Kui oled Guatemalas ja armastad loodust ning väikest füüsilist väljakutset, siis Acatenango ja Fuego vulkaanimatk on midagi, mida ei tohiks vahele jätta. Kahepäevane matk viib sind pilvedest kõrgemale, kust avaneb vaade aktiivsele vulkaanile ja teistele mäetippudele – selge ilmaga on see lihtsalt vau!
Meie jaoks oli see kindlasti üks Guatemala reisi tipphetki. Selles postituses jagan meie kogemust, praktilisi soovitusi ja kõike, mida enne minekut teada tasub.
📷 Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib. Kui tahad teada, mida matkalt oodata, vaata ja salvesta minu Acatenanco matka Insagrami video. Loe minu Antigua reisijuhti.
Acatenanco ja Fuego matka sissejuhatus ja faktid
Acatenango ja Fuego vulkaane kutsutakse sageli “kaksikuteks” (“twin volcanoes”), kuna nad asuvad vahetult kõrvuti ja on geoloogiliselt seotud. Nad jagavad osa samast vulkaanilisest massiivist ning nende aluskontuurid sulanduvad üksteisega – kuigi tippudelt ja iseloomult on nad erinevad.
Guatemalas on kokku 37 vulkaani, neist umbes kolm on aktiivsed. Fuego on neist kõige aktiivsem ja kuulsam – tavaliselt purskab see iga 15–20 minuti tagant. Meie külastuse ajal (märts 2025) oli Fuego aga suuresti puhkeolekus, mistõttu nägime vaid kerget suitsu ja õrna punakat leeki pimedas.
Acatenango on kustunud vulkaan, mille viimane purse toimus 1972. aastal. See on kõrgem kui Fuego, mistõttu avaneb sealt hea vaade.
Matkajad ronivad tavaliselt Acatenango nõlvale, kust avaneb vaade Fuegole. Tugevamatel matkajatel on võimalus teha ka pärast baaslaagrisse jõudmist lisamatk Fuegole, et näha vulkaani lähemalt. See oli meie jaoks kogu matka kõige raskem osa – järsk, tolmune ja tehniliselt keerulisem kui ülejäänud rada. Meie muidugi läksime all-in ja tegime nii õhtul Fuego lisamatka kui ka varahommikul tõusu Acatenango tippu.
Olulised faktid matka kohta:
- Matka alguspunkti kõrgus: 2400 m
- Acatenango baaslaager: ca 3600 m
- Acatenango tipp: 3976 m
- Tõusu kogukõrgus: kuni 2170 m (kui teha lisaks Fuego ja Acatenango tipp)
- Minimaalne tõus (baaslaagrini): ca 1200 m – see on osa, mille kõik läbima peavad
Meie Acatenango ja Fuego matka ülevaade
1. päev: Baaslaager ja Fuego päikeseloojangumatk
Transfeer matka alguspunkti ja ettevalmistus
Kõik Acatenango matkad algavad Antiguast. Kell 7:30 korjati meie grupi liikmed üles kahest peatuskohast ning suundusime reisikorraldaja Lava Trails kontorisse, mis asub matka alguspunkti lähedal. Sõit shuttle-bussiga kestis umbes tund aega.
Kohale jõudes tasusime esmalt ülejäänud osa matka maksumusest sularahas (broneeringu olime varem ettemaksena teinud ülekandega). Seejärel söödi koos hommikusöök, mis oli hinna sees, ning algas matkaks valmistumine.
Lava Trails andis igale osalejale 4 liitrit vett (3 liitrit joomiseks ja 1 liiter giididele söögitegemiseks), lõunasöögikarbi ja pealambi. Kõik need tuli ise kaasa tassida. Lisaks sai soovi korral rentida matkakepid – mida ma tõesti soovitan, kui sul endal pole kaasas. Nad pakuvad ka sooja varustust (jope, müts, kindad, kampsun), kuid soovitan võimalusel oma asjad kaasa võtta, sest nende omad olid veidi kulunud.
Matkakeppide soovitus: Kuna reisime ainult käsipagasiga, ei saanud me seekord oma matkakeppe kaasa võtta. Tavaliselt kasutame Leki firma keppe, mis on kvaliteetsed, vastupidavad ja heade arvustustega.
