Bosnia ja Hertsegoviina pealinn Sarajevo oli üks meie lemmikkohti kogu reisi jooksul. Ühes linnas saavad kokku Osmanite-aegne vanalinn, Austria-Ungari arhitektuur, Jugoslaavia pärand ja 1990. aastate sõja jäljed.
Lisaks põnevale ja kohati raskele ajaloole on siin väga mõnus toidu- ja kohvikukultuur ning palju huvitavaid vaatamisväärsusi.
Meie veetsime Sarajevos septembris mitu päeva, tehes samal ajal ka kaugtööd. Minu arvates tasub linnale jätta vähemalt paar päeva, et jõuaks rahulikult nii vanalinna avastada, kohalikku toitu proovida kui ka Sarajevo ajalooga tutvuda.
Panin siia postitusse kirja, mida Sarajevos teha ja näha, kus süüa ja ööbida, kuidas linnas ringi liikuda ning milliseid väljasõite Sarajevo ümbruses teha.
💡Loe lisaks: Meie täielik Bosnia reisiplaan ja reisisoovitused (valmimas)
Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib. Vaata ja salvesta:
Mida teha Sarajevos?
Meie olime Sarajevos kokku 4 ööd. Tegime samal ajal ka kaugtööd, mistõttu linna avastamiseks jäid varahommikud, õhtud ja üks täispikk laupäev. Jõudsime selle ajaga kõik soovitud asjad tehtud ja ka lihtsalt ühe väga põneva pealinna atmosfääriga tutvuda. Allpool on kohad, kuhu kindlasti soovitan minna.
1. Mine jalgsituurile ja tutvu Bosnia ja Hertsegoviina ajalooga
Üks parimaid asju, mida Sarajevos kohe reisi alguses teha, on minna giidiga jalgsituurile. Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu on väga põnev, aga samas keeruline ning giidiga ringkäik aitab paremini mõista nii Sarajevo kui ka kogu riigi tausta.
💡Erinevaid jalgsituure leiad näiteks GetYourGuide’i ja GuruWalki lehelt.
Meie broneerisime oma tuuri GuruWalki kaudu, kus on valikus mitmeid kohalike giidide korraldatavaid “tasuta jalgsituure”. Nendel tuuridel ei ole kindlat osalustasu. Koha broneerid ette ning tuuri lõpus annad giidile jootraha vastavalt sellele, kui palju tuur sulle meeldis. Tavaliselt on oodatav tasu vähemalt 10-15 eurot inimese kohta.
2. Jaluta Sarajevo vanalinnas (Baščaršija)
Baščaršija on Sarajevo ajalooline süda. Vanalinn pärineb 15. sajandist, mil Sarajevo kuulus Osmanite impeeriumi koosseisu. Tänapäeval on see täis kitsaid tänavaid, väikeseid poode, käsitöökodasid, kohvikuid ja traditsioonilisi Bosnia söögikohti. Natuke meenutas see mulle Istanbuli rahulikumat versiooni.
Baščaršija keskpunktiks on Sebilji purskkaev, mille ümbruses on alati palju inimesi ja tuvisid. Sealt tasub lihtsalt mööda väikeseid tänavaid edasi jalutada. Eriti äge on Kazandžiluki tänav, kus tegutsevad siiani vasest nõusid, kohvikannusid ja muid esemeid valmistavad käsitöölised. Vanalinnas asub ka Gazi Husrev-begi mošee, üks Sarajevo tähtsamaid ajaloolisi hooneid.
2. Külasta Gazi Husrev-beg mošeed
Gazi Husrev-begi mošee on Sarajevo keskne mošee ja Baščaršija vanalinna olulisemaid ajaloolisi hooneid. Mošee ehitati 16. sajandil Osmanite võimu ajal ning see on tänaseni kasutuses.
Mošee asub otse vanalinna südames ning sinna tasub kindlasti ka sisse astuda. Kompleksi kuuluvad lisaks mošeele sisehoov, purskkaev ja teised ajaloolised hooned. Purskkaevu vesi on joodav ehk hea koht, kus enda joogipudel täita.
Avamisajad: turistidele on mošee üldjuhul avatud iga päev, kuid külastusajad sõltuvad palvusaegadest ja võivad hooajati muutuda. Kuna tegemist on aktiivse mošeega, ei saa turistid palvuse ajal sisse minna.
