El Nido ja Coron on kaks Filipiinide kõige populaarsemat sihtkohta ning need on peaaegu alati iga Filipiinide reisiplaani osa. Tavaliselt veedavad turistid mõlemas kohas paar päeva, teevad 2–3 paadireisi ning liiguvad El Nidost Coroni (või vastupidi) kas kiirlaeva või lennukiga.

On aga ka kolmas ja minu arvates kõige erilisem viis nende kahe koha vahel liikumiseks – mitmepäevane ekspeditsioon laevaga läbi Palawani saarestiku.

Meie valisime 4-päevase El Nido–Coroni laevaekspeditsiooni, mis viis meid väikestele asustamata saartele ja randadesse, kuhu tavalised päevatuurid ei jõua. Päevad möödusid snorgeldades, ujudes kristallselges vees, avastades imeilusaid randu ja nautides head toitu ning seltskonda. See ekspeditsioon oli kahtlemata üks meie Filipiinide reisi suurimaid tipphetki.

Selles postituses kirjutan lähemalt, mis on El Nido–Coroni ekspeditsioon, kuidas see välja näeb, mida see sisaldab ja kas see on oma hinda väärt.

---

📷 Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib. Ekspeditsiooni postitussed: Video ja lühitutvustus.

Filipiinid: 4-päevane ekspeditsioon laevaga El Nidost Coroni

Mis on El Nido–Coroni ekspeditsioon

El Nido–Coroni laevaekspeditsioon on mitmepäevane reis läbi Palawani saarestiku, mis on tuntud oma lubjakivikaljude, türkiissinise vee, laguunide ja rikkaliku mereelu poolest. Seda peetakse sageli üheks Filipiinide kaunimaks piirkonnaks.

Selle asemel, et sõita otse El Nidost Coroni, kulgeb ekspeditsioon mööda väikesaari, randu ja laguune, kuhu tavalised päevatuurid ei jõua. Reis kestab tavaliselt 3–5 päeva ja selle aja jooksul elad merel ja ööbid väikestel saartel. Päevad mööduvad snorgeldades, ujudes ja randu avastades. Samuti on kaasas väga professionaalne meeskond, kes sinu eest kõik ära korraldab – alates söögist, joogist kuni meelelahutuseni. Ideaalne viis korraks maailmast täiesti välja lülitada.

👉 Panin sellest reisist kokku ka lühikese Instagrami video – vaata siit.

Ilm ja parim aeg El Nido–Coroni ekspeditsiooniks

Parim aeg El Nido–Coroni laevaekspeditsiooniks on kuival hooajal ehk detsembrist maini, kui meri on üldiselt rahulikum ja ilm stabiilsem. Sel ajal on ka snorgeldamisolud ja nähtavus paremad ning meresõit tavaliselt vähem loksuv.

Kuigi ekspeditsioone korraldatakse ka teistel aegadel – sisuliselt oktoobri algusest kuni juuli lõpuni, siis ise ma vihmaperioodil riskima ei hakkaks. Filipiinidel on sel ajal rohkem vihma ja võib esineda ka taifuune, samuti on suurem tõenäosus, et ekspeditsioon tühistatakse. Väljumiseks peab alati loa andma rannikuvalve, kes hindab ilmastiku- ja meretingimusi.

Ka kuival hooajal tuleb arvestada, et mõnel päeval võib merel olla rohkem tuult ja loksumist. Filipiinide ilm on muutlik ning ka sel perioodil võib ette tulla vihma ja pilvisust.

Meie reis toimus detsembri lõpus kohe pärast jõule ehk sisuliselt kuiva hooaja alguses. Hoidsin väga pöialt, et ilm oleks hea, sest suur osa tegevusi on seotud ujumise, ranna ja merel olemisega. Õnneks meil vedas – vihma ei sadanud kordagi. Mõni päev oli veidi pilvisem, eriti päeva teises pooles, aga üldiselt oli meri tasane ja tingimused väga head.

