tellisin õhtul ka Grabiga toitu. Valikut igatahes on!

3. Ubud – loodus ja kultuur

Edasi liikusime Bali sisemaale Ubudisse, kus viibisime kõige pikemalt – kokku 11 päeva. Ja juba etteruttavalt võin öelda, et see oli meie lemmikkoht Balil nii elamiseks kui ka töötamiseks. Oleksime hea meelega veel kauemaks jäänud ja see oli esimene koht, kus päriselt mõtlesin: “Siia tahaks ka tulevikus tagasi tulla.”

Ubud on tuntud kui Bali kultuurikeskus. Linnas jalutades tundub, et iga nurga taga on mõni väike tempel. Ümberringi on rohkelt riisipõlde, jugasid, joogastuudioid, väikseid kohvikuid ja rohelust. Minu jaoks peitus Ubudi võlu just kohalikus kultuuris, looduses, templites, vaiksetes nurgatagustes. Rolleriga ringi sõites avastasime iga päev midagi uut.

Päevane külastus ei anna Ubudist eriti head pilti. Kui ma 12 aastat tagasi Balil käisin, tegin ka siia vaid päevareisi – see ei jätnud mulle mingit erilist emotsiooni ja ma ei saanud üldse aru, miks kõik teised sellest kohast räägivad. Alles pikemalt kohapeal olles tekkis päris side ja ma sain aru, miks see paljudele nii meeldib.

Ubud ise on päris suur ja liiklus on kohati tihe, ummikuid on palju. Aga Janis sai rolleriga nii osavaks, et liikumine muutus täiesti sujuvaks. Ilma rollerita ma siin elu eriti ette ei kujutakski.

👉 Loe ja salvesta minu Instagrami postitused Ubudist: Ubud 1 ja Ubud 2.

Majutus Ubudis

Ubudis elasime Penestanan piirkonnas, mis meile väga meeldis. Seal oli täpselt parasjagu kohalikku elu, samas ka kohvikuid, söögikohti ja mõnusat melu. Võrreldes Ubudi keskusega oli Penestanan palju vaiksem ja autentsem. Kui peaksin tulevikus Ubudisse uuesti tulema, valiksin majutuse kindlasti jälle just siia. Ubudi keskus on umbes 10-minutilise rollerisõidu kaugusel.

Meie majutus oli modernne korter keset Bali family compound’i rahulikus sisehoovis. Oli tõesti lahe elada kohalike keskel – näha nende igapäevatoimetusi, hommikul ärgata kuke kiremise peale ja õhtul koju jõudes tervitasid meid juba „oma“ hoovikoerad ja – kassid.

Balil elavad paljud pered family compound’is, mis tähendab ühist peremajapidamist – nagu väike küla või hoov, kus on mitu eraldi hoonet. Koos elavad erinevad põlvkonnad, igal pereliikmel on oma maja või tuba, ja keskmes on ühine siseõu, väiksem tempel ning koht igapäevasteks annetusteks. Meie korter oli sellest kõigest paari sammu kaugusel – väga ehe kogemus.

Korter ise oli pikemaks peatamiseks ideaalne: ilus ja stiilne, palju valgust, töölaud, kiire internet ja praktiline kööginurk. Üle tee oli oma väikene puuvilja- ja pagariäri ning läheduses kohvikud, warungid, Alchemy joogakeskus ja kõik muu, mida vaja. Väga tore koht ning soovitan kõigile diginomaadidele.

🏠 Majutused soovitused Penestatani piirkonnas Ubudis

• Bali-Nest korter 1 – korter, kus meie ööbisime (piltidel)
• Bali-Nest korter 2 – teine korter samas majas esimesel korrusel.
• D Vivi Houses – ühe minu tuttava tuttava väike villa samas piirkonnas. Väga tore koht, kui olete puhkusel või tahate ka basseini.
• Outpost Ubud Penestanan – populaarne co-living. Ideaalne koht kaugtöötajatele, kes otsivad rahulikku, kuid sotsiaalset keskkonda. Majutusel on bassein, ühine köök ja juurdepääs Outposti coworkingule kiire wifi ja privaatsete kõneboksidega. Kaalusin seda esmalt ka ise, aga lõpuks otsustasin korteri kasuks.