Riietus: mošee aias jalutamiseks nii naistel kui meestel peaksid õlad ja põlved olema kaetud. Sisse minemiseks peavad naised katma ka juuksed. Meile piisas aias jalutamisest.
3. Uudista Sarajevo raekoda (Vijećnica)
Baščaršija serval Miljacka jõe ääres asuv Sarajevo raekoda ehk Vijećnica on üks linna silmapaistvamaid hooneid. See valmis 19. sajandi lõpus Austria-Ungari võimu ajal ning selle värviline ja detailirohke arhitektuur erineb selgelt vanalinna Osmanite-aegsetest hoonetest.
Hiljem tegutses hoones Bosnia ja Hertsegoviina rahvus- ja ülikooliraamatukogu. 1992. aastal Sarajevo piiramise ajal sai Vijećnica pommitamises ja sellele järgnenud tulekahjus tugevalt kannatada ning hoone taastamine võttis aastaid. Pärast põhjalikku renoveerimist avati Vijećnica uuesti 2014. aastal.
Raekoda saab külastada ka seest. Sissepääs on tasuline ja pileti saab osta kohapealt. Külastus toimub omal käel ning sees saab vaadata nii uhket interjööri kui ka Sarajevo ja hoone ajalooga seotud näitusi. Kuna seal olev aatrium on väga muljetavaldav, on see populaarne ka pulmafotosessioonideks. Ka meie külastuse ajal oli seal mitu pruutpaari. Kaua sinna aega ei pea planeerima – umbes 20 minutiga saab käidud.
💡 Soovitus! 2026. aasta sügisel oli pileti eest võimalik maksta ainult sularahas. Pilet oli 10 KM ehk 5 eurot.
4. Tee kohvipaus Kovači tänaval
Baščaršija kõrval asuv Kovači tänav on jalakäijatele mõeldud tänav, kus on mõnus teha vanalinna avastamise vahele väike kohvipaus. Tänava ääres on mitmeid väikeseid kohvikuid ja söögikohti ning atmosfäär on veidi rahulikum kui Baščaršija kõige turistirohkematel tänavatel.
Kui sa pole veel traditsioonilist Bosnia kohvi proovinud, siis sobib Kovači tänav selleks hästi. Kohv serveeritakse tavaliselt väikeses vaskkannus ehk džezva’s koos väikese tassi ja suhkru kuubikuga. Samuti on see tänav õhtuti elav, kuna bosnialased joovad kohvi ka pärast kella 22.00.
☕ Populaarne kohvik Bosnia kohvi jaoks Kovači tänaval on Ministry of Ćejf – nad röstivad ise enda kohvioad!
Kovači tänav jääb ka teele, kui jalutad vanalinnast Yellow Fortressi poole. Seega on mugav ka need kaks omavahel ühendada: jaluta mööda Kovači tänavat ülesmäge, peatu mõnes kohvikus ning jätka seejärel Yellow Fortressi juurde, kust avaneb üks parimaid vaateid Sarajevole.
5. Vaata päikeseloojangut Yellow Fortressi juures
Üks parimaid kohti Sarajevo panoraami ja päikeseloojangu vaatamiseks on Yellow Fortress ehk Žuta Tabija. Kindlus asub vanalinnast kõrgemal mäenõlval ning sealt avaneb lai vaade üle Sarajevo ja linna ümbritsevate mägede.
Baščaršijast saab sinna jalgsi umbes 15–20 minutiga, kuid arvesta, et viimane osa teekonnast läheb üsna järsult ülesmäge. Teel möödud ka Kovači kalmistust, kuhu on maetud palju Sarajevo piiramise ajal hukkunud inimesi. Kurb oli vaadata neid mälestusmärke – suurem osa hukkunutest oli minu vanemate põlvkonnast.
Kõige parem aeg Yellow Fortressi juurde minna on umbes 30–45 minutit enne päikeseloojangut. Nii jõuad rahulikult koha valida ja näed linna nii päevavalguses kui ka pärast päikese loojumist. Päikeseloojangu ajal on koht üsna populaarne, seega tasub veidi varem kohale minna. Sel päeval kui meie seal käisime, oli ilm veidi pilvine, mistõttu suurpärast päikeseloojangut ei näinud.
Kindluse juurde pääsemine on tasuta ja vaate nautimiseks ei pea kuskile sisse minema.