Kui ekspeditsioon peaks ilma tõttu ära jääma, siis üritatakse sind tavaliselt tõsta järgmise päeva väljumisele. Kui see ei ole võimalik, makstakse raha tagasi.

Milline El Nido–Coroni ekspeditsioon valida

Ekspeditsiooni valikul on kolm peamist otsust: päevade arv, suund ja firma. Need mõjutavad nii reisi hinda, tempot kui ka kogu kogemust.

Päevade arv

• 3 päeva / 2 ööd: Hea valik, kui aega on vähe. Tempo on kiirem ja päevad tihedamad, aga saad kogemusest siiski hea ülevaate.
• 4 päeva / 3 ööd: Kõige populaarsem variant ja minu arvates ka parim valik (ja meie valik). Piisavalt aega snorgeldamiseks, ujumiseks, saartel olemiseks ja teistega tutvumiseks, ilma et tekiks tunnet, et kogu aeg on kuhugi kiire.
• 5 päeva / 4 ööd: Sobib neile, kes tahavad veelgi aeglasemat tempot ja maksimaalset eraldatust.

Kõige rohkem soovitati mulle just 4-päevast ekspeditsiooni. Alguses ma natuke kahtlesin, sest kartsin, et see võib olla liiga pikk – eriti arvestades, et tahtsin Filipiinidel ka teisi kohti külastada. Tagantjärele olen aga oma otsusega väga rahul.

Esimene ja viimane päev ei ole täispäevad ning 3-päevasel reisil on tegelikult ainult üks täispikk päev. Lisaks on lühema variandi puhul rohkem merel sõitmist, mis on sageli kogu reisi kõige väsitavam osa. 4 päeva oli meie jaoks ideaalne tasakaal – rohkem poleks ehk tahtnud, aga vähem oleks jäänud selgelt liiga lühikeseks.

Suund

Ekspeditsioone tehakse mõlemas suunas ja mõlemal suunal on kogemus sama. Suuna valik oleneb pigem rohkem sinu logistikast ja reisiplaanist.

• El Nido → Coron: Kõige levinum suund. El Nido on tihti reisi alguses, Coron aga lõpus, kus paljud jäävad veel mõneks päevaks järvi ja vrakke avastama. Meie tegime selle suuna.
• Coron → El Nido Vähem levinud, aga samavõrd hea valik, kui su lennud või ülejäänud marsruut nii paremini klapib.

---

Kuna ekspeditsioon algab ühes kohas ja lõpeb teises, tasub majutus El Nidos ja Coronis eriti kõrghooajal juba varakult paika panna. Mina ööbisin järgmistes kohtades:

• El Nido majutus: Inngo Tourist Inn
• Coroni majutus: Bay Area Lodge

Firma valik: Big Deam Boatman

El Nido–Coroni ekspeditsioone pakuvad mitmed erinevad firmad ning nende stiil, mugavustase, grupi suurus ja hinnaklass võivad üsna palju erineda. Marsruut on üldjoontes kõigil sarnane, kuid peatutakse erinevatel saartel ja kämpingutes.

Pärast üsna põhjalikku uurimistööd valisin mina Big Dream Boatmani. Hind oli küll kõrgem kui mõnel teisel pakkujal, aga paat ja kogu teenindus tundusid väga korralikud. Mõned kõige odavamad firmad meelitavad rohkem backpacker-stiilis noori ja pidutsejaid, kes on väga hinnatundlikud, ning pakuvad ainult 4-päevast tuuri.

Tagantjärele võin öelda, et jäin oma valikuga väga rahule. Paat oli üsna ruumikas (nägime tee peal ka tunduvalt väiksemaid laevu), kogu korraldus ja suhtlus olid professionaalsed, meeskond super lahe ning toit ausalt öeldes imeline.