Ringiliikumine

Rentisime endale terveks Ubudi perioodiks rolleri – seekord veidi suurema ja võimsama kui Uluwatus. Leidsime väga toreda ja kvaliteetse rendikoha Penestananis kohe kodu juures, nimega Bali Car and Motorbike RENTAL. Suurema rolleri eest maksime umbes 6 eurot päevas. Ubudi ümbruses on mõned teed päris mägised ja vihma sadas ka vahepeal, seega oli mul väga hea meel, et võtsime võimsama sõiduvahendi. Sellega tegime maksimaalselt 40-minutilisi väljasõite – pikemaid otsi poleks rolleriga viitsinud.

Liiklus on Ubudis päris hull – palju ummikuid, trügimist ja sagimist. Seda eriti kesklinnas põhitänaval. Autod seisavad sageli täielikult paigal, rolleriga oli vähemalt võimalus nende vahelt läbi laveerida. Janise oskused tõusid üleöö ja ilma rollerita ma liikumist siin eriti ette ei kujutaks.

Muidugi toimib ka Grab ja Gojek, nagu teisteski Bali linnades.

Nädalavahetusel võtsime kaheks päevaks endale autojuhi, et teha pikemaid päevareise. Väga soovitan comby_bali_driver – lahe tüüp, natuke noorem kui mina, ja pakub ka pildi- ja videopaketti, kui soovid reisi jäädvustada. Saime temalt palju Bali elu-olu kohta teada just minuvanuse vaatenurgast.

Cobyga saab ühendust Instagramis või WhatsAppis (WA +6285739647222).

Crossfit – Ubud Fitness

Hommikud algasid nagu ikka trenniga. Valisime kohaks Ubud Fitnessi, mis asus kodust umbes 15-minutilise rollerisõidu kaugusel. Seal pakutakse crossfiti, tõstmist, joogat ja erinevaid ringtreeninguid. Võrreldes Uluwatu ja Canggu saalidega oli see vähem fancy, aga samas esimest korda “päris” crossfiti trennid – väiksemad grupid, väga lahedad treenerid, hea kogukond ja korralik varustus.

Mulle meeldis eriti nende aiaga open gym ala. Kõrghetkeks olid aga tõstmise trennid, mida andis Indoneesia tõstmise olümpiasportlane – need olid ausalt öeldes elu parimad ja ägedamad weightliftingu treeningud.See oli meie lemmiktrennikoht kogu Balil. Juba mõne trenniga tekkis tunne, et hakkame kohalikke nägusid tundma.

Jooga – Alchemy Yoga

Ubud on tuntud ka kui Bali joogakeskus, mis tähendab, et valikut on palju. Mina võtsin 5 korra kaardi Alchemy joogakeskuses, mis oli meie kodust umbes 300 meetrit. Olin juba Uluwatu Alchemyt proovinud ja see meeldis mulle väga, seega oli lihtne otsus ka Ubudis sama kohta minna.

Alchemy stuudio ise on väga zen ja ilus, tunnivalik suur ning treenerid head. Neil toimuvad iga päev ka erinevad üritused ja töötoad, kuhu ma lõpuks küll ei jõudnud. Uluwatu Alchemy meeldis mulle natuke rohkem, aga Ubudi oma oli samuti väga tore. Käisime Janisega mõlemad erinevates tundides ning see oli hea tasakaal crossfitile ja tõstmisele.

Lühikesed väljasõidud

Hommikuti pärast trenni sõitsime mitmel päeval Ubudi ümbruses ringi – tegime jalutuskäike riisipõldude juures, avastasime uusi kohvikuid või tegelesime arvutis tööväliste asjadega (näiteks selle blogi kirjutamine). Ubudi ümbruses on variante väljasõitudeks tõesti palju: kuulsad ja vähemtuntud riisipõllud, templid, kosed.

Koskede juurde me seekord lühikesi sõite ei teinud – meil on neist pärast viimaste aastate reise natuke üleküllus.