6. Jaluta Sarajevo Euroopalikus osas
Sarajevo üks ägedamaid külgi on see, kuidas Osmanite-aegne vanalinn läheb peaaegu hetkega üle euroopalikumaks kesklinnaks. Baščaršijast mööda Ferhadija tänavat edasi jalutades muutuvad madalad poekesed ja mošeed Austria-Ungari ajast pärit uhkemate hoonete, laiema tänavapildi, kohvikute ja kirikute vastu.
Kahe linnaosa piiril asub tänaval isegi märgistus „Sarajevo Meeting of Cultures“, mis tähistab sümboolselt ida ja lääne kohtumispaika. Ühes suunas vaadates näed Osmanite mõjutustega Baščaršijat ja teises juba Kesk-Euroopat meenutavat linnapilti.
Jaluta mööda Ferhadija tänavat ja vaata ka Sacred Heart Cathedralit, Eternal Flame’i ning Austria-Ungari ajast pärit arhitektuuri. Sealt piirkonnast leiab veidi modernsemaid ja läänelikumaid kohvikuid ning restorane, tuntud kettide poode.
7. Mine kohta, kust sai alguse I maailmasõda
Sarajevo kesklinnas asub koht, mis on seotud ühe Euroopa ajaloo kõige olulisema sündmusega. 28. juunil 1914 mõrvati siin Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophie. Mõrva sooritas Bosnia serblasest Gavrilo Princip ning sellele järgnenud sündmuste ahel viis kuu aega hiljem I maailmasõja puhkemiseni.
Atentaat toimus Ladina silla ehk Latin Bridge kõrval. Sild ise ei olnud täpne mõrvapaik, nagu vahel arvatakse, vaid Franz Ferdinand ja Sophie lasti maha kohe silla lähedal tänavanurgal. See asub Baščaršijast vaid umbes 5–10-minutilise jalutuskäigu kaugusel, seega on seda lihtne vanalinna jalutuskäiguga ühendada.
Täpses kohas asub tänapäeval Sarajevo muuseum 1878–1918, mille ees on ka infotahvlid ja mälestusmärk. Muuseum on üsna väike ning keskendub Sarajevo ajaloole Austria-Ungari võimu ajal ja 1914. aasta atentaadile. Meie seal ei käinud.
8. Otsi Sarajevo roose
Sarajevos ringi jalutades võid tänavatel märgata punase vaiguga täidetud lillekujulisi jälgi. Neid nimetatakse Sarajevo roosideks ning need on mälestusmärgid 1992–1996 kestnud Sarajevo piiramisele.
„Roosid“ tekkisid kohtadesse, kus mürsud tabasid tänavat või kõnniteed ja plahvatus jättis betooni iseloomuliku mustri. Hiljem täideti mitmed neist punase vaiguga, et tähistada kohti, kus mürsurünnakutes hukkusid inimesed.
Sarajevo roosid ei asu ühes kindlas kohas, vaid neid leiab erinevatest kohtadest üle linna. Mõnest võib väga lihtsalt mööda kõndida, kui ei tea neid otsida. Üks tuntumaid Sarajevo roose asub Markale turu lähedal, kus toimusid piiramise ajal kaks ohvriterohket mürsurünnakut.
9. Tee lühike väljasõit Tunnel of Hope’i
Kui tahad rohkem teada Sarajevo piiramisest ja Bosnia sõjast, tee väljasõit Tunnel of Hope’i ehk Sarajevo sõjatunneli juurde. See asub Sarajevo lennujaama lähedal, kesklinnast umbes 10 km kaugusel.
Umbes 800 meetri pikkune tunnel ehitati 1993. aastal Sarajevo piiramise ajal ning see ühendas ümberpiiratud linna lennujaama teisel pool asuva Bosnia valitsuse kontrollitud territooriumiga. Tunneli kaudu liikusid inimesed ning linna toodi toitu, ravimeid ja muud eluks vajalikku. Sellest sai piiramise ajal Sarajevo jaoks oluline ühendus muu maailmaga.
Tänapäeval asub siin Tunnel of Hope Museum, kus saab näha fotosid, videoid ja sõjaaegseid esemeid ning kõndida läbi väikese säilinud osa originaalsest tunnelist. Kindlasti soovitan selle kohta enne ka lugeda.
Kesklinnast on kõige mugavam tulla taksoga – samas pole see kõige odavam. Meie kasutasime ühistransporti ehk trammi ja bussi ning see võttis umbes tund aega kesklinnast. See oli tegelikult väga põnev, sest nägime ka Sarajevo teisi piirkondi.