El Nido–Coroni suunal tegutseb ka mitmeid teisi pakkujaid. Näiteks Tao Philippines on kõige vanem ja kuulsam firma ning nende ekspeditsioon on ka kõige kallim. Lisaks kaalusin firmasid El Nido Paradise, mis on veidi soodsam variant, ning Buhay Isla Ecotour, mis on samuti väga hästi hinnatud.

Kui palju see maksab ja mida hind sisaldab

Meie 4-päevane El Nido–Coroni ekspeditsioon firmaga Big Dream Boatman maksis umbes 470 € inimese kohta. See ei ole odav, aga arvestades kestust ja seda, mis hinnas sees on, õigustas see end.

Kasuta FRIEND10 koodi, et broneerimisel 10% allahindlust saada

Hind sisaldas:

• Kogu laevaekspeditsioon El Nidost Coronisse
• Kõik toidukorrad (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök) ja snäkid laevas
• Joogivesi, karastusjoogid, õlu, kokteilid (piiramatu)
• Snorgeldamisvarustus (mask, lestad)
• Meelelahutusprogromm õhtuti tule-etendus, karaoke
• Ööbimine saartel privaat-toas (glamping telgis), pesemisvõimalused
• Kogenud meeskond ja giidid (kokku 11 inimest)
• Logistika tuuri alguskohta

Lisatasu eest / ei olnud hinnas:

• El Nido ja Coroni keskkonnamaks (environmental fee) – tasumine sadamas
• Veekindel kott (pole kohustuslik, aga tugevalt soovitatav)
• Isiklikud kulutused reisi jooksul (neid sisuliselt polnud – ühel saarel oli väike pood)
• Majutus El Nidos enne ja Coronis pärast ekspeditsiooni

Meile meeldis, et kohapeal ei pidanud millegi pärast muretsema – kõik oli organiseeritud ja ainus “töö” oli nautida merd, randu ja head toitu.

Ekspeditsiooni broneerimine

El Nido–Coroni ekspeditsioonide broneerimine käib enamasti otse firmade kodulehtede kaudu.

Broneerimisel valid tavaliselt kuupäeva ja suuna (El Nido → Coron või vastupidi) ning ööbimise tüübi. Sõltuvalt paketist tuleb tasuda kas ettemaks või kogu summa korraga. Pärast broneeringut saad täpse info kogunemiskoha ja -aja kohta.

Soovitan broneerida võimalikult vara, eriti kui tahad minna kindlal kuupäeval või reisid kõrghooajal (detsember–aprill). Mina broneerisin oma Big Dream Boatmani detsembrikuise ekspeditsiooni juba juuli lõpus. Tegemist on väga populaarse firmaga ja umbes kaks kuud enne reisi olid paljud kindlad kuupäevad juba välja müüdud.

Ka mitmed inimesed meie paadilt ütlesid, et pidid kogu oma Filipiinide reisi planeerima selle järgi, millisteks kuupäevadeks veel kohti saadaval oli. Samuti kohtasime inimesi, kes olid pettunud, et ei saanud enam ekspeditsioonile ka teiste firmadega.

Broneerimisel tuli tasuda 50% ettemaks, ülejäänud summa maksime umbes nädal enne reisi interneti teel. Juhul kui tühistada rohkem kui 30 päeva enne reisi, saab ettemaksu tagasi.

Minu El Nido-Coron ekspeditsiooni kogemus

Laev

Laev oli korralik ja koos kõigi vajalike mugavustega. Oluline on teada, et laev on mõeldud päevaseks ajaveetmiseks – ööbitakse alati saartel, mitte laeval.

Laeval oli nii varjuga alasid kui ka päevitamisruumi, korralik WC ning väike magevee dušš, kus sai pärast snorgeldamist soolase vee maha pesta. Puhkamiseks olid kott-toolid, võrguga pikutamisalad laeva külgedel ja ka mõned matid, nii et igaüks leidis endale sobiva koha.

Lisaks olid laeval ka meeskonnaruumid koos köögiga, kus valmistati ja hoiustati toit. Sageli toimus söömine just laeval – lõunasöök alati, vahel ka hommikusöök, sõltuvalt päevakavast.