👉 Leki matkakepid leiad siit.
Samuti saab rentida korraliku matkakoti, mis on oluline – 4 liitrit vett + soojad riided + snäkid võtavad päris palju ruumi ja kaalu. Seljakott kaalus kokku umbes 12–14 kg, millega ma ausalt öeldes polnud päris arvestanud. Kui soovid kergemalt võtta, on võimalik tellida ka porter, kes kannab sinu koti baaslaagrisse (lisatasu eest). Meie otsustasime seda võimalust mitte kasutada.
Kui kõik oli valmis – kotid pakitud ja lühike instruktaaž tehtud – viidi meid veel mõned minutid shuttle’iga edasi matkaraja alguspunkti, kust tõus Acatenango poole algas.
Tõus Acatenango baaslaagrisse
Kuna matka eesmärk oli jõuda teise päeva hommikuks Acatenango tippu, kulus kogu esimene päev ülesmäge rühkimisele. Päeva põhifookus oli baaslaagrisse jõudmine, kus erinevatel matkafirmadel on väikesed hütid või telgiplatsid ööbimiseks.
Alustasime matka umbes 10:40 paiku. Tee baaslaagrisse oli jagatud kolmeks erinevaks lõiguks:
- Põldude vaheline osa – järsk tõus mööda lahtist tuhka ja kruusa, otse päikese käes.
- Pilvemets – käänuline rada läbi metsa, natuke laugem ja varjus, parema pinnasega.
- Ümber vulkaani – kolmest osa kõige leebem tõus, samuti varjus ja juba avanevad ka esimesed vaated.
Meie grupis oli 20 inimest ja 3 kohalikku giidi. Esimese osa tegime kõik koos – ja kuna see oli kogu matka kõige raskem lõik, olid mitmed juba esimese 5 minutiga täiesti läbi. Paljud vajasid tihedaid pause.
Mina seevastu väsin aeglasest tempost, seega pidevad peatused ja ootamine tegid selle osa üsna tüütuks. Rajal oli ka palju tolmu, pinnas lahtine ning mõned rajalõigud üsna kitsad.
Õnneks pärast esimest lõiku jagati grupp kolmeks ja meie sattusime muidugi esimesse – koos kuue teise inimesega, kes olid samuti veidi paremas vormis. Sellest hetkest alates muutus matk palju nauditavamaks – tempo oli ühtlane, pausid lühikesed ja rada varjus, kuigi endiselt päris järsk.
Teise lõigu lõpus tegime pikema 40-minutilise pausi, et süüa kaasa saadud lõunasöök (riis, köögiviljad, kanafilee ja õun) – väga maitsev ja korralik energiaallikas. Enne seda olid peatuspunktides olemas ka väikesed müügiletid, kust sai osta vett või snäkke – soovitan kindlasti natuke sularaha kaasa võtta.
Kolmas osa oli juba lühem ja laugem, kuigi väsimus ja seljakoti raskus hakkasid tunda andma. Samas olid vaated järjest paremad ja teadmine, et baaslaager on peaaegu käes, aitas motivatsiooni hoida.
Saabumine baaslaagrisse
Meie grupp jõudis baaslaagrisse umbes kell 15:30, seega kogu teekond koos pausidega võttis umbes 5 tundi. Teised grupid jõudsid ligi tund aega hiljem – kui oleksime saanud juba esimesest lõigust alates liikuda normaalsemas tempos, oleksime ilmselt veel varem kohal olnud.
Baaslaagrisse jõudes pakuti esimesele grupile võimalust minna lisamatkale Fuego vulkaani küljele, et nautida päikeseloojangut. See on lisatasu eest ja sõltub nii ilmast kui ka vulkaani aktiivsusest. Tavaliselt minnakse sinna ka laavat lähemalt vaatama, aga meie külastuse ajal purskas Fuego väga vähe, seega oligi fookus rohkem vaadetel ja päikeseloojangul.
Lisamatk Fuegole on füüsiliselt kõige raskem osa kogu matkast – rada on järsk, tolmune ja tehniliselt keerulisem. Seetõttu soovitatakse seda ainult heas vormis osalejatele. Lõplik otsus tehakse alles baaslaagris, olenevalt grupi seisust ja ilmaoludest. Meile öeldi kohe, et grupi 2 ja 3 osalejad ei lähe, sest nende tempo oli liiga aeglane.