Sweet Orange Trail

Sweet Orange Trail on väga tore, umbes tunnine jalutuskäik läbi töötavate riisipõldude ja isegi väikese džunglilõigu. Rada algab sisuliselt Ubudi peatänavalt – täiesti varjatud „pärl“. See oli meie lemmikkoht rahulikuks jalutuseks ja kindlasti soovitan seda teha. Tee peale jääb mitu armsat kohvikut ning mõni spaa ja joogastuudio.

Campuhan Ridge Walk

Peaaegu Ubudi keskuses asuv jalutusrada riisipõldude ja külamajade vahel. Rahvast on siin tunduvalt rohkem ja vaated olid minu arvates kehvemad kui Sweet Orange’il. Kui juba kohal olete, tasub siiski läbi jalutada ja teha kohvipaus mõnes hea vaatega kohvikus. Tee peal on ka imeilus Karsa Spa, kus teisel päeval käisime lillevannis ja massaažis.

Tegallalang Rice Terraces

Tegallalang riisiterrasid asuvad umbes 25-minutilise rollerisõidu kaugusel Ubudist. Need on ühed Bali kuulsaimad astmelised riisipõllud ja kogu kogemus oli liigselt turistikas. Rahvast oli tegelikult vähe, aga igal nurgal on mõni kiik või „linnupesa“ pildistamiseks, üle silla minemiseks tuleb teha annetus ja põllu ääres istuvad feik „põllumehed“, kes ootavad raha eest pildistamist. Läksime peaalast eemale, kuid see oli ikka veidi… ülepakutud. Need ei ole töötavad riisipõllud. Pildil näevad need ilusamad välja kui päriselus.

Mina ei soovitaks neid külastada. Kui võimalik, minge parem põhjapoolsesse Jatiluwih riisiterrassidele – need on imeilusad.

Cretya Ubud. Tegallalangi juures asub ka tuntud päevabassein riisiterraside vaatega. Meie seal ei käinud – natuke liiga kallis ja liiga Instagram-turistikas. Tean siiski, et paljudele meeldib. Kui oleksin Ubudis vaid puhkusel, siis oleks ehk isegi läinud. Kui minna, siis kohe kell 9 hommikul, kui uksed avatakse.

Bali Pulina

Kohaliku kohvi degusteerimise koht. Läksime sinna pärast Tegallalangit (5 minutit sõitu sealt), et proovida eri kohvisid ja kuulsat luwak-kohvi. Koht oli ilusa vaatega, aga suuri emotsioone ei jätnud – ka kohvid mitte. Oleme El Salvadoris ja Guatemalas külastatud kohviistanduste ja degustatsioonidega ära hellitatud.

Pura Tirta Empul

Pura Tirta Empul on veetempel, kus kohalikud teevad puhastamisrituaale. Tempel asub umbes 30-minutilise rollerisõidu kaugusel samas suunas nagu eelmised kohad. See on üsna populaarne tempel ja soovi korral saab võtta ka giidi ning rituaali ise läbi teha. Me alguses plaanisime osaleda, aga kohapeal tundus see kuidagi imelik ja natuke vale – pigem jäime kõrvaltvaatajaks ja liikusime edasi. Tempel oli ilus, aga liiga suurt emotsiooni ei jätnud.

Tagantjärele mõeldes oleks ehk olnud huvitavam külastada läheduses asuvat, veidi vähem tuntud Pura Gunung Kawi Sebatu templit. Mõtlesime sinna mõnel teisel päeval minna, aga lõpuks ei viitsinud.

Pikemad väljasõidud

Meie Ubudi aega jäi ainult üks nädalavahetus. Selleks, et natuke rohkem Bali näga, võtsime mõlemaks vabaks päevaks endale autojuhi comby_bali_driver. Kirjutasin tema kohta ka Ubudi peatüki alguses. Alguses mõtlesin teha ka päikesetõusu matka Baturi vulkaanile, aga see tundus liialt sarnale mõnele teisele matkale, mis teinud oleme.

Põhja-Bali päevareis

Ühel päeval võtsime suuna Bali põhjaossa, Munduki kanti. Kui Balil puhata ja veidi autentsemat kogemust otsida, siis tasub selles piirkonnas kindlasti mitu päeva veeta. Meie autojuhi soovitusel alustasime sõitu Ubudist juba kell 5 hommikul. Ausalt öeldes tundus see alguses kriminaalselt vara – eriti arvestades, et eelmisel õhtul lõpetasime tööpäeva alles südaööl. Aga tegelikult oli see seda väärt.