Kokkuvõttes oli laev täpselt selline, nagu ühe mitmepäevase ekspeditsiooni puhul vaja – mitte luksuslik, aga mugav, turvaline ja piisavalt ruumikas, et mitu päeva merel olemine oleks nauditav.

Grupp ja meeskond

Meie grupis oli 20 inimest ja 11 meeskonnaliiget, mis kõlas alguses päris suure numbrina, aga tegelikkuses ei olnud see liiga palju. Seltskond oli mõnusalt kirju – enamik inimesi oli 30ndate keskpaigas, aga oli ka nii nooremaid kui vanemaid. Suurem osa olid kogenud ja aktiivsed reisijad, kellega oli väga huvitav juttu ajada ja kogemusi jagada.

Meie meeskonna nimi oli “Silver Spider” ja sinna kuulus kolm grupijuhti, kapten, kokk, mehaanik ja abilised – kokku 11 liiget. Nad tegid kogu reisi jooksul kõik selleks, et kogemus oleks võimalikult lõbus ja meeldejääv – õpetasid kohalikke tantse, laulsid karaoket, tegid tule-etenduse, viskasid nalja ja hoidsid kogu atmosfääri positiivse kuid organiseerituna. Ausalt öeldes oli meeskond kindlasti üks suur osa sellest, miks see ekspeditsioon nii eriline oli.

Eraldi peab mainima ka kokka, keda kõik kutsusid lihtsalt “mamaks”, kes oli väga nunnu keskealine meesterahvas, kes hommikust õhtuni grupile erinevaid roogasid valmistas. Kõik söögid olid väga maitsvad.

Toit ja joogid laevaekspeditsioonil

Kõik toidukorrad olid hinna sees ja neid oli päeva jooksul mitu – hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök, lisaks ka snäkid ja väiksemad eined. Toit valmistati kohapeal ja väga värskest toorainest ja laeva meeskonnas oli meil oma kokk. Menüüs oli palju kala ja mereande, aga ka kana, liha, köögivilju, riisi ja erinevaid kohalikke roogasid. Toit oli mitmekesine ja väga maitsev. Kui Filipiinide köök mulle muidu suurt muljet ei avaldanud, siis siis ekspeditsiooni toidud olid väga head ja isegi oli tore proovida mõnda rooga, mida muidu poleks tellinud.

Reisi alguses küsiti kõigilt ka allergiate ja toidutalumatuste kohta ning sellega arvestati kogu ekspeditsiooni vältel. Näiteks ühel naisel oli tomatiallergia ja talle tehti terve reisi jooksul eraldi salat.

Ka joogid kuulusid hinna sisse – joogivesi, karastusjoogid ja ka alkohoolsed joogid. Vett, õlu ja karastusjooke said terve päeva jooksul. Õhtul oli avatud ka baar, kus üks grupijuhtidest tegi erinevaid kokteile.

Majutus

Ööbisime igal ööl mõne väikese saare baaslaagris, üldiselt kämpingu-tüüpi majutuses. Kõigil oli eraldi väike majake, mis oli küll lihtne, aga ausalt öeldes parem, kui olime oodanud – sageli ka väga ilusa merevaatega.

Igas majakeses oli kärbsevõrk ja puhur. Esimeses ja kolmandas ööbimiskohas oli ka telefoni laadimisvõimalus otse toas, teises ööbimiskohas sai laadida ainult kämpingu keskosas. Elekter töötas tavaliselt õhtul kella kuuest hommikul viieni.

Kuigi meile öeldi alguses, et internetiühendust ei ole kogu reisi vältel, oli tegelikkuses paljudel saartel siiski levi olemas – mõnikord isegi parem kui El Nidos.

Kämpingus olid ühiskasutatavad dušid ja WC-d ning suur laud, kus kogu grupp koos õhtust sõi. Õhtusöök oli alati baaslaagris, hommikusöök kas laagris või laeva peal, sõltuvalt päevaplaanist.