Lisamatk: päikesekoojang Fuego vulkaanil
Meil vedas ilmaga täiega – taevas oli täiesti selge ja pilvitu. Loomulikult otsustasime Janisega, et kui juba tulime, siis läheme all-in ja võtame ka selle lisamatka Fuego küljele ette.
Saime baaslaagris umbes tunnikese puhata ja alustasime taas kõndimist umbes kell 17:30.
Fuego matk kulgeb stiilis “üles-alla”:
- Esiteks on 300 meetrit langust mööda väga järsku ja pehmet tuhamäge Acatenango nõlval – see võttis ca 25 minutit
- Seejärel 300 meetrit tõusu Fuego küljele – see osa oli juba järsem ja võttis umbes 45 minutit
- Tagasitee kulges täpselt sama rada pidi, ainult pimedas
Jõudsime Fuego platoolle enne kella 18 ja veetsime seal umbes 45 minutit. Päikeseloojang oli lihtsalt IMELINE. Ühel pool paistis pilvepadi, mille kohal me olime – kaugusesse jäid teised vulkaanitipud. Teisel pool avanes vaade väikestele linnadele ja teistele mägedele. Fuego kraatrist tuli suitsu ja meie selja taga kõrgus Acatenango tipp koos baaslaagritega. See vaade oli nii võimas ja ainulaadne, et oli selge – see on kogu matka kõrghetk.
Tegime ohtralt pilte ja muidugi lennutas Janis drooni, mille abil nägime Fuego kraatrit veelgi lähemalt. Vaata meie Acatenango droonivideo kaadreid Instagramist.
Pärast päikeseloojangut panime selga paksemad riided, pealambid pähe ja alustasime tagasiteed. Viimane tõus baaslaagrisse oli ausalt öeldes väga raske – järsk kruusane nõlv, tuhk, pimedus ja terve päev matkamist seljataga. Kohale jõudsime umbes kell 21:00 – väsinud, aga ülimalt rahul.
Kui plaanid reisidele drooni kaasa võtta, siis soovitan kindlasti midagi kerget ja kompakset. Meie kasutasime DJI Mini 4 Pro drooni – piisavalt väike, et seljakotti mahtuda, aga samas hea kvaliteediga.
👉 Soovitatud drooni saad tellida siit.
Õhtusöök ja tšill lõkke ääres baaslaagris
Lava Trails’i korraldus oli kogu matka vältel väga professionaalne. Niipea kui pärast lisamatka baaslaagrisse tagasi jõudsime, toodi meile tass kuuma kakaod, klaas veini ja suur taldrik pasta bolognese’t, mida saime nautida lõkke ääres. Pärast pikka päeva maitses see söök lihtsalt imeliselt.
Sel hetkel olid enamik meie grupist juba magama läinud – mõned ka seetõttu, et kõrgushaigus hakkas endast märku andma ja enesetunne polnud kiita. Meie aga istusime Janisega veel umbes tunnikese lõkke ääres, ajasime juttu matkakaaslastega ja grillisime vahukomme.
Ööbimine toimus väikestes naridega majades, kus üks sein oli klaasist ja vaatega otse pilvedele ja Fuegole. Ühes majas oli 10 inimest. Broneerisin meile laiema narivoodi, kus olid magamiskott ja tekk olemas. Duši- ega pesemisvõimalusi baaslaagris pole, seega pugesime magamiskotti mõnusalt läbi imbunud higist, tuhast ja liivast. Soovitan kindlasti kaasa võtta märjad salvrätid, et end vähemalt natukenegi värskendada enne magamaminekut.
Õhtul läks mägedes päris jahedaks, seega panime selga kõik oma pikad riided. Siiski – võrreldes mõni kuu varem tehtud Nepali Mardi Himal matka öiste temperatuurigega, oli Acatenango oma palju leebem ja oodatust soojem. Olin valmis hullemaks.
Magama läksime umbes kell 22:00, sest hommikune äratus oli juba kell 4:00.
2. päev: Päikesetõusumatk Acatenango tippu ja allaminek
Tõus Acatenango tippu
Hommikul kell 4:30 alustasime tõusu Acatenango tippu, et jõuda kohale päikesetõusuks. Tõusumeetreid oli ligikaudu 400, ja rada kulges mööda üsna järsku tuhka. Giidid olid eelnevalt öelnud, et see on kogu matka kõige raskem lõik.