Kolmas variant on minna võtta Sarajevo piiramisele keskenduv giidiga tuur, mille programmis on tavaliselt ka Tunnel of Hope. Giid annab kindlasti palju lisainfot, sest kohapeal oli seda üsna piiratult.
Väga kiidetud on näiteks see tuur: Tunnel of Hope Tour – Survival and Resilience
💡2026. aasta sügisel oli pileti eest võimalik maksta ainult sularahas. Pilet oli 20 KM ehk 10 eurot. Lisaks sai 3 KM juurde võtta ka audogiidi, mida enda telefonist kuulata.
10. Sõida köisraudteega Trebevići mäele
Kui tahad Sarajevo linnamelust korraks loodusesse pääseda, sõida köisraudteega Trebevići mäele. Sarajevo köisraudtee ehk Sarajevo Cable Car algab vanalinna lähedalt (7 minutit jalutust Raekojast) ning viib umbes 7–8 minutiga üle 1100 meetri kõrgusele Trebevići mäele. Juba sõidu ajal avanevad väga ilusad vaated linnale ja seda ümbritsevatele mägedele.
Trebević oli üks 1984. aasta Sarajevo taliolümpiamängude toimumiskohti. Kõige tuntum vaatamisväärsus on tänapäeval mahajäetud bobirada, mis asub köisraudtee ülemisest jaamast umbes 10–15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Kunagine olümpiarada on nüüd kaetud grafitiga ning mööda seda saab vabalt jalutada.
Isegi kui Sarajevos on soe, võib Trebevići mäel olla märksa jahedam ja tuulisem. Kui ilm on selge, tasub minna päeva teises pooles, sest mäelt avanevad väga ilusad vaated Sarajevole.
💡 Hea teada! Köisraudtee pileti eest sai maksta kaardiga.
11. Avasta Bosnia toidu – ja kohvikultuuri
Söö ćevapit, burekit, sirnicat ja zeljanicat
Sarajevos olles tuleb kindlasti proovida kahte Bosnia köögi klassikut: ćevapi’t ja burekit. Mõlemad on lihtsad, üsna odavad ja neid leiab Baščaršijas peaaegu igal sammul.
Ćevapi on väikesed grillitud hakkliharullid, mida serveeritakse sooja lavaš tüüpi leivaga ja hakitud sibulaga. Kõrvale saab tavaliselt tellida kajmakit ehk paksu kreemjat piimatoodet. Meie võtsime alati juurde ka salati, sest ilma selleta tundus liiga üksluine. Portsjonid on enamasti 5 või 10 ćevapi’t. Üks Sarajevo tuntumaid kohti nende proovimiseks on Ćevabdžinica Željo📍, millel on Baščaršijas mitu söögikohta.
Teine kohalik klassika on burek, mida valmistatakse õhukesest tainast ja hakklihatäidisest. Bosnias tasub meeles pidada, et burek tähendab just lihaga versiooni. Juustuga pirukas on sirnica, spinati ja juustuga zeljanica ning kartuliga krompiruša. Sageli ostetakse neid kaalu järgi ja kõrvale juuakse jogurtit. Juba Albaania reisist saati on need meie täielikult lemmikud – eriti just sirnica.
Bureki proovimiseks on vanalinnas tundu koht Buregdžinica Bosnat📍. Samas saime Bosnia reisi parimad pirukad tavaliselt kuskilt juhuslikest äärelinna söögikohtadest.
💡 Hea teada! Ćevapi- ja bureki-kohad on Sarajevos pigem lihtsad ja kiired söögikohad kui restoranid. Mõlemad sobivad hästi soodsaks lõuna- või õhtusöögiks vanalinna avastamise vahele.
Teised traditsioonilisied Bosnia road
Bosnia köök on palju enamat kui ćevapi ja burek. Tuntud road on näiteks:
- Begova čorba – paks kana ja köögiviljadega supp, mida peetakse üheks Bosnia traditsioonilisemaks roaks.
- Sogan-dolma on hakklihaga täidetud sibul ning japrak viinamarjalehtedesse keeratud lihatäidis. Menüüst võid leida ka dolma erinevaid variante, kus paprika, sibul või muud köögiviljad on täidetud liha ja riisiga. Need olid meie ühed lemmikud.
- Bosanski lonac ehk Bosnia pada – aeglaselt küpsetatud liha- ja köögiviljahautis. Soovitan selleks külastada restorani Nanina Kuhinja.