Tavaliselt asus paar baaslaagrit kõrvuti – näiteks ühes kõrval laagris ööbis ka Big Dream Boatmani teine grupp. Seega päris „üksiku saare“ tunnet ei olnud, pigem selline tsiviliseeritud üksindus ja mugav saareelu.

Meie laev ei saanud otse kaldale tulla, kuna rannikuala on madal ja seal on palju koralle. See tähendas, et baaslaagrisse ja tagasi laeva pidime alati ujuma koos snorgeldamisvarustusega. Meie kotid (soovitatavalt veekindlad) ja jalanõud tõi meeskond kajaki või väikese paadiga. Samamoodi toodi kaldale ka kogu toit ja joogid.

Kokkuvõttes oli jäime majutusega väga rahule. Eestis tuleb sageli sellise “elamusmajutuse” maksta 100-200 eurot öö eest.

Tegevused

Reisi peamised tegevused olid snorgeldamine ja erinevate saarte külastamine. Tavaliselt tegime päevas 3–5 peatust. Mõnel päeval olid kohad üksteisele väga lähedal ja merel olemist oli vähem, teistel päevadel tuli aga ette ka pikemaid, kuni umbes kahetunniseid sõite, mis olid üsna väsitavad ja loksutavad.

Snorgeldamiskohad olid aga seda kõike väärt – käisime väga ilusate koralliaedade juures, ühed kaunimad, mida ma üldse näinud olen. Saared, kus peatusime, olid väikesed ja looduskaunid, aga mitte täiesti inimtühjad. Tavaliselt oli samas piirkonnas ka mõni teise ekspeditsiooni grupp. See oli siiski pigem vaikne ja rahulik ning mind see ei häirinud. Mainin seda lihtsalt sellepärast, et mõnel inimesel olid ootused, et tegemist on täiesti üksikute saartega ilma ühegi teise inimeseta – minul selliseid ootusi ei olnud. Randa toodi alati kaasa ka õlu ja mõned snäkid, mis tegi olemise eriti mõnusaks.

Lisaks snorgeldamisele käisime ühel külatuuril ning päevasel ajal organiseeriti sageli rannas võrkpall, korra ka korvpalli kohaliku kooli platsil. Õhtuti oli tavaliselt ka väike programm. Ühel õhtul tegid giidid tuleetenduse, viimasel õhtul oli aga karaoke, mis on Filipiinidel väga au sees – ilma karaoket laulmata on lausa kriminaalne Filipiine külastada. Sellel õhtul saime kõik selle “kohustuse” täidetud. Lisaks õpetasid giidid meile ka mõned kohaliku popkultuuri tantsud, mis oli väga lõbus.

Samal ajal oli alati võimalik tegevustest mitte osa võtta. Kedagi ei sunnitud millekski ja mitmed eelistasid vahepeal lihtsalt omaette olla, rannas lebada või raamatut lugeda. Kindlasti soovitan raamatu kaasa võtta.

Reisikava 4 päeva, 3 ööd

1. päev – start El Nidost ja esimesed saared

Hommikul kell 9:00 oli kogunemine El Nido lähedal. Seal võeti meie kotid ning istusime ekspeditsiooni transfeeri, mis viis meid laeva asukohta – sõit kestis umbes 40 minutit.

Kohale jõudes kohtusime oma meeskonnaga, saime vajalikud juhised ja alustasime sõitu. Alguses oli kohe paaritunnine laevasõit avamerel, et jõuda esimesse piirkonda. Meid hoiatati juba ette, et need, kes kipuvad merehaigeks jääma, võiksid tableti aegsasti sisse võtta.

Esimesel päeval tegime kokku kolm peatust. Snorgeldamist oli sel päeval pigem vähe – rohkem tsillisime ilusatel saartel, ujusime ja harjusime kogu ekspeditsiooni rütmiga. Lõunasöök söödi laeva peal.