👉 Vaata minu Instagrami kokkuvõtet ja pilte Põhja-Bali päevareisist siit.

Tänu varasele stardile vältisime suuremaid ummikuid ja olime enamikus kohtades peaaegu ainsad külastajad. Kuna novembris on Balil madalhooaeg, oli turiste niigi vähem. Lisaks on hommikuti ilm üldiselt parem, kuigi paar vihmasutsakat saime pärastlõunal siiski kätte.

Meie peatused olid järgmised

• Handara Iconic Gate: Kuulus Bali „lõhestatud värav“. Praegu on see tegelikult sissesõidutee golfiväljakule. Ilus koht, aga pigem kiireks peatuseks ja pildistamiseks. Kuna jõudsime kell 6 hommikul, oli see täiesti meie pärast ja saime ilusaid kaadreid. 👉 Vaata minu videot väravatest siit.
• Ulun Danu Beratan Temple: Üks Bali kaunimaid templeid, mis asub otse Beratani järvel. Väga fotogeeniline koht eriti hommikuvalguses, kui rahvast on vähe.
• Banyumala Waterfall: Mitmeharuline kosk keset rohelust. Väga ilus ja looduslik, mitte liiga kommerts. Sinna minemiseks tegime umbes 20-minutilise jalutuskäigu allamäge, aga vaated ja ujumisvõimalus on pingutust väärt.
• Jatiluwih Rice Terraces: UNESCO listis olevat riisiterrassid. Tunduvalt paremad ja ehtsamad kui Tegalalang. 👉 Vaata minu videot ja kokkuvõtet riisiterrassidest siit.

Päevaga jäime väga rahule ja olime tagasi Ubudis juba umbes kell 15, mis tähendas, et jõudsime rahulikult omi asju teha, vaadata Bali suure püha Kuningani paraadi (kirjutan sellest allpool) ning õhtul ka linnas ringi käia.

Ida-Bali päevareis

Pühapäeva hommikul alustasime juba kell 6, et sõita Ida-Bali Sidemeni suunas. Tegelikult oleks see olnud väga loogiline peatus enne Gili saartele minekut, sest Sidemen jääb Padang Bai lähedale. Meil seekord sinna ööbimist ei mahtunud, aga päevareis andis hea aimu, et sinna tasuks kunagi kauemaks minna.

👉 Vaata minu Instagrami kokkuvõtet ja pilte Ida-Bali päevareisist siit.

📍Gembleng Waterfall. Esimene peatus oli Gembleng Waterfall, mis on tuntud oma mitmetasandiliste looduslike basseinide poolest. Ülemine bassein meenutab natuke infinity pool’i, kust avanevad vaated üle roheliste orgude. Koht ise on väike ja üsna järskude treppidega, aga väga ilus ja rahulik. Hea koht hommikuseks supluseks. Selleks peate aga väga vara kohale minema. Meie jõudsime sinna kell 7 ja polnud päris esimesed. 👉 Vaata minu videot Gemblengi kosest siit.

📍Sidemen ja riisipõllud. Pärast koske veetsime aega Sidemenis, mis on üks Bali kõige rahulikumaid ja ehedamaid piirkondi. Sidemeni kohta öeldakse tihti, et see on nagu Ubud 20 aastat tagasi. Seal on laiuvad riisipõllud, väiksed külad ja taustal Agungi mägi. Atmosfäär on täiesti teistsugune kui Ubudis või Canggus – palju vaiksem ja aeglasem. Tegime 4 kilomeetrise jalutuskäigu põldude vahel, peatuse kohvikus ja nautisime lihtsalt vaateid.

Tagasiteel oleksime võinud külastada veel mõnda koske, näiteks Tibumana Waterfalli, aga meil oli koskedest selleks hetkeks juba küll. Alguses plaanisime minna ka Penglipuran Village’isse, mis on tuntud kui traditsiooniline Bali küla, aga see tundus natuke liiga turistikas. Ka meie autojuht arvas, et kuna oleme Ubudis juba päris mitmetes kohalikes piirkondades jalutanud, võib Penglipuran oma suveniiripoodide ja ülesehitusega tunduda pigem veidi feik. Seega otsustasime lihtsalt teha peatusi huvitavates kohtades, mis tee peale jäid – peamiselt meie autojuhi soovitusel.