- Klepe – väikeseid lihaga täidetud pelmeenid, mida serveeritakse tavaliselt küüslauguse jogurti või hapukoorekastmega. Seda kutsutakse ka Bosnia ravioolideks. Soovitan selleks The Singing Nettle.
Proovi Bosnia kohvi
Sarajevos tasub kindlasti proovida ka traditsioonilist Bosnia kohvi. Esmapilgul meenutab see Türgi kohvi, kuid valmistamise ja serveerimise viis on veidi erinev ning kohvi joomine on Bosnias omaette rituaal.
Kohv tuuakse lauda väikeses vasest kannus ehk džezva’s, kõrval väike tass ja suhkrutükid. Kohvipuru jääb kannu põhja, seega vala kohvi tassi rahulikult ja ära džezva’t päris tühjaks kalla.
Traditsiooniliselt võib suhkrutüki korraks kohvi sisse kasta, sellest väikese tüki hammustada ja seejärel kohvi peale juua. Loomulikult võib suhkru ka lihtsalt tassi panna.
Baščaršijas on palju väikeseid kohvikuid, kus Bosnia kohvi proovida. Kohalik kohvikultuur ei ole niivõrd kiire kohv kaasa, vaid pigem võimalus istuda, rääkida ja aega veeta. Kindlasti on oluline, et see oleks valmistatud kvaliteetsest kohvioast, sest muidu on see üsna halb ja mõru. Meist liiga suured Bosnia kohvi fännid ei saanud.
Mõned kohvikud, kuhu sisse astuda on näiteks:
- Ministry of Ćejf📍 – röstivad oma oad ise
- Behut Coffee shop📍
- Caffe Ayna📍
- Caffe Divan📍
Maiusta baklavaga
Kui armastad magusat, siis tasub Sarajevos kindlasti proovida baklavat. Võrreldes näiteks paljude Türgi baklavadega on Bosnia versioon sageli pehmem ja mahlasem ning pistaatsiapähklite asemel kasutatakse rohkem kreeka pähkleid.
Lisaks klassikalisele baklavale võid proovida ka ružice’t, kus baklavatainas ja pähklitäidis keeratakse rulli ning lõigatakse väikesteks roosikujulisteks tükkideks. Teiste kohalike maiustuste hulka kuuluvad näiteks tufahija, kreeka pähklitega täidetud siirupine õun, ja hurmašica, magusas siirupis küpsetatud küpsis.
Baklava kõrvale sobib eriti hästi traditsiooniline Bosnia kohv. Baščaršijas on palju väikeseid kondiitriärisid, kus saad ühe peatusega mõlemad ära proovida.
Soovitus!Vaieldamatult parim kohvik baklava ja erinevate dessertide jaoks on Caffe slastičarna Badem
Väljasõidud Sarajevost
Kui veedad Sarajevos rohkem kui paar päeva, tasub avastada ka teisi piirkondi. Sarajevo asub mägede vahel ning juba üsna lühikese sõidu kaugusel leiab nii matkaradu, väikeseid külasid kui ka Bosnia ja Hertsegoviina olulisemaid ajaloolisi paiku. Kui sul on Bosnia ja Hertsegoviinas rohkem aega, ei prooviks ma kõiki neid kohti Sarajevost päevareisidena külastada, vaid pikema ringreisi planeerida.
👉 Loe ka meie Bosnia ja Hertsegoviina reisikava koos marsruudi, majutuste ja praktiliste soovitustega.
Kui plaanid teha mitu väljasõitu, soovitan rentida auto. Nii on palju lihtsam jõuda väiksematesse küladesse, mägedesse ja looduskohtadesse, kuhu ühistranspordiga pääsemine võib olla keeruline. Meie rentisime auto DiscoverCars platvormi kaudu, kus saab võrrelda erinevate kohalike ja rahvusvaheliste rendifirmade hindu ja tingimusi.
Juhul kui ise sõita ei taha, on valikus ka mitmeid organiseeritud päevatuure. Vaata neid näiteks GetYourGuide’i leheküljelt, kus saab mugavalt kaardiga tasuda ning paljusid tuure saab tasuta tühistada kuni 24 tundi enne algust.