Umbes kella kuue paiku jõudsime esimesse baaslaagrisse. Nagu varem mainisin, siis sinna tuleb laevalt ise ujuda, samal ajal kui kotid tuuakse kaldale väikese paadi või kajakiga. Kes ei tahtnud ujuda, sai ka paluda, et ta viidaks kaldale kajakiga.

Õhtul sõime õhtusööki baaslaagris ja veetsime aega omavahel tutvudes.

2. päev – pallimängud, kohalik küla ja snorgeldamine

Hommikul oli äratus kell 7:00, hommikusöök saarel ja seejärel ujumine laeva. Iga päeva alguses rääkis grupijuht lühidalt, mis meid ees ootab. Teisel päeval oli peatusi kõige rohkem – kokku viis. Pikki meresõite ei olnud, sest enamik kohti asus üksteisele üsna lähedal samas saarestikus.

Alustasime päeva rannas, kuhu pandi üles võrkpallivõrk. Järgmine peatus oli kohalikus külas, kus jalutasime veidi ringi ja soovijad said mängida korvpalli kohaliku kooli platsil. Janis kui suur korvpallifänn haaras sellest võimalusest kohe kinni.

Edasi järgnes mitu snorgeldamispeatust – nägime kilpkonni, raisid ja imelist koralliaeda. Umbes kella viieks jõudsime järgmisesse baaslaagrisse, mis asus mäe külje peal ja kust avanes väga ilus merevaade.

Pärast õhtusööki toimus rannas tuleetendus, mille tegid meie giidid. Kuulasime Filipiini popmuusikat ja õppisime ka mõne kohaliku tantsuliigutuse ära. Samas olime pärast pikka päeva päikese käes ja paari kokteili nii väsinud, et umbes kell 10 läksime juba magama.

Osa grupist jäi aga kauemaks üles ja hakkas koos giididega joomismänge mängima. Järgmisel hommikul magasid kõik giidid selle tõttu veidi sisse – raske töö neil, turiste lõbustada. 😄

3. päev – merelsõit, ilusad saared, karaokeõhtu

Hommikul oli äratus kell 6:00. Kolmandal päeval oli peatusi kokku kolm ja kõige rohkem meresõitu, sest liikusime edasi uude saarestikku. Pärast hommikusööki ootas meid kohe umbes kahetunnine sõit avamerel. Enamik inimesi üritas selle aja lihtsalt kuskil lamada või magada – laine oli päris suur ja paljud ei tundnud end just kõige paremini. Meeskond soovitas juba hommikul neil, kellel kipub merehaigus tekkima, tableti aegsasti sisse võtta. Mul endal oli õnneks kõik okei.

Suurema laine tõttu pidime sel päeval ühe planeeritud peatuse vahele jätma – see oleks sisaldanud kaljuhüppeid merre. Saared, kus peatusime, olid aga sellest hoolimata väga ilusad. Samas oli seal ka veidi rohkem rahvast, sest olime juba Coronile lähemal ja mõned kohad on ligipääsetavad ka päevareisidega. Loomulikult kuulus päeva juurde ka snorgeldamine, nagu igal teiselgi päeval.

Õhtuks jõudsime oma viimasesse baaslaagrisse, mis oli nn metsalaager. Ööbisime mäe küljel metsa sees glampingu-telkides. See osutus tegelikult üheks mugavamaks majutuseks kogu reisi jooksul, sest ruumi oli rohkem.

Õhtul toimus karaokeõhtu – Filipiinidel on see praktiliselt kohustuslik osa igast reisist. Kohalikud võtavad seda väga kirglikult ja loomulikult saime ka meie Janisega oma laulu ära lauldud. Pärast paari kokteili läksime jälle üsna vara magama. Päike, merel loksumine ja snorgeldamine väsitavad üllatavalt palju, isegi siis, kui päev möödub näiliselt rahulikult.