Meie 20-liikmelisest grupist tuli kaasa vaid 7 inimest. Ainult 4 inimest, sh meie, tegid nii õhtuse Fuego kui ka hommikuse tipu – ja olime selle otsuse üle väga rahul.
Väljas oli pime, panime pealambid pähe ja hakkasime kõndima. Rada oli täis ka teiste matkajate gruppe – sisuliselt liikusime rongkäiguna ülesmäge. Tänu varasemale matkamiskogemusele teadsime, et liikumisel läheb kiiresti palavaks, seega panime selga kihilised riided, mida sai vajadusel ära võtta ja tipus taas selga tõmmata.
Väsimus oli küll kehas, aga tempo oli mõnusalt rahulik, tegime pause ja seljakotti kaasas polnud – seega tõus tundus üllatavalt lihtne. Minu ja Janise arvates oli see kindlasti kergem kui eelmise õhtu Fuego matk, kuigi giidid väitsid vastupidist.
Tippu jõudes hakkas juba vaikselt valgeks minema. Vaade päikesetõusule vulkaanide taustal oli uskumatu. Ja veelgi erilisemaks tegi selle hetke see, et oli minu sünnipäev – 34. eluaasta algas selle vaate ja emotsiooniga. Kui võrrelda aga päikesetõusu ja -loojangut, siis õhtune Fuego vaade jättis mulle sügavama mulje.
Kui päike oli tõusnud, kiirustati meid üsna kiiresti tagasi liikuma, et me masside vahele ei jääks. Sellest oli ausalt öeldes veidi kahju – oleks tahtnud kauem tipus olla, kraatri ümbruses ringi liikuda ja drooni lennutada. Grupiga matkates ei saa aga alati omaenda rütmis tegutseda.
Allatulek oli omamoodi seiklus. Läksime natuke teist rada pidi, kus oli palju pehmet tuhka – nii et saime sisuliselt suusatada või joosta mööda tuhamäge alla. See oli ootamatult lõbus ja täiesti omaette kogemus. Jalanõud olid muidugi tuhka täis, nii et vahepeal pidin neid tühjendama, aga see käib asja juurde.
Hommikusöök baaslaagris
Kell 6:45 olime tagasi baaslaagris, kus meid ootas soojendav puder ja tass kohvi – ideaalne pärast varahommikust tippu ronimist. Pärast sööki pakkisime oma asjad kokku ja kell 7:30 hakkasime allamäge laskuma.
Acatenango vulkaanilt allaminek
Kell 7:30 alustasime tagasiteed, sedapuhku koos kogu suure grupiga. Sisuliselt tuli lihtsalt kogu eelmisel päeval läbitud rada teistpidi kõndida. Kuigi allaminek on loomulikult lihtsam kui üles ronimine, oli see päris koormav põlvedele. Tee oli ka kohati üsna libe, nii et meiegi ei pääsenud päris ilma kukkumiseta.
Laskumine võttis umbes 2,5–3 tundi. Uhkusega võin öelda, et olime esimesed, kes meie grupist alla jõudsid – tegime küll pause, aga need olid lühikesed, ja seljakott oli nüüd ka palju kergem. Rajal oli VÄGA PALJU rahvast, kuna enamik gruppe alustab allaminekut umbes samal ajal. Vahepeal oli lausa tunne, et keegi võib sind rajal pikali joosta.
Mõnes kohas – eriti lahtise ja pehme tuha peal – oli ausalt öeldes lihtsam lihtsalt alla joosta, mitte kogu aeg pidurdada ja libisemist vältida. See tegi laskumise küll tolmuseks, aga ka omamoodi lõbusaks.
Alla jõudsime umbes kell 10:00, ootasime ka ülejäänud grupiliikmed ära ning sõitsime seejärel bussiga tagasi Lava Trails’i kontorisse.
Matka lõpetamine ja snäkid
Kell 10:30 olime kontoris tagasi ja andsime renditud varustuse ära. Ütlen veel kord – matkakepid tasuvad end sel rajal sajaga ära. Need aitavad nii tasakaalu hoida kui ka põlvedele koormust vähendada.