Jällegi üks väga tore päev ja tunne jäi selge: Sidemenis oleksin tulevikus hea meelega paar päeva.

Massaaž ja lillevann

Ubudis olles ei saa spaa- ja massaažiteemast üle ega ümber. Valik on tohutu – alates lihtsatest kohaliku taseme massaažikohtadest kuni väga ilusate spaadeni keset loodust.

Käisime Karsa Spas, mis asub Campuhan Ridge Walki lähedal ning on ümbritsetud rohelusest ja riisipõldudest. Koht ise on juba omaette elamus – väga rahulik, vaikne ja ilus. Lisaks on sealne lähenemine veidi teistsugune: kõik massöörid on saanud spetsiaalse reiki ettevalmistuse ja hoolduste valik on natuke mitmekesisem kui paljudes teistes kohtades. Valisin deep tissue massaaži ja see oli tõesti väga hea.

Proovisime ka lillevanni kahele. Alguses tundus see ausalt öeldes veidi liiga turistikas asi, aga kui kunagi üldse, siis just Balil. Käisime esmalt mõlemad massaažis ja sellele järgnes 30-minutiline lillevann. Ma ei ole üldiselt suur vannisõber – mul hakkab seal pigem igav ja palav, aga see oli üllatavalt tore ja huvitav kogemus. Ja vann lõhnas tõesti imeliselt.

Ubudis olles soovitaks kindlasti vähemalt korra mõnda sellist looduslähedast spaad külastada – isegi siis, kui muidu massaažidest väga ei vaimustu. Kaks kohta, mida mulle eriti soovitati, olid Karsa Spa ja alternatiivina ka Putri Bali Spa.

Lemmikkohvikud ja söögikohad

Ubudis on rohkelt isikupäraseid ja väga mõnusa atmosfääriga kohvikuid, paljudel neist ka imeline vaade riisipõldudele. Neid võikski jääda avastama. Kuna Ubud on päris suur, asuvad kohvikud sageli eri piirkondades ja kohvikutes käimine ongi omaette tegevus.

Lisaks on Ubudis palju kohalikku toitu pakkuvaid warunge, kus saab väga soodsalt ja hästi süüa. On nii väga lihtsaid kohti kui ka natuke peenemaid, aga siiski taskukohaseid. Tänaval kõndides ei pruugi need alati silma paista, sest paljud asuvad sisehoovides või veidi peidetult – tuleb lihtsalt teada, kuhu minna.

Mõned kohad, mida enda kogemusel soovitan.

Kohvikud

• Zest Cafe: Penestanan piirkonnas asuv vegan restoran-kohvik, üsna spirituaalse hõnguga. See on üks ilusamaid kohvikuid, kus käinud olen. Väga tore, kus hommikupoolikut veeta. Kõrghooajal on seal tõenäoliselt päris raske kohta saada. NB! Sealt saab ainult vegan roogasid; hinnatasemelt veidi kallim.
• Blend Cafe: Kui tahad näha tõelist smuutikausi kunsti, siis seda leiab Blend Cafest (parempoolne pilt). Lisaks olid need ka maitselt ühed parimad, mida Indoneesias proovisin ja ma proovisin neid ikka rohkelt.
• Seniman Coffee Studio: Specialty kohvi austajatele kindel soovitus täiesti Ubudi keskel.
• RÜSTERS: Üks parimad kohti arvutiga töötamiseks, palju ruumi, sise- ja välikohad, ilus vaade. Keskusest veidi eemal.
• Schauberger: Penestananis asuv kohvik toreda atmosääriga, pluss hea kohv ja vegan koogid.

Kohalik toit (warung)

• Adi Warung: Meie lemmik koht kohaliku toidu söömiseks. Asub kesklinnas üsna varjatud sisehoovis. Üks kõige lemmikumaid kohti Ubudis – käisime seal mitu korda. Lisaks väga soodne.
• Compound Warung: Samuti ilus, hea ja autentne. Asub eelmise warungiga samal tänaval.
• Warung Gauri: Ka väga keskne warung, mille teiselt korruselt avaneb ilus vaade riisipõllule. Toit oli hea ja mõistliku hinnaga.