4. päev – jõudmine Coroni saarestiku

Viimane päev oli tegevuste poolest tegelikult üsna üürike. Äratus oli sel päeval hiljem ja saarelt lahkusime alles umbes kella 10–11 paiku. Kui täiesti aus olla, siis tundus see mulle veidi aja raiskamisena – metsalaagris ei olnud hommikul eriti midagi teha ja enamik inimesi lihtsalt ootas, et saaks lõpuks laeva minna. Minu arvates oleks selle aja võinud paremini ära kasutada, näiteks teha mõni peatus Coroni ümbruses mõnel saarel või laguunis. Tundus, et see hiline liikumine oligi pigem aja täiteks, et päev kuidagi “täis saada”.

Hommikusöögi sõime laeva peal ja seejärel ootas meid taas umbes 1,5-tunnine meresõit. Enne ekspeditsiooni lõppu oli ainult üks peatus – snorgeldamine ühes Coroni koralliaias. Pärast seda sõime lõunat laeva peal ja suundusimegi juba Coroni sadamasse, kuhu jõudsime umbes kell 15:00.

Coroni sadamas saime oma pagasi laeva alt kätte, maksime Coroni keskkonnamaks (environmental fee) ja ütlesime grupile “tsau”. Sealt hüppasime tuktuki peale, mis viis meid majutusse. Ööbisime Coronis kohas nimega Bay Area Lodge, mis asus umbes 10 minuti kaugusel sadamast.

Mida kaasa võtta

Ekspeditsiooni ajaks pidime pakkima endale ühe koti vajalike asjadega, mis oli kogu reisi jooksul meie juures. Sisuliselt seljakoti suurune kott inimese kohta, kuhu mahutasime riided, laadijad ja hügieenitarbed. Kui vähegi võimalik, soovitan valida veekindla koti, sest transpordi ajal ja suuremate lainetega võib see veidi vett saada. Siiski olid paljudel asjad lihtsalt tavalises seljakotis ja tundus, et hullu polnud.

Suurem pagas ja kohvrid pandi kohe reisi alguses laeva alla ning neile vahepeal ligi ei saanud. Passi ja elektroonika andsime kapteni ruumi hoiule, et need oleksid kindlas kohas ja kindlasti vee eest kaitstud.

Lisaks on väga kasulik, kui laeval on kaasas ka väiksem kott, mida erinevatele saarepeatustele kaasa võtta – sinna saab panna kaamera, telefoni, raamatu või muud vajalikku. Kõiki riideid ei ole mõistlik iga kord kaasa vedada. Saartele jõudmiseks tuleb üldjuhul ise ujuda, samal ajal kui meeskond toob kotid kajaki või väikese paadiga. Vett võib siiski pritsida, seega tasub ka väiksem kott võimalusel veekindel valida

Meil oli kahe peale kaasas kolm veekindlat kotti: 40 l, 30 l ja 5 l. Kaks suuremat olid meie põhikottideks ning kõige väiksem kasutasime igapäevasteks käikudeks. Kuna meil oli kaasas ka droon ja eraldi kaamera, võtsid need omajagu ruumi. Veekindlaid kotte müüdi El Nidos ja Coronis igal nurgal.