Pärast varustuse tagastamist pakuti õllesid ja snäkke, mis maitsesid matka lõpus eriti hästi. Ilm oli juba üsna kuum ja mõnus oli lihtsalt istuda, jalga puhata ja teistega muljeid jagada.
Ilmaga vedas meil mõlemal päeval täielikult – päike, selge taevas ja suurepärased vaated. Pilvise ilmaga oleks kogu kogemus olnud kindlasti teistsugune, aga noh, seda ei saa kunagi ette teada.
Umbes kell 11:30 alustasime tagasisõitu Antiguasse ning juba tunnike hiljem, kell 12:30, olime tagasi linnas. Ja niimoodi meie Acatenango matkaseiklus sai läbi – väsimus oli suur, aga emotsioonid laes. Laavat me küll eriti ei näinud, aga need vaated ja kogemus olid sellegipoolest täiesti erakordsed.
Acatenango matka ettevalmistus
Millise firmaga Acatenango matk broneerida?
Acatenango matka tehakse ainult giidiga ja pakkujaid on Antiguas palju. Meie valisime Lava Trails Tours – peamiselt soovituste põhjal – ja jäime väga rahule. Tegemist on väga professionaalse firmaga: suhtlus oli lihtne, enne matka saadeti põhjalik info ja täpne pakkimisnimekiri, kõik toimus peaaegu minutipealt. Lisaks on neil baaslaagris kõige kõrgemal asuvad hütid, kust avaneb eriti hea vaade.
Miinusena tooksin välja, et grupp oli üsna suur – 20 inimest. Õnneks jaotati meid matka käigus väiksematesse gruppidesse, mis tegi liikumise sujuvamaks. Giidid rääkisid päris korralikku inglise keelt, mis tegi kogu kogemuse veel lihtsamaks.
Hind (2025. aastal) oli 95 USD – mitte kõige odavam turul, aga täiesti õigustatud arvestades kvaliteeti. Selles hinnas sisaldus:
- 2-päevane matk
- 3 kohalikku giidi
- Ööbimine hütis
- 2 hommikusööki, lõunasöök, õhtusöök
- Snäkid matka lõpus
- Transfeer Antiguast ja tagasi
- 4 liitrit vett, pealamp ja soojad riided
Lisatasu eest sai rentida matkakeppe, seljakotti, porteri või jalanõusid. Samuti oli võimalik liituda lisamatkaga Fuego vulkaani küljele päikeseloojanguks.
Broneerimine: Meie käisime matkal märtsi lõpus ja sain aru, et kohad olid suure osa kuust täis. Mina broneerisin umbes 2 kuud ette, makstes ainult broneerimistasu ülekandega ja ülejäänu kohapeal sularahas.
Julgen Lava Trailsi täiesti soovitada! Broneerida saab siit.
Millal on parim aeg Acatenango matkaks?
Acatenango vulkaanile saab matkata aastaringselt, kuid parim aeg on kuiv hooaeg, mis kestab novembrist aprillini. Just sel perioodil on suurem tõenäosus selge taeva ja heade vaadete jaoks.
Meie käisime matkal märtsi lõpus ja ilm oli tõesti ideaalne: selged päikeselised päevad, öösel jahedam, aga mitte külm ja tähistaevas. Teadsime, et vaated ei ole kunagi garanteeritud – ka kuival hooajal on ilm mägedes ettearvamatu (õppisime seda juba Nepalis).
Kui raske on Acatenango matk ja kellele sobib?
Acatenango ei ole tehniliselt keeruline matk, aga füüsiliselt on see päris raske. Päevas kõnnitakse umbes 6–8 tundi, suure osa ajast järsult ülesmäge, seljas täisvarustusega seljakott. Raja pinnas on sageli lahtine tuhk, kruus või libe mägitee, mis teeb nii tõusu kui ka laskumise palju nõudlikumaks. Lisaks toimub matk 2400–3976 meetri kõrgusel, mistõttu kogevad paljud mingil määral ka kõrgusemõjusid – väsimus, iiveldus, peavalu.