Bali kultuur ja Kuningani paraad

Bali on ainulaadne paik maailmas, kus valdav usk on Bali hinduism. Usk ja traditsioonid on kohalike igapäevaelu lahutamatu osa – neid on näha tänavatel, koduhoovides ja templites.

Balil tähistatakse aastas kümneid pühasid ja tseremooniaid, kuid kaks kõige olulisemat on Galungan ja Kuningan – aeg, mil usutakse, et esivanemate hinged tulevad koju. Selleks ajaks kaunistatakse templid bambusvarraste ja lilledega ning külad täituvad tseremooniate ja ettevalmistustega.

Meie reis sattus täpselt sellele ajale ja Ubudis õnnestus meil pealt näha ka Kuningani paraadi ning selleks valmistumist. Kuna elasime samas majas, kus kohalikud pered, oli eriti põnev seda kõike kõrvalt jälgida. Vaatasime paraadi oma kodupiirkonnas Penestananis. Päikeseloojangu ajal liikusid inimesed koos mööda tänavaid templite suunas, kõik traditsioonilistes riietes – naised värvilistes rõivastes, mehed üleni valges ning ka lapsed pidulikult riietatud. Autoliiklus oli kinni ja kogu piirkond tundus korraga väga rahulik ja pidulik.

See, et saime seda oma silmaga näha ja kogeda, oli ausalt öeldes üks erilisemaid kogemusi kogu Balil viibimise jooksul.

Meie autojuht selgitas meile selle püha tähendust ja rääkis, kui oluline on balilastele nendest traditsioonidest osa võtta – eriti abielus inimestele, kellel on kogukonna ja religiooni ees rohkem kohustusi. Sellised pühad ei ole lihtsalt „üritused“, vaid loomulik osa igapäevasest elust ja identiteedist.

See hetk tuletas mulle taas meelde, miks Ubud mulle nii väga meeldis. Mitte ainult looduse ja kohvikute pärast, vaid just selle elava kultuuri tõttu, mida seal päriselt kogeda saab.

Miks on Bali hea koht diginomaadile kaugtööks?

On üsna kindlad põhjused, miks Bali on diginomaadide seas nii populaarne ja armastatud ning miks see on paljude jaoks ka väga mugav koht kaugtöö tegemiseks.

• Hea internet ja töövõimalused. Enamik majutuskohti ja kohvikuid pakub stabiilset wifi-ühendust ning elektrikatkestusi esineb harva. Balil on palju coworking’u kontoreid ja coliving-majutusi ning samuti rohkelt töötamiseks sobivaid kohvikuid. Meie coworkingutes ei käinud, kuna videkõnesid on parem teha Airbnb-st – valisin need selle järgi.
• Sobiv ajavahe kaugtööks: Bali on 5-6 tundi Eesti ajast (olenevalt aastaajast), mis tähendab, et klassikaline tööpäev on 15:00-23:00. Kuigi õhtune graafik pole minu lemmik, saab nii valget aega kõige paremini ära kasutada erinevateks tegevusteks. Lisaks on vihmahooajal (ehk meie talvel) päeva esimeses pooles Balil parem ilm.
• Suur diginomaadide kogukond. Lihtne leida sarnase eluviisiga inimesi ja uusi sõpru, ka üksi reisides. Toimuvad regulaarsed üritused, kohtumised ja networking-õhtud.
• Eluase ja toit soodsamad kui Euroopas. Majutuse, toidu ja transpordi hinnad on võrreldes Euroopaga märgatavalt soodsamad. Samas on väga palju ilusaid ja kvaliteetseid majutuskohti. Kui võrdlen Balit Ladina-Ameerika või teiste Kagu-Aasia kaugtöökeskustega, on hinna ja kvaliteedi suhe siin sageli parem.
• Soe kliima ja troopiline loodus. Aastaringselt soe ilm, rannad ja lopsakas loodus ning palju erinevaid tegevusi. Isegi vihmaperioodil, mis langeb meie talvele, on sageli palju päikest, eriti päeva esimeses pooles.
• Sportimisvõimalused ja teenused. Joogastuudiotest ja spaadest kuni CrossFiti, padeli ja jõusaalideni – valikut on meeletult. Suurem osa neist on väga kvaliteetsed ja kõrge tasemega ning kõik trennid toimuvad inglise keeles.
• Restoranid ja kohvikud. Väga palju häid kohvikuid hommikusöögiks ja töötamiseks ning nii läänepäraseid kui ka kohalikke restorane. Hinnad on jällegi tunduvalt madalamad kui Euroopas – brunch on vähemalt poole soodsam kui Eestis.
• Sõbralikud inimesed ja positiivne kultuur. Kohalikud on väga toredad ja avatud, teeninduskultuur on kõrgel tasemel ning inglise keelt räägitakse üldiselt väga hästi. Bali kultuur põhineb harmoonial, tasakaalul ja sõbralikkusel.
• Palju tegevusi. Rannad, kosed, templid, spaad, surfamine, vulkaanimatkad – kõik asuvad suhteliselt väikese vahemaa kaugusel. Lihtne on teha nädalavahetuse väljasõite või hüpata lähedal asuvatele saartele. Samuti on Bali hästi ühendatud teiste Kagu-Aasia lennujaamadega.