1. Lukomiri mägiküla ja Umoljani
Kui tahad näha Bosnia mägisemat ja looduslikumat poolt, on üks ägedamaid väljasõite Lukomiri mägiküla. See asub Bjelašnica mägedes umbes 50 km kaugusel Sarajevost ning on tuntud oma traditsiooniliste kivimajade ja eraldatud asukoha poolest. Kui tahate Lukomiri juurde ise autoga sõita, peaks kindlasti neliveolise auto rentima (auto rentimiseks kasutame alati DiscoverCars platvormi).
Eriti soovitan ühendada Lukomiri külastuse matkaga Umoljanist Lukomiri, mida tegime ka meie. Teekond kulgeb läbi mägise maastiku ja mööda Rakitnica kanjoni serva ning on üks populaarsemaid päevamatku Sarajevo ümbruses. Kui on rohkem aega, soovitan mõnes Lukomiri traditsioonilises majas ööbida. Meie ööbisime ühe öö külalistemajas 🏨 Etno Koliba – Bed & Breakfast. Väga eriline kogemus!
Kui ise transporti korraldada ei taha, leiab Sarajevost ka organiseeritud päevatuure.
👉 Loe minu täispikka postitust sellest matkast: Lukomir: matk Bosnia kõige eraldatumasse mägikülla
2. Konjic ja Tito punker
Umbes tunnise autosõidu kaugusel Sarajevost asub väike Konjici linn, mida läbib türkiissinine Neretva jõgi. Konjici saab ühendada ühe Bosnia kõige omapärasema ajaloolise vaatamisväärsuse, Tito punkri, külastusega.
Jugoslaavia ajal salaja ehitatud maa-alune punker pidi tuumarünnaku korral mahutama president Josip Broz Tito ja riigi juhtkonna. Kompleks oli aastakümneid salastatud ning tänapäeval saab seda külastada giidiga.
Meiel jäi see tee peal Mostari sõites ja minu meelest Konjic ise midagi erilist pole, et sinna ekstra sõita. Kui jääb tee peale, siis võite peatuse teha. Punkri tuurile me ei läinud, sest Albaanias sai seda juba tehtud.
3. Mostar – Hertsegoviina tuntuim linn
Sarajevost saab teha päevareisi ka Mostari, mis asub umbes kahe tunni kaugusel. Mostari kuulsaim vaatamisväärsus on Stari Most ehk vana sild, kuid vaatamist jagub terveks päevaks. Mostar on kindlasti üks Bosnia ja Hertsegoviina tuntuim ja turistiderohkem linn.
Kui reisikava võimaldab, soovitan Mostaris siiski vähemalt ühe öö veeta. Nii saad vanalinna nautida ka õhtul ja hommikul, kui päevareiside grupid pole veel kohale jõudnud. Lisaks on Mostar hea baas Hertsegoviina avastamiseks, kuna seal ümbruses on väga palju põnevaid kohti.
👉 Loe rohkem Mostari kohta postitusest: Mida teha Mostaris ja selle ümbruses?
4. Jajce ja Travnik
Pikema päevareisina saab Sarajevost külastada Travnikut ja Jajcet. Travnik asub Sarajevost umbes 90 km ehk 1,5–2-tunnise autosõidu kaugusel. Sealt on Jajcesse veel umbes 70 km ja tund sõitu. Otse Sarajevost Jajcesse on umbes 160 km ning sõiduks tasub arvestada 2,5–3 tundi. Seega sobib see pigem mitmepäevaseks väljasõiduks.
Travnik on tuntud oma Osmanite-aegse vanalinna ja kindluse poolest, Jajce aga eelkõige keset linna asuva suure kose poolest. Jajce lähedal asuvad ka ilusad Pliva järved ja vanad vesiveskid. Suvel saab Suures Pliva järves ka ujuda. Järvede vahel asuvad kuulsad väikesed Mliničići vesiveskid, mis on samuti üks piirkonna tuntumaid vaatamisväärsusi.
Meie enda reisi jooksul kahjuks Jajcese ja Travnikusse ei jõudnud.
Kus Sarajevos ööbida?
Sarajevos soovitan ööbida Baščaršija vanalinna lähedal või kesklinnas, sest nii saad enamiku peamiste vaatamisväärsuste juurde jalgsi. Vanalinna ümbruses on palju restorane, kohvikuid ja väiksemaid majutuskohti ning õhtul ei pea transpordi pärast muretsema. Majutused broneerisin booking.com leheküljelt. Tasumine on sageli kohapeal sularahas!
Kui tuled rendiautoga, kontrolli kindlasti enne broneerimist parkimisvõimalust. Baščaršija vanalinna kitsastel tänavatel pole autoga liikumine kõige mugavam ning kõigil majutustel ei ole oma parkimiskohta.
Meie ööbisime kahes korteri tüüpi majutuskohas:
- 🏨 Franca A2-parking garage – ilus ja praktiline korter, suurepärase asukohaga ja rõduga. See asub Sarajevo kesklinna pool, vanalinnale väga lähedal. Neil oli samuti olemas parkimisvõimalus, aga väga kitsas parklas.
- 🏨 Guest House Hendek – ilus korter, mis asub vanalinnast umbes 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel lmäe peal (Yellow Fortress jääb tee peale). See on vanimaid Sarajevo linnaosasid, kus on väikesed tänavad, majad ja keskus. Asukoht sobib hästi, kui tahad olla Baščaršija lähedal, kuid veidi rahulikumas piirkonnas. Vanalinna saab jalgsi, kuid arvesta, et tagasi tulles tuleb liikuda ülesmäge päris palju. Auto jaoks oli parkimiskoht.
Veel jäi majutust otsides silma 🏨 Felicita Deluxe Apartments with Free Parking. Tegemist on samuti korteri tüüpi majutusega ning hinna sees on tasuta parkimine.
💡 Hea teada! Sarajevo on mägine linn, seega vaata majutust valides lisaks kaugusele ka selle täpset asukohta kaardil. Baščaršija ümbruses on palju kitsaid tänavaid ja parkimiskoha leidmine ei pruugi alati kõige lihtsam olla. Samuti asuvad mitmed majutuskohad mäenõlval või päris kõrgel, mis tähendab, et pärast päeva linnas võib tagasitee kujuneda korralikuks ülesmäge jalutamiseks.
Kus Sarajevos süüa?
Sarajevos on palju häid ja soodsaid söögikohti, eriti vanalinna ümbruses. Mõned kohad, mis meile meeldisid tasub proovida:
Söök:
- Ćevabdžinica Željo – üks Sarajevo tuntumaid kohti ćevapi proovimiseks.
- Buregdžinica Bosna – populaarne koht bureki, sirnica ja teiste Bosnia pirukate jaoks. Neil on mitu söögikohta.
- Nanina Kuhinja – meie lemmikrestoran Bosnia reisi jooksul traditsiooniline Bosnia söökide jaoks. Soovitan koha ette broneerida! Kindlasti soovitan tellida Bosnia paja ja Sarajevo paja.
- The Singing Nettle – väga armas ja hubane restoran, fusion-stiilis Bosnia road ja rohkelt taimseid toite. Kindlasti tasub proovida klepet ehk Bosnia ravioole.
- ASDŽ Aščinica – söökla stiilis koht kohaliku toiduga, hea variant proovida erinevaid kohalikke roogi, sobilik lõunasöögiks.
- Brunch Sa – lääne stiilis brunch kohvik
Kohvi ja kook:
- Caffe slastičarna Badem – parimad koogid ja baklava
- Ministry of Ćejf – armas kohvik Bosnia kohvi proovimiseks
- Kawa – hea specialty kohvi (flat white) ja hea koht arvutiga töö tegemiseks
- FABRIKA COFFEE SARAJEVO – tuntud specialty kohvi kett.
Kuidas ringi liikuda?
Sarajevo kesklinn on üsna kompaktne ning enamiku peamiste vaatamisväärsuste vahel saab mugavalt jalgsi liikuda. Arvesta ainult sellega, et Sarajevo asub mägede vahel ning vanalinnast eemale liikudes võib ette tulla päris korralikke tõuse.
Ühistransport
Pikemate vahemaade jaoks saab kasutada trammi, bussi ja trolli. Tramm on väga hea ja modernne ning turistile ilmselt kõige kasulikum, sest see ühendab kesklinna muu hulgas Ilidža piirkonnaga. Meie kasutasime trammi ja bussi, et minna Tunnel of Hope muuseumisse.
Pileti saab osta sularahas juhilt või enne sõitu GRASi kioskist. Kioskist ostetud pilet tuleb pärast sõidukisse sisenemist valideerida. Kioskist saab osta ka päevapilet. Lisaks saab osta pileti ka äpist Javni Prevoz KS – proovisime seda ka korra ja toimis üsna hästi.