Kui oled keskmises või heas füüsilises vormis, harjunud jalutama või matkal käima ning suudad kanda 10–14 kg seljakotti, on see täiesti tehtav. Samas on võimalik matka lihtsustada – näiteks piirduda ainult baaslaagrini jõudmisega ja jätta vahele õhtune Fuego lisamatk või varahommikune tõus Acatenango tippu. Samuti saab palgata porteri, kes seljakoti üles viib – see teeb kogu kogemuse oluliselt kergemaks.
Meie oleme päris heas vormis, oleme varem kõrgmõestikus natuke matkanud, kandsime kogu varustuse ise ja tegime kõik võimalikud lisamatkad kaasa. Ja tuleb ausalt tunnistada – see oli raske ja intensiivne. Soovitan enne minekut oma võimeid ausalt hinnata ja vajadusel natuke harjutada. Mõned inimesed meie grupist olid enne reisi 1–2 kuud harjutanud trepikõndi või kaldpinnal kõndimist jõusaalis – see võib päris hästi ette valmistada.
Varustus ja pakkimine: mida kaasa võtta?
🎒 Kõige olulisem:
- Korralik matkakott (35–50l) – piisavalt ruumi, hea toestus ja reguleeritavad rihmad. Matkakotti sai ka Lava Trails käes rentida. Mina kasutasin Db Journey Unisex Hugger Backpacks 25l, mis oli natuke liiga väike. Janisel oli väga Dechatlonist pärit väga praktiline NH Escape 32l seljakott, mis oli täpselt paras. Kui kasutate enda kotti, siis tasub kaasa võtta ka kotikate, sest rada on väga tolmune.
- Matkakepid – väga soovitatav! Kuna reisime ainult käsipagasiga, ei saanud me seekord oma matkakeppe kaasa võtta. Tavaliselt kasutame Leki firma keppe. Rentisime need enda matkakorraldajalt.
- Pealamp – eriti vajalik tippu tõusul pimedas. Pealamp oli matka hinna sees.
👕 Jalanõud ja riided (kihiline riietus!)
- Hea mustriga matkajalatsid – oluline, sest matk on järsk ja pinnas libe. Mina kasutan maktamiseks SALOMON Alphacross 5 Gore-Tex trail running jalanõusid. Mugavad, hea haakuvusega, ilusad ning mitte liiga suured. Lisaks on neid väga lihtne puhastada.
- Pikad matkapüksid või legginsid. Paljud kasutasid päeval ka lühikesi matkapükse.
- Dri-fit spordiriided – 1-2 särki või maika, pikkade käistega särk
- Soojem vahekiht – nt fliis või kampsun
- Tuule- ja veekindel jope (või vihmapontšo) – mina kasutan reisidel alati kokkupakitavat tepitud jopet – hoiab sooja ning pahub hästi igasse pagasisse. Tellida saab siit. Lisaks oli kaasas Rainkiss vihmapontšo, mida õnneks vaja ei läinud.
- Müts, kindad ja torusall – neid sai ka rentida, aga soovitan ise kaasa võtta. Torusalli tasub ka näos ees kanda väga tolmustel etappidel, eriti allaminnes.
- Pikad matkasokid – 2 paari.. Teel on palju kiviklibu, mis lühikeste sokkidega on kohe jala all.
📸 Tehnika
- Hea kaamera ja telefon – meie kasutasime pildistamiseks Iphone 13 pro ja 15 pro.
- Statiiv / selfie-stick telefonile – et saaksite ilusaid pilte koos sõprade või kaaslasega ega peaks pidevalt võõrastelt paluma. Mina kasutan Amazonist tellitud TONEOF 168 cm selfie-stick monopodi.
- Droon – meie kasutasime DJI Mini 4 Pro drooni – piisavalt väike, et seljakotti mahtuda, aga samas hea kvaliteediga. 2025. aasta märtsis oli kasutamine lubatud. Vaata meie Acatenango droonivideo kaadreid Instagramist.
- Akupank ja laadijad – matkadel ja reisidel alati oluline. Hea kerge je väike akupank reisile on NIU Power Bank, Ultra-Thin USB C 10000 mAh. Baaslaagris pole laadimise võimalust.
🍫 Toit & jook:
- Energiabatoonid või snäkid – nt batoonid, pähklid, õun, kuivatatud puuviljad, šokolaad, küpsised.
- Elektrolüütide tabletid / soolatabletid – higistamise tasakaalustamiseks. Kahetsesin, et neid kaasa ei võtnud. Järgmine kord kindlasti!