Balil saab säilitada paljud harjumuspärased mugavused ja teenused, kuid tunduvalt soodsama hinnaga. Lisaks tuleb kaasa mõnus saareelu, soe kliima ja toetav kogukond, mis teeb sellest paljude jaoks ideaalse koha kaugtööks.

Miinuspooled

Miinuspoolel tuleb aga mainida kaootilist liiklust ja infrastruktuuri, mis ei ole kiire arenguga sammu pidanud. Ilma rollerita on väga keeruline ringi liikuda ning suuremates piirkondades on palju ummikuid. Kõnniteed praktiliselt puuduvad.

Lisaks on massiline arendustegevus ja sotsiaalmeedia hype omajagu saare autentsust ära söönud. Mõnes kohas, eriti Canggus, on vahel tunne, nagu oleksid sattunud suunamudijate võtteplatsile.

Kokkuvõtteks

Tunnistan, et vahepeal tundsin end isegi veidi imelikult, et just nii populaarse sihtkoha valisin. Aga tõele au andes – kaugtööks on Bali äärmiselt mugav. Eriti siis, kui see on esimene kord kaugemalt töötada, sest kõik vajalik on olemas ja elu rütm aitab kiiresti sisse elada.

Canggu sobis hästi sisseelamiseks – kui reisiksin üksi, oleks seal väga lihtne tutvusi sobitada. Uluwatu pakkus ilusaid randu. Ubudist sai aga koht, kus tundsin end kõige rohkem „kohal“. Seal oli tasakaal looduse, kultuuri, töö ja igapäevaelu vahel. Nägi rohkem päriselu ja päris inimesi ning kõik tundus natuke autentsem, samas olid olemas ka kõik vajalikud mugavused.

Muidugi ei saa üle ega ümber imelistest kohvikutest, smuutikaussidest ja heast kohvist. Kõlab nagu klišee, aga see on oluline osa Bali kogemusest – ja ma olen ju alati tiim brunch olnud.

Kui peaksin Balile uuesti kaugtööd tegema tulema, valiksin suure tõenäosusega just Ubudi. See jäi meile väga soojalt meelde. Samuti pakub huvi Sanur, kuhu mitmed välismaalased on end sisse seadnud, eriti ka lastega pered – võib-olla järgmine kord.

Loe edasi: seotud postitused ja soovitused

Sulle võivad veel huvi pakkuda postitused

• Bali reisijuht: mida teada enne minekut ja kohapeal olles
• Gili Air – rahulik Lomboki saar
• Singapuri reisijuht – mida teha ja näha esmakülastajal
• Kaugtöö ja puhkus Indias: kaks nädalat Lõuna-Goas
• Kaugtöö Vietnamis: reisinipid distantsil töötamiseks

---

Loodan, et leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi. Kui jah, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda Lisaküsimuste korral kirjuta enda küsimus kommentaaride alla ja vastan esimesel võimalusel.