Takso
Uberit ja Bolti Sarajevos ei ole ning ka kohalike taksoäppide süsteem pole päris selline, nagu Eestis harjunud oleme. Proovisin ise MojTaxi äppi, kuid seal tuli sisuliselt taksojuhtidele ükshaaval helistada, kuni keegi sõidu vastu võttis. Minul see eriti hästi ei toiminud.
Seega on kõige lihtsam võtta takso tänavalt või ametlikust taksopeatusest või paluda see tellida majutuskohal või restoranil. Lennujaamast linna sõites saab takso võtta otse terminali eest.
Üks suuremaid kohalikke taksofirmasid on Sarajevo Taxi. Palu juhil alati taksomeeter sisse lülitada. Maksmine on sularahas.
Rendiauto
Sarajevo enda avastamiseks rendiautot vaja ei ole. Pigem võib auto vanalinna kitsastel tänavatel ja parkimiskohta otsides tülikaks muutuda. Kui plaanid aga teha väljasõite Lukomiri, Jajcesse või mujale Bosnia ja Hertsegoviinasse, annab rendiauto palju rohkem vabadust.
Meie rentisime auto lennujaamast DiscoverCarsi kaudu, kus saab mugavalt erinevate rendifirmade hindu ja tingimusi võrrelda.
Parim aeg Sarajevo külastamiseks
Parim aeg Sarajevo külastamiseks on kevad ja varasügis, eriti mai, juuni ja september. Ilm on sel ajal tavaliselt mõnusalt soe, kuid mitte nii palav kui kesksuvel ning linnas on vähem turiste.
Meie käisime Sarajevos septembri alguses ja ilm oli endiselt suviselt soe. See oli hea aeg nii linnas ringi jalutamiseks kui ka Sarajevo ümbruses väljasõitude ja matkade tegemiseks.
Juulis ja augustis võib Sarajevos minna päris palavaks ning see on ka kõige populaarsem turismihooaeg. Kui tahad vältida kõige suuremat kuumust ja rahvamasse, soovitan reisi planeerida pigem kevade lõppu või septembrisse.
Muu oluline info
Kaardimakse
Sarajevos saab paljudes hotellides, restoranides ja suuremates poodides kaardiga maksta, kuid sularaha tasub kindlasti kaasas hoida. Väiksemad kohvikud, pagarikojad, turuletid ja mõned vaatamisväärsused võivad võtta vastu ainult sularaha. Samuti on sularaha vaja taksos ja ühistranspordis.
Bosnia ja Hertsegoviina rahaühik on konverteeritav mark (KM ehk BAM). Kurss on euro suhtes fikseeritud ning 1 € on ligikaudu 1,96 KM. Palju kohad (eriti majutusasutused) aktsepteerivad ka eurodes maksmist.
Internet ja sim-kaart
Mobiilne internet on Bosnias üldiselt hea, kuid kuna Bosnia ja Hertsegoviina ei kuulu Euroopa Liitu, ei kehti seal EL-i tavapärane tasuta rändlus
Meie kasutasime kohalikku BH Telecomi turisti SIM-kaarti, mille ostsime Sarajevo lennujaamast.
Teine mugav variant on osta juba enne reisi Airalo eSIM, nii on internet kohe Bosniasse jõudes olemas (koodiga HIIELI2311 allahindlust 3 USD esimeselt ostult)
Kraanivesi
Sarajevos on kraanivesi joogikõlblik. Linn on tuntud ka oma mägedest pärineva vee poolest, mistõttu pole vaja pidevalt pudelivett osta.
Vanalinnas ja mujal linnas leiab ka mitmeid avalikke purskkaeve ja veevõtupunkte, kus saab enda pudelit täita.
Veel lugemist
- Bosnia ja Hertsegoviina: mida teha Mostaris ja selle ümbruses?
- Lukomir: matk Bosnia kõige eraldatumasse mägikülla
- Linnareis Türgi metropoli: Mida teha Istanbulis?
- Kaks päeva Münchenis: mida teha?
Vaata ka lehte Kasulikud lingid reisimiseks ning postitusi reisi planeerimisest (kindlustus, autorent, pakkimislist) – sealt leiad palju praktilisi tööriistu ja nippe, mis aitavad järgmist reisi paremini ette valmistada.
Loodan, et leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi. Kui jah, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda! Lisaküsimuste korral kirjuta enda küsimus kommentaaride alla ja vastan esimesel võimalusel.
Lisa kommentaar