- Näts – pesemisvõimalust seal pole ehk õhtul hammaste pesemise asemel.
🛏️ Ööbimiseks:
- Pikad magamisriided – parim on panna näiteks järgmise päeva matkariided.
- Silmaklapid ja kõrvatropid – kui oled kerge unega
💊 Muud soovitused:
- Päikesekreem ja huulepalsam UV-kaitsega – minu huuled olid pärast matka põlenud
- Märjad salvrätid – pesemisvõimalusi ei ole, sellega sai vähemalt natuke värskendust
- Esmaabikomplekt – villiplaastrid, valuvaigisti, kõrgushaiguse vastu ravimid
- Sularaha – vett ja snäkke saab rajal osta, samuti on mõned toaletid tasulised. Samuti arvesta, et kui rendid tuurikorraldajalt asju, tuleb need sularahas maksta (+ ka tuuri teine pool oli sularahas).
Mida mitte kaasa võtta?
Acatenango matkal kehtib reegel: vähem on parem. Mida kergem kott, seda lihtsam sul on – eriti kui tassid seda ise. Isegi porteritega on maksimaalne lubatud kott 12 kg.
Paljudel oli kaasas tarbetut kraami, mis ainult lisas raskust:
- liiga palju riideid
- täiskomplekt pesemistarvikuid
- erinevad kreemid ja ilutooted
- raamatud ja muud “igaks juhuks” asjad
Kõrgushaigus
Acatenango matk toimub 2400–4000 meetri kõrgusel, mis tähendab, et kõrgushaiguse sümptomid (peavalu, iiveldus, pearinglus) võivad tekkida ka täiesti tervetel inimestel. Meie grupis oli mitu inimest, kes tundsid end halvasti juba baaslaagris. Meil endal probleeme ei olnud.
Hea uudis on see, et enamik inimesi saab hakkama väikese ebamugavusega. Soovitan juua palju vett ja vajadusel liikuda aeglaselt ja kuulata oma keha. Ole valmis, et võid end veidi väsinumalt või uimase(m)alt tunda kui tavaliselt. Soovi korral võib arstilt küsida ka ravimit nimega Diamox, mis aitab kõrgust paremini taluda.
Reisikindlustus
Acatenango matk toimub kõrgel ja on füüsiliselt nõudlik, mistõttu hea reisikindlustus on kohustuslik – eriti kui plaanid matkata või reisida rohkematesse piirkondadesse Guatemalas. Kui sul veel reisikindlustust pole, vaata kindlasti minu postitust, kus jagan praktilisi soovitusi ja enda kogemust:
👉 Loe postitust millist reisikindlustust ma kasutan ja miks?
Guatemala Acatenango matka kokkuvõte
Acatenango ja Fuego vulkaanimatk oli kindlasti üks erilisemaid ja meeldejäävamaid elamusi kogu meie Guatemalas viibimise ajal – ja tegelikult ka kogu reisil üldse. Vaated vulkaanidele, pilvede kohal olemise tunne, päikeseloojang Fuego külje peal ja sünnipäeva hommik 4000 meetri kõrgusel – see kõik jääb kauaks meelde.
See ei olnud lihtne matk – füüsiliselt raske, tolmune ja külm, aga samas täiesti tehtav, kui oled natuke valmis ja tead, mida oodata. Kui armastad loodust, matkamist ja otsid midagi tõeliselt võimsat, siis Acatenango on elamus, mida ei tohiks Guatemalas olles vahele jätta.
Loe edasi: seotud postitused ja soovitused
Kui plaanid Guatemalas reisimist või Acatenango matka, siis vaata kindlasti ka minu Antigua reisijuhist – jagan seal majutuse soovitusi, häid kohvikuid, restorane ja muid tegevusi, mida enne või pärast matka ette võtta.
- Loe postitust: Antigua – Guatemala imeline koloniaallinn
- Vaata lehte Kasulikud lingid reisimiseks, kust leiad abistavaid tööriistu ja nippe reisi planeerimiseks
Loodan, et leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi. Kui jah, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda! 😊 Lisaküsimuste korral kirjuta enda küsimus kommentaaride alla ja vastan esimesel võimalusel.
Lisa kommentaar