Lühike pakkimislist minu kogemuse põhjal

• Veekindel kott: Sellest kirjutasin pikemalt üleval, aga mainin veel kord – väga soovitatav.
• Päikesekreem (SPF 50): Soovitan arvestada vähemalt ühe pudeliga inimese kohta ja võtta see Eestist kaasa – kohapeal on see kallim ja pudelid väikesed. Paljud põlesid juba esimesel päeval ära, seega tasub päikesekaitsega eriti hoolas olla.
• Sääsetõrjevahend: Sääski polnud meeletult, aga õhtuti nad siiski “ründasid”.
• Mikrofiiber rätik (päevaseks kasutamiseks). Pesemiseks antakse esimesel õhtul korralik rätik, mida kasutad kogu reisi vältel. Päevasel ajal on aga hea, kui on lisaks kerge rätik, mida saartele kaasa võtta.
• Natuke sularaha. Piisavalt, et maksta El Nido ja Coroni keskkonnatasu (400 ja 200 peesot) ning soovi korral jätta meeskonnale tippi. Ühel saarel oli ka väike pood, kust sai midagi osta. Muidu raha vaja ei lähe.
• Tehnika: Kaamera, laadijad, akupank, GoPro, droon (kui on – soovitan kaasa võtta, vaated on väga head).
• Lugemine: Kindle või raamat – laevas on päris palju “vaba aega”.
• Riided: Palju riideid pole vaja – suurema osa päevast oled nagunii ujumisriietes.
  • 2 T-särki või toppi
  • 2 paari lühikesi pükse (hea, kui ühed saavad märjaks)
  • õhuke pikkade varrukatega särk (päikese ja sääskede vastu)
  • naistele õhuke rannakleit või sarong (bikiinide peale – tundsin sellest puudust)
  • müts või nokamüts
  • magamisriided

• Jalanõud: Plätud ja veejalanõud. Viimased otseselt vajalikud ei ole, aga kui on olemas, siis tasub kaasa võtta. Näiteks teistel El Nido päevareisidel olid need väga vajalikud ja pidime neid rentima. Kõik jalanõud pannakse laevas ühisesse kasti, mis tuuakse õhtul kaldale.
• Hügieenitarbed ja ravimid: Isiklikud hügieenitarbed ja ravimid. Mina võtsin kaasa ka väikese šampooni ja palsami (El Nidos müüdi ühekordseid). Laagrites on duši võimalus. Merehaigusevastased tabletid on laevas olemas ja neid pakutakse pidevalt.
• Muu kasulik: päikeseprillid, joogipudel – vett saab ka klaasi, aga mugav on pudel läheduses hoida. Kilekott märgade asjade jaoks – sageli ei kuivanud riided öösel ära või said päeval märjaks. Siis oli hea, kui oli kott, millega need suuremasse panna.

Kokkuvõte – kuidas rahule jäime?

Lühidalt öeldes jäime El Nido–Coroni laevaekspeditsiooniga väga rahule. See on kindlasti üks neist kogemustest, mis Filipiinide reisist kõige eredamalt meelde jääb.

See oli ideaalne viis korraks ümbritsevast maailmast täiesti välja lülitada ja minu arvates igati oma hinda ning neid nelja reisipäeva väärt. Meile meeldis eriti see, et ei pidanud millegi pärast muretsema – kogu logistika, toit ja päevaplaan olid organiseeritud. Samuti oli saartel oluliselt vähem rahvast kui Coroni või El Nido tavapärastel päevareisidel. Ka Big Dream Boatmani valikuga jäime igati rahule.

Ainus asi, mis meile päriselt ei meeldinud, oli see, et viimane reisipäev oli tegevuste mõttes väga lühike – aega oleks olnud, aga hommik tundus kuidagi meelega venitatud. Samas oli ümbruses selgelt kohti, kuhu oleks saanud veel minna.

Kas teeksime seda uuesti? Tõenäoliselt mitte samal reisil, sest maailmas on nii palju teisi kohti (juba mõtlen Indoneesia Komodo saarte paadireisist). Aga kui peaksime kellelegi Filipiinide reisi planeerimisel ühte tõeliselt meeldejäävat kogemust soovitama, siis El Nido–Coroni laevaekspeditsioon oleks kindlasti nimekirjas.

Loe edasi: seotud postitused ja soovitused

Sulle võivad veel huvi pakkuda postitused

• 4 nädalat Filipiinidel: marsruut, praktiline info ja soovitused (valmib peagi)
• Lombok, Indoneesia: praktiline reisiinfo ja tegevused
• Bali reisijuht: mida teada enne minekut ja kohapeal olles
• Singapuri reisijuht – mida teha ja näha esmakülastajal

---

Loodan, et leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi. Kui jah, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda! 😊 Lisaküsimuste korral kirjuta enda küsimus kommentaaride alla ja vastan esimesel võimalusel.