Cinque Terre on minu Itaalia sihtkohtade listis juba ammu, mistõttu olin kindel, et tahan külastuse sinna Toscana reisiga ühendada. Taaskord pole august ilmselt parim aeg turistide rohkuse ja kuumuse tõttu.

Cinque Terre on Liguuria ranniku ääres olev piirkond, mille moodustavad mäejalamil olevad 5 küla. Külade vahel liikumiseks saab kasutada rongi, paati või matkaradasid, kust avanevad vaated rannikule. Autoga küladesse sisse sõita ei saa – on küll vist mõned üksikud parkimiskohad, aga kõige mõistlikum on kasutada sinna minekuks rongi või laeva.

Ööbimine – La Spezia

Enda baasiks Cinque Terre külastamisel valisime La Spezia, mis on Liguuria oluline sadamalinn. Võrreldes erinevate Toscana linnadega, on La Spezia natuke nagu reaalsusse tagasitulek. Vaatamisväärsusi seal küll pole, aga suur osa turistidest külastabki linna, kuna sealt vaid poole tunni rongisõidu kaugusel on Cinque Terre külad. Ööbimiseks valisin toa kohas La Perla Di Angelica, mis vastas kolmele kriteeriumile: raudtejaama lähedus (400 m), tasuta parkimise võimalus läheduses, kesklinna lähedus.

Porto Venere

Kuna saabusime La Spenziase pärastlõunal, otsustasime teha lühikese külastuse Porto Veneresse, mis on samuti Liguuria ranniku linn ilusate värviliste majade, vaadete ja kohvikutega. Kõige lihtsam sinna minna oli bussiga, mis läks sisuliselt ööbimiskoha eest. 40-minutiline loksutav sõit üle mägiste linnateede ja olimegi kohal. Koht ise on väike, aga uudistamist mõneks tunniks jätkus piisavalt. Mäe otsas asuvast kirikust ja kindlusest avanesid suurepärased vaated merele. Rannahuvilised said päevitada kividel, aga üldiselt ma seda rannapuhkuse kohaks pigem ei valiks.

Cinque Terre

Teise päeva hommikut alustasime vara ning võtsime rongi suunaga Levantosse, mis teeb peatuse kõigis 5 külas. Rong sõidab umbes iga 20 minuti tagant ning kõige mõistlikum tundus osta Cinque Terre kaart (16 eurot), millega sai terve päeva edasi tagasi igat pidi sõita ning lisaks andis õiguse matkata külade vahel (matkaradadel oli eraldi piletipunkt, kus seda kontorlliti).

Esimesena külastasime Vernazzat, mida peetakse küladest üheks kõige ilusamaks. Meil oli hea meel, et just selle esimeseks valisime, sest hommikul oli inimesi vähem ja saime atmosfääri paremini nautida.

Vernazzast otsustasime matkata Cornigliasse, mis võtab umbes 1,5h. Suur osa teest olid erinevad trepid üles-alla ning ligi 40-kraadise kuumusega oli see ka mulle vahepeal paras väljakutse. Matka alguses ja lõpus olid vaated küladele või merele. Vahepeal oli ka varjus metsa all kõndimist, kust suuri vaateid polnud, aga vähemalt sai päikesest natuke puhata. Kindlasti tuleks tee peale kaasa võtta vett ning sportlikud jalanõud on soovitatavad. Tee peal oli ka väike kohvik ja pood, kust sai joogivarusid täiendada.

Corniglia ainuke küla, kuhu pole võimalik tulla laevaga, mistõttu on see teistest vaiksem. Kuna see asub all mere ääres, peab rongijaama saamiseks kõndima mitusada trepiastet ja parajalt pika teekonna. Sellise kuumusega oli iga lisa trepiaste paras trenn.

Järgmiseks sõitsime rongiga Manarolasse, kuhu tegime vaid väga kiire põike – sisuliselt läks see peamiselt veevarude täiendamiseks. Pärast Manarolat võtsime suuna Riomaggioresse, mis on üsna suur küla ning mille vaatete järgi tihti Cinque terret teamegi.

Kõige viimaseks jätsime Monterosso al Mare, mis võib tunduda natuke ebaloogiline, kuna pidime jälle tagasi kaugemale sõitma. Põhjuseks aga oli asjaolu, kuna seal on liivane pikem rannajoon, kus oli soov natuke puhata ja ka üks ujumine teha (ainuke kogu reisi jooksul). Seetõttu on antud küla ka kõige populaarsem turistide hulgas. Võrreldes teistega polnud seal nii väga enam armsa küla õhustikku, vaid meenutas rohkem kuurorti. Küll oli seal selle eest palju gelato kohti ning pikk promenaad, kus jalutada.

Saime ühe päevaga kiire ülevaate Cinque Terrest. Kindlasti oleks seal mõnus  natuke pikemalt olla ning mõnes külas ka ööbida. Siiski eelistaks ma selleks igal juhul natuke jahedamat perioodi. Kuna külad on üsna väikesed ja tuntud, on turiste seal ilmselt alati palju. Vahepeal olid ka jutud, et sinna lastakse vaid piiratud arv inimesi sisse, kuid õnneks hetkel olulisi limiite pole.

Seega võimaluse korral soovitan kindlasti antud piirkonda külastada ning teha ka matkasid ühest külast teise. Oleksin ilmselt ise teinud mõte matka veel, kuid kuna mu reisikaaslane taastus põlveoperatsioonist, oleks see talle olnud liig.