Bosnia ja Hertsegoviina oli üks neist sihtkohtadest, mis üllatas meid palju rohkem, kui oskasime oodata. Ilus loodus ja mäed, põnev ajalugu, külalislahked kohalikud, hea toit ja üsna soodne hinnatase.

Veetsime Bosnias septembri alguses nädala, kombineerides reisimise kaugtööga. Alustasime ja lõpetasime Sarajevos, matkasime mägedes Lukomiri külla ning mõned päevad avastasime Mostari ja Hertsegoviina piirkonda.

Bosnia ja Hertsegoviina on minu arvates üks alahinnatud Euroopa reisisihtkohti. Eriti soovitan seda neile, kellele meeldib põnev kultuur, mäed ja loodus, väiksemad ajaloolised linnad, hea kohalik toit ning sihtkohad, kus kõike pole veel massiturismi jaoks ära lihvitud.

Panin siia postitusse kirja meie ühe nädala reisikava koos kohtadega, mida külastasime, ning praktilised soovitused, millest võiks enda Bosnia ja Hertsegoviina reisi planeerimisel abi olla.

Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib. Vaata ja salvesta: Matk Lukomiri, Mostar ja selle ümbrus

Sisukord

Nädal Bosnia ja Hertsegoviinas: meie reisikava ja soovitused

Bosnia ja Hertsegoviina tutvustus

Kus asub Bosnia ja Hertsegoviina?

Bosnia ja Hertsegoviina asub Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel. Riik piirneb Horvaatia, Serbia ja Montenegroga ning sellel on Aadria mere ääres vaid umbes 20 kilomeetri pikkune rannajoon Neumi linna ümbruses.

Nagu nimigi viitab, koosneb riik kahest ajaloolisest ja geograafilisest piirkonnast. Bosnia moodustab suurema põhja- ja keskosa ning Hertsegoviina asub riigi lõunaosas. Nende vahel ei ole ametlikku halduspiiri. Sarajevo asub Bosnias, Mostar aga Hertsegoviinas.

Riik on Eestist veidi suurem, kuid vahemaad võivad kaardil tunduda lühemad, kui need tegelikult on. Suur osa Bosniast on mägine ning teed kulgevad sageli läbi orgude ja üle mägede. Seetõttu tasub autoga reisides sõiduaegadele veidi rohkem aega arvestada.

Lühike ülevaade ajaloost

Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu on väga kirju ning seda on riigis reisides igal sammul näha. Sajandite jooksul on piirkonda mõjutanud erinevad riigid, kultuurid ja religioonid, mistõttu kohtab siin kõrvuti mošeesid, õigeusu ja katoliku kirikuid ning väga erinevat arhitektuuri.

15. sajandil läks suurem osa tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast Osmanite impeeriumi võimu alla ning jäi sinna rohkem kui 400 aastaks. Sellest ajast pärineb suur osa riigi islami kultuuripärandist ning näiteks Sarajevo ja Mostari vanalinnades on Osmanite mõju tänaseni väga selgelt näha.

1878. aastal läks Bosnia ja Hertsegoviina Austria-Ungari kontrolli alla. Ka sellest perioodist on palju jälgi, eriti Sarajevos, kus Osmanite stiilis vanalinna kõrval algavad üsna järsku laiad tänavad ja uhkem Austria-Ungari arhitektuur.

Pärast Esimest maailmasõda sai Bosnia osaks Jugoslaaviast. Pärast Teist maailmasõda kuulus see Josip Broz Tito juhitud sotsialistlikku Jugoslaaviasse koos Serbia, Horvaatia, Sloveenia, Montenegro ja Makedooniaga. Bosnia oli Jugoslaavia üks etniliselt ja usuliselt mitmekesisemaid piirkondi.

Jugoslaavia lagunemise ajal kuulutas Bosnia ja Hertsegoviina 1992. aastal välja iseseisvuse, millele järgnes ligi neli aastat kestnud Bosnia sõda. See oli üks Euroopa verisemaid konflikte pärast Teist maailmasõda ning selle jälgi näeb riigis tänaseni, eriti Sarajevos ja Mostaris. Sõda lõppes 1995. aastal Daytoni rahulepinguga.

Riigikord ja inimesed tänapäeval

Bosnia ja Hertsegoviina on üsna keerulise riigikorraldusega riik. Pärast Bosnia sõja lõppu 1995. aastal jagati riik kaheks suureks autonoomseks üksuseks: Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooniks ning Republika Srpskaks. Lisaks on eristaatusega Brčko ringkond.

Riigil on ühe presidendi asemel kolmeliikmeline presidentuur ning kolm peamist rahvusrühma on bosniakid, serblased ja horvaadid. Bosniakid on valdavalt moslemid, serblased õigeusklikud ja horvaadid katoliiklased.

Bosnia ja Hertsegoviinas elab umbes 3,2 miljonit inimest ning riigis kasutatakse bosnia, serbia ja horvaadi keelt. Keeled on omavahel väga sarnased ning inimesed saavad üldiselt üksteisest hästi aru.

Kuigi sõjast on möödas üle 30 aasta, on rahvusrühmade vahelised pinged poliitikas endiselt olemas ning paljud piirkonnad on ka tänapäeval üsna selgelt ühe rahvusrühma enamusega. Igapäevaelus on pilt aga palju mitmekesisem ning eriti suuremates linnades elavad ja töötavad eri taustaga inimesed kõrvuti.

Mida teha Bosnia ja Hertsegoviinas?

Meie Bosnia ja Hertsegoviina reisikava

1. päev: Saabumine Sarajevosse, autorent (DiscoverCars platvormi kaudu) ja GuruWalk jalgsituur. Ööbimine Sarajevos.
2. päev: Sõit Umoljamisse, matk Lukomiri. Ööbimine Lukomiris.
3. päev: Matk Lukomirist tagasi Umoljamisse. Sõit Mostari suunas, lõuna Konjic linnas ja ujumispeatus Jablanica järve ääres. Ööbimine Mostaris.
3. päev: Väljasõit Mostarist: Blagaj klooster, Počitelji vanalinn, Kravica juga ja ujumine. Ööbimine Mostaris.
4. päev: Tööpäev ja õhtul ning varahommikul Mostari vanalinna kohad. Ööbimine Mostaris.
5. päev: Varahommikul sõit tagasi Sarajevosse; tööpäev Sarajevos. Ööbimine Sarajevos.
6.-7. päev: Tööpäevad Sarajevos, õhtul vanalinn ja päikeseloojang Yellow Fort juures. Ööbimine Sarajevos.
8. päev: Sarajevo vaatamisväärsused: Tunnel of Hope, Raekoda, Trebevići mägi. Ööbimine Sarajevos.
9. päev: Lend koju marsruudil Sarajevo-Varssav-Tallinn (LOT)

Sarajevo

Sarajevo oli kindlasti üks meie lemmikkohti kogu Bosnia ja Hertsegoviina reisil. Veetsime seal ühe öö reisi alguses ja mitu päeva reisi lõpus, kuna tegime samal ajal ka kaugtööd. Seega ei olnud kõik päevad täis vaatamisväärsusi. Sellest hoolimata jõudsime rahulikult ära näha kõik põhilised kohad.

Sarajevo avastamiseks pole autot vaja. Kesklinnas saab suurema osa kohtadest läbi käia jalgsi ning kaugemale saab mugavalt trammi ja bussiga. Auto rentisime ainult Sarajevost edasi liikumiseks.

Sarajevo väärib minu arvates vähemalt paari päeva. Kirjutasin vaatamisväärsustest, restoranidest, transpordist ja muust praktilisest infost pikemalt postituses Mida teha Sarajevos: Bosnia ja Hertsegoviina kirev pealinn.

Mida Sarajevos teha ja näha?

Üks asi, mida Sarajevos kindlasti soovitan, on jalgsituur giidiga, eriti reisi alguses. Linna ja kogu riigi ajalugu on nii mitmekihiline, et pärast tuuri oskasime paljusid kohti ja detaile hoopis teise pilguga vaadata. Meie broneerisime oma tuuri GuruWalki kaudu,

Põhilised kohad ja tegevused, mida Sarajevos soovitan:

Jaluta Baščaršija vanalinnas
Külasta Gazi Husrev-begi mošeed
Jaluta mööda Miljacka jõe äärt ja vaata Ladina silda
Mine Yellow Fortressi vaateplatvormile enne päikeseloojangut
Sõida köisraudteega Trebevići mäele ja jaluta 1984. aasta olümpiamängude bobirajal
Külasta Tunnel of Hope’i muuseumi
Proovi Bosnia kohvi, ćevapit, burekit ja teisi kohalikke toite

Kus Sarajevos ööbida?

Meie ööbisime kahes korteri tüüpi majutuskohas:

🏨 Franca A2-parking garage – ilus ja praktiline korter, suurepärase asukohaga ja rõduga. See asub Sarajevo kesklinna pool, vanalinnale väga lähedal. Neil oli samuti olemas parkimisvõimalus, aga väga kitsas parklas.
🏨 Guest House Hendek – ilus korter, mis asub vanalinnast umbes 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel lmäe peal (Yellow Fortress jääb tee peale). See on vanimaid Sarajevo linnaosasid, kus on väikesed tänavad, majad ja keskus. Asukoht sobib hästi, kui tahad olla Baščaršija lähedal, kuid veidi rahulikumas piirkonnas. Vanalinna saab jalgsi, kuid arvesta, et tagasi tulles tuleb liikuda ülesmäge päris palju. Auto jaoks oli parkimiskoht.

Veel jäi majutust otsides silma 🏨 Felicita Deluxe Apartments with Free Parking. Tegemist on samuti korteri tüüpi majutusega ning hinna sees on tasuta parkimine.

Kus Sarajevos süüa?

Sarajevos on palju häid ja soodsaid söögikohti, eriti vanalinna ümbruses. Mõned kohad, mis meile meeldisid tasub proovida:

Söök:

Ćevabdžinica Željo – üks Sarajevo tuntumaid kohti ćevapi proovimiseks.
Buregdžinica Bosna – populaarne koht bureki, sirnica ja teiste Bosnia pirukate jaoks. Neil on mitu söögikohta.
Nanina Kuhinja – meie lemmikrestoran Bosnia reisi jooksul traditsiooniline Bosnia söökide jaoks. Soovitan koha ette broneerida! Kindlasti soovitan tellida Bosnia paja ja Sarajevo paja.
The Singing Nettle – väga armas ja hubane restoran, fusion-stiilis Bosnia road ja rohkelt taimseid toite. Kindlasti tasub proovida klepet ehk Bosnia ravioole.
ASDŽ Aščinica – söökla stiilis koht kohaliku toiduga, hea variant proovida erinevaid kohalikke roogi, sobilik lõunasöögiks.
Brunch Sa – lääne stiilis brunch kohvik

Kohvi ja kook:

Caffe slastičarna Badem – parimad koogid ja baklava
Ministry of Ćejf – armas kohvik Bosnia kohvi proovimiseks
Kawa – hea specialty kohvi (flat white) ja hea koht arvutiga töö tegemiseks
FABRIKA COFFEE SARAJEVO – tuntud specialty kohvi kett.

Lukomir ja matk Bosnia mägedes

Pärast Sarajevot võtsime Sarajevo lennujaamast rendiauto, mille olime eelnevalt broneerinud DiscoverCarsi platvormi kaudu – rendime oma reisidel auto alati sealt. Esimese asjana sõitsime sellega Bjelašnica mäestikku Umoljani külla, kust algas meie matk Lukomiri.

Lukomir on väike mägiküla Bosnia ja Hertsegoviinas, umbes 50 kilomeetri kaugusel Sarajevost. Küla asub Bjelašnica mäestikus ligi 1500 meetri kõrgusel, otse Rakitnica kanjoni serval. Tegemist on ühe Bosnia kõrgeimal asuva püsivalt asustatud külaga. Lukomiri teeb eriliseks eelkõige see, et siin on säilinud traditsiooniline mägiküla elu ja arhitektuur.

Umoljani–Lukomir matk

Jätsime auto Umoljani külla Koliba Umoljani restorani juurde (ööpäev 10 eurot) ja matkasime sealt Lukomiri. Kogu ring on umbes 20 km ning selle saab teha ühe pika päevaga, kuid meie jagasime matka kahe päeva peale, et ööbida Lukomiri külas, mida palju soovitati.

Esimesel päeval matkasime Umoljanist Lukomiri ning järgmisel hommikul tulime tagasi teist rada mööda Rakitnica kanjoni äärt. Kahe päeva peale jagades jäi piisavalt aega ka külas ringi vaadata ja kohalikku külaelu nautida.

See oli kindlasti üks meeldejäävamaid tegevusi Bosnia reisil. Kui aega on vähe, saab kogu ringi teha ka ühe päevaga, kuid võimalusel soovitan Lukomiris ööbida.

Loe pikemalt Lukomiri ja matka kohta postitusest: Lukomir: matk Bosnia kõige eraldatumasse mägikülla

Kus Lukomiris ööbida?

Meie ööbisime külalistemajas 🏨 Etno Koliba – Bed & Breakfast Sisuliselt kohalike maja, kus teisel korrusel on väikesed toad, kuhu pidi redeliga minema. Dušš ja WC olid ühiskasutuses, aga väga korralikud. Terrassilt avanes imeline vaade mägedele, kus sõime õhtust ja hommikust. Lisaks oli kohalik pererahvas väga tore ja külalislahke.

🏨 Veel mõned toredad ööbimiskohad Lukomiris: Bobića konak, Etno-house Lukomir. Rohkem Lukomiri majutuskohti leiad siit.

Konjic linn Neretva jõe ääres ja Jablanica järv

Pärast matka võtsime suuna Mostari poole, kuid tegime tee peal veel paar peatust. Konjic ja Jablanica järv jäävad üsna mugavalt tee peale eriti siis, kui sõita Sarajevost Mostari. Umoljanist tulles tähendas see meile küll väikest ringi.

Konjic

Konjic on väike linn Neretva jõe ääres, umbes poolel teel Sarajevo ja Mostari vahel. Linna sümboliks on ilus kivist Stara Ćuprija sild, mille ümber asub väike ajalooline keskus kohvikute ja restoranidega.

Konjic on tuntud ka Tito punkri poolest. Tegemist on Jugoslaavia ajal mäe sisse ehitatud hiiglasliku tuumapunkriga, mis pidi võimaliku tuumarünnaku korral kaitsma Titot ja Jugoslaavia juhtkonda. Meie sinna seekord ei läinud, kuid ajaloohuvilisele on see kindlasti põnev koht. Punkri külastamiseks tasub aeg ette broneerida.

Lisaks on Konjic üks Bosnia populaarsemaid raftingu sihtkohti. Neretva jõel korraldatakse erinevaid raftinguretki ning suvel on see üks piirkonna populaarsemaid tegevusi.

Kui Tito punkrit külastada või raftingule minna ei plaani, siis Konjic ise meile midagi väga erilist ei tundunud. Samas on see Sarajevo ja Mostari vahel liikudes mõnus koht, kus teha väike peatus, jalutada jõe ääres ja lõunat süüa. Lõunatasime kohas nimega Restaurant Han, mis oli täitsa okei koht jõe ääres.

Jablanica järv

Konjicist edasi sõites tegime peatuse ka Jablanica järve ääres, mis on sealt umbes 20 minutit autoga. Tegemist on Neretva jõele rajatud suure tehisjärvega, mida ümbritsevad mäed. See on populaarne piirkond erinevateks aktiivseteks veetegevusteks.

Meie tegime järve ääres väikese ujumispeatuse. Kogu piirkonnas jäi silma päris palju kämpinguid ja lihtsamaid puhkekohti, kus inimesed peatusid telkide ja karavanidega. Seega võiks see olla väga mõnus koht ka üheks rahulikuks ööks, eriti suvel.

Jablanica piirkond on tuntud ka lambaprae ehk janjetina poolest. Tee ääres on mitmeid restorane, kus lambaliha küpsetatakse traditsiooniliselt vardas lahtise tule kohal. Me olime kahjuks just Konjicis kõhu täis söönud. Muidu oleks kindlasti kuskil Jablanica kandis lammast proovinud.

Mostar

Jablanica järve äärest jätkasime sõitu Mostari, kus veetsime kolm ööd. Mostar on Bosnia ja Hertsegoviina üks tuntumaid sihtkohti ning hoopis teistsuguse atmosfääriga kui Sarajevo. Linn asub Hertsegoviina piirkonnas, kus kliima on soojem ja kuivem ning ka maastik muutub järjest vahemerelisemaks.

Mostari suurim tõmbenumber on muidugi kuulus Stari Mosti sild ja armas vanalinn. See on tõesti väga ilus, aga samas ka väga-väga paksult turiste täis. Kui tahad vanalinna rahulikumalt kogeda, soovitan minna hommikul vara jalutama.

Mostarisse soovitan jääda vähemalt üheks ööks, kuna õhtune vanalinna atmosfäär on mõnus. Lisaks on Mostari ümbruses mitmeid kohti, mida tasub külastada, mistõttu on linn hea baas paariks päevaks.

Loe Mostari soovitusi eraldi postitusest: Bosnia ja Hertsegoviina: mida teha Mostaris ja selle ümbruses?

Mostari vanalinn ja stari most — Mostari vanalinn

Kus Mostaris ööbida?

Mostaris soovitan majutust otsida vanalinna lähedale, kuid mitte tingimata otse selle keskele. Vanalinn ise on üsna turistikas ja õhtuti on seal palju melu, mis on veidi väsitav. Juba 5–15-minutilise jalutuskäigu kaugusel on palju rahulikumad kohalikud tänavad, kust pääseb samas mugavalt jalgsi Stari Mosti juurde.

Meie ööbisime väga armsas Airbnb korteris umbes 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast.

Veel mõned majutuskohad, mis mulle Mostaris silma jäid (Booking.com-is):

Kui otsid natuke erilisemat majutust, siis üks väga äge variant on Hotel Emporia Mostar, mis asub veidi linnast väljas.

Kus Mostaris süüa?

Mostaris on palju restorane, eriti vanalinna ümbruses. Paljud neist on väga armsad ning just mõnusa atmosfääri ja ilusate vaadete pärast tasub siin väljas söömas käia. Toidu poolest saime meie paremad maitseelamused siiski pealinnast Sarajevost.

Mõned kohad, mida Mostaris proovida:

Terrace Lagero – väga ilus vaade Stari Most sillale ja ka maitsvad ning mõistliku hinnaga toidud. Hea vaatega koha saamiseks peaks laua broneerima.
Restaurant Šadrvan – väga-väga populaarne Bosnia toitu pakkuv restoran vanalinna südames. Sinna on igal õhtul järjekord, lauda reserveerida ei saa. Minu meelest veidi ülekiidetud, aga positiivne on see, et seal on tõesti väga lai valik erinevaid kohalikke roogi. Toit maitses hästi ka.
Konoba Taurus – üsna tuntud restoran kõrvera silla juures veidi vaiksemas vanalinna piirkonnas. Meie toit oli veidi maitsetu, aga tellisime vist ka valed road. Atmosfääri mõttes väga meeldis.
Café de Alma – hea koht traditsioonilise Bosnia kohvi proovimiseks. Väike kohvik vanalinna südames, kus räägitakse ka Bosnia kohvi valmistamise ja joomise traditsioonidest.
Sky – Artisan Gelato – imeline ja naturaalne jäätis. Kindalt proovige pistaatsia maitset!
Fabrika Coffee – specialty kohvi pakkuv armas kohvik, hea flat white. Samuti on neil paar hommikusöögi valikut.
88brunch&bar – vanalinnast eemal olev brunch kohvik. Asub rohkem kohalikumas rajoonis suure kaubanduskeskuse juures. Mulle väga meeldis seal, sai eemale turistipiirkonnast.
VIA VINO Mostar – väike ja armas veinibaar kohalike Hertsegoviina veinide proovimiseks. Korraldatakse ka veinide degusteerimisi.

Väljasõidud Mostarist

Mostari ümbruses on mitu põnevat kohta, mida saab mugavalt ühepäevase väljasõidu jooksul külastada. Meil oli rendiauto (DiscoverCars platvormi kaudu) ja tegime ühe päeva jooksul ringi Blagaj – Počitelj – Kravica juga. Kõik kolm asuvad Mostarist üsna lähedal ning sobivad hästi üheks päevaks kokku.

Kui endal autot pole, pakutakse Mostarist ka organiseeritud päevatuure, mis kombineerivad sageli just neid samu kohti. Vaate tuure siit.

Blagaj

Blagaj asub Mostarist umbes 15 km kaugusel ja on tuntud eelkõige Blagaj Tekke ehk ajaloolise dervišikloostri poolest. Selle teeb eriliseks asukoht otse kõrge kaljuseina all Buna jõe allika kõrval.

Koht ise on piltidelt ilus, aga päris elus mulle eriti muljet ei avaldanud. Meil läks seal kokku umbes 20 minutit. Jõe ääres on ka mitmeid restorane ja kohvikuid, kus saab vaatega lõunat süüa.

Počitelj

Edasi sõitsime Počiteljisse, väikesesse ajaloolisesse kivikülla Neretva jõe ääres. Küla on ehitatud mäenõlvale ning siin on hästi säilinud Osmanite ajast pärit arhitektuuri.

Soovitan jalutada läbi vanalinna üles Počitelji kindluse juurde, kust avaneb ilus vaade külale ja Neretva jõele. Počitelj ise on üsna väike ning umbes tunnist piisab siin täiesti. Arvesta, et seal on suvel väga kuum. Isegi septembris oli ligi 37 kraadi ja kindluste otsa ronimine oli päris vaevaline.

Kravica juga

Päeva viimaseks peatuseks jäi Kravica juga, mis on üks Hertsegoviina tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi. Trebižati jõel asuv lai jugade süsteem on eriti populaarne suvel, sest siin saab ka ujuda.

Meie käisime septembris ja ilm oli endiselt väga soe. Pärast päeva Blagajs ja Počiteljis oli ujumine joa juures eriti mõnus viis päeva lõpetada. Sissepääs ja parkimine on tasulised. Parklast on ujumiskohta umbes 15-minutiline jalutuskäik.

Blagaj, Počitelj ja Kravica juga moodustavad minu arvates väga hea ühepäevase ringi Mostarist ning kui sul on Mostaris vähemalt kaks päeva, soovitan ühe neist kindlasti ümbruse avastamiseks jätta.

Mida veel Bosnia ja Hertsegoviinas teha ja näha?

Bosnia ja Hertsegoviinas tegelikult veel mitmeid kohti, kuhu me seekord ei jõudnud. Kuigi veetsime seal 9 päeva, pidime samal ajal ka tööd tegema nädala sees.

Peamine asi, mis mul kripeldama jäi oli rafting Tara jõe kanjonis. Argentiinas käisima raftimatkal ja see oli mega lahe. Tara jõgi voolab Bosnia ja Montenegro piiri lähedal läbi väga sügava kanjoni ning piirkond on üks Balkani tuntumaid raftingu sihtkohti. Retked algavad tavaliselt Foča ümbrusest ning valikus on nii ühepäevaseid kui ka pikemaid raftinguretki.

Kuulasin eestlastega ühte podcasti, kes väga soovitasid ööbimiskohana Rafting Camp Encijan, mis on raftingu teekonna alguses. Sinna juurde igasuguse autoga ei saa ehk sageli tulevad nad kuskile mujale vastu. Seal tasub paar ööd olla. Nad korraldavad ka raftingu retkesid.

Kui sul on rohkem aega, tasub veel kaaluda näiteks:

Jajce – väike ajalooline linn, mille kõige tuntum vaatamisväärsus on otse kesklinnas asuv suur Pliva kosk. Läheduses asuvad ka Pliva järved ja vanad vesiveskid.
Travnik – Osmanite ajalooga väikelinn, kus saab külastada kindlust ja jalutada vanalinnas. Sobib hästi peatuseks Sarajevo ja Jajce vahel.
Una rahvuspark – Bosnia loodeosas Horvaatia piiri juures asuv rahvuspark, mis on tuntud türkiissinise Una jõe, koskede ja rohelise looduse poolest.
Blidinje looduspark – mägine piirkond Hertsegoviinas, kus saab matkata ning nautida järve ja mägede vaateid. Kaalusin ka sinna minekut, aga kahjuks ei mahtunud plaani.
Neum ja Bosnia rannik – Bosnia ja Hertsegoviinal on Aadria mere ääres küll ainult umbes 20 kilomeetrit rannikut, kuid ka siin saab rannapuhkust teha. Peamine kuurortlinn on Neum, mis jääb hästi teele, kui kombineerid Bosnia reisi Horvaatia rannikuga. Samas sõidaksin ma ise ilmselt siis juba Horvaatiasse – näiteks Dubrovnikusse või selle ümbrusesse.
Hertsegoviina veiniistandused – Mostari ümbrus on Bosnia peamine veinipiirkond ning siin saab külastada kohalikke veinitootjaid ja minna veinide degusteerimisele.
Sutjeska rahvuspark – üks Bosnia vanimaid rahvusparke ja hea piirkond matkamiseks. Seal asub ka Bosnia ja Hertsegoviina kõrgeim mägi.

Kui meil oleks olnud rohkem aega, oleksin esimesena tahtnud lisada reisikavasse Tara jõe raftingu. Pikema reisi puhul oleksin juurde võtnud ka Jajce, oleks külastanud veel mõnda loodusparki või oleks sõitnud hoopis Horvaatia rannikule.

Bosnia ja Hertsegoviina: praktiline reisiinfo

Kuidas Bosniasse sõita?

Kõige mugavam on lennata Sarajevosse, kuhu leiab Tallinnast ühendusi erinevate Euroopa linnade kaudu. Meie lendasime Sarajevosse Poola lennufirma LOT-ga ühe ümberistumisega Varssavis. Olen LOTi Euroopa siselendudel palju kasutanud ja alati rahule jäänud – palju ühendusi, täpsed ja annavad isegi tasuta snäki pardal.

Teine hea variant on lennata Horvaatiasse ja kombineerida Bosnia reis näiteks Spliti või Dubrovnikuga. Mõlemast linnast saab edasi Mostari nii bussi kui ka rendiautoga. Eriti hästi sobib see variant siis, kui plaanid keskenduda Hertsegoviina piirkonnale.

Bosnia ja Hertsegoviinasse saab bussiga ka naaberriikidest, näiteks Horvaatiast, Serbiast ja Montenegrost.

Arvestada tasub aga sellega, et Bosnia ei kuulu Euroopa Liitu ega Schengeni alasse, mistõttu toimub piiril dokumendikontroll. Sisenemisel piisab ID kaardist.

Mis on parim aeg Bosnia ja Hertsegoviina reisiks?

Parim aeg Bosnia ja Hertsegoviina reisiks on minu arvates mai-juuni või september-oktoobri algus. Ilmad on siis üldiselt soojad, kuid mitte nii kuumad kui kesksuvel ning ka turiste on vähem.

Juuli ja august võivad olla väga kuumad, eriti Hertsegoviinas ja Mostari ümbruses.

Meie käisime Bosnias septembri esimesel nädalal ning ilm oli veel väga suvine. Sarajevos ja mägedes oli mõnusalt soe, Mostaris aga päevasel ajal endiselt päris palav – 35 kraadi. Matkamiseks oli september üldiselt väga hea aeg, kuigi pärast kuuma ja kuiva suve oli loodus üsna kuiv.

Talvel saab Bosnias ka suusatada. Sarajevo lähedal asuvad näiteks Bjelašnica ja Jahorina suusakeskused.

Transport kohapeal

Auto rentimine

Sarajevos olemise perioodiks autot vaja ei ole, sest kesklinnas on kõik lähedal ja parkimiskohti vähe. Kui aga teisi piirkondi ka avastada, siis tasub kindlasti auto rentida. Liiklus on parempoolne ja sõidukultuur minu meelest üsna viisakas.

Meie rentisime auto Sarajevo lennujaamast. Rentimisel kasutan alati DiscoverCarsi platvormi, kus saab võrrelda erinevaid hindu ja pakkujaid. Kindlasti tasuta tühistamise ja kindlustusega.

Kui plaanid sõita mägedesse või loodusparkidesse, tasub enne kontrollida, millises seisukorras on teed ja kas sinna pääseb tavalise sõiduautoga. Kui tahad rendiautoga Bosnia ja Hertsegoviina riigipiiri ületada, tuleb sellest kindlasti ka rendifirmat teavitada.

Üks meie jaoks veidi üllatav ja tüütu tingimus oli see, et enne auto tagastamist pidi selle ise nii seest kui ka väljast puhastama. Midagi sarnast olen varem kohanud ainult Omaanis. Meil polnud selleks aega ja kuna auto polnud ka eriti must, maksime lõpuks lihtsalt 10 eurot puhastustasu.

Bussid

Buss on Bosnia ja Hertsegoviinas üks peamisi viise linnade vahel liikumiseks. Ühendused on olemas näiteks Sarajevo, Mostari, Konjici ja teiste suuremate linnade vahel.

Buss on hea variant, kui autot rentida ei taha, kuid väiksematesse küladesse ja looduskohtadesse jõudmine on ühistranspordiga juba keerulisem.

Samuti saab bussiga mugavalt edasi reisida naaberriikidesse, näiteks Horvaatiasse, Montenegrosse ja Serbiasse. Populaarsed on näiteks ühendused Mostarist Dubrovnikusse ja Spliti ning Sarajevost Belgradi ja Montenegro suunas.

Rong

Bosnia rongivõrk on üsna piiratud, kuid Sarajevo ja Mostari vahelist rongisõitu peetakse üheks riigi ilusamaks, sest raudtee kulgeb läbi mägede ja mööda Neretva jõe orgu.

Rongide puhul tasub kindlasti vahetult enne reisi sõiduplaan üle kontrollida. Näiteks meie reisi ajal 2026. aasta septembris jäid Sarajevo ja Mostari vahelised rongid piirkonna metsatulekahjude tõttu ära.

Kõige värskema sõiduplaani leiab ⁠Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni raudtee kodulehelt.

Takso

Meie kasutasime taksot ainult Sarajevo lennujaamast linna liikumiseks. Uberit ja Bolti Sarajevos ei ole ning ka kohalike taksoäppide süsteem pole päris selline, nagu Eestis harjunud oleme.

Proovisin ise MojTaxi äppi, kuid seal tuli sisuliselt taksojuhtidele ükshaaval helistada, kuni keegi sõidu vastu võttis. Minul see ei toiminud.

Seega on kõige lihtsam võtta takso tänavalt, ametlikust taksopeatusest või paluda see tellida majutuskohal või restoranil. Lennujaamast linna sõites saab takso võtta otse terminali eest.

Üks suuremaid kohalikke taksofirmasid on Sarajevo Taxi. Palu juhil alati taksomeeter sisse lülitada. Maksmine on sularahas.

Mitu päeva Bosnia ja Hertsegoviinas planeerida?

Bosnia ja Hertsegoviina reisiks soovitan planeerida vähemalt nädala. Selle ajaga jõuab külastada Sarajevot ja Mostarit, teha mõned väljasõidud ning lisada reisikavasse ka loodust või matkamist.

Meie olime Bosnias kokku 9 päeva, kuid selle sisse jäi ka viis tööpäeva. Seetõttu me väga kiirelt ringi ei liikunud ning samad kohad oleks tegelikult jõudnud ära külastada ka lühema ajaga. Samas meeldis meile just see, et saime Sarajevos pikemalt olla, rahulikult kulgeda ja linna avastada ilma, et iga päev oleks tihedalt tegevusi täis.

Kui aega on ainult 3–5 päeva, keskenduksin Sarajevole ja Mostarile.

Kus ööbida?

Suurema osa majutustest broneerisime Booking.com kaudu. Bosnia ja Hertsegoviinas on majutus võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega veel üsna soodne ning eriti hea hinnaga leiab korteri tüüpi majutusi.

Meie ööbisime peamiselt apartementides, mis olid hea hinna ja kvaliteedi suhtega ning sobisid hästi ka kaugtöö tegemiseks. Booking.com-is ringi vaadates jäi meile mulje, et klassikalisi hotelle on valikus vähem ning need olid sageli ka korteritest märgatavalt kallimad.

Meie majutuskohad olid:

Sarajevo (1 öö): 🏨 Guest House Hendek – ilus korter, mis asub vanalinnast umbes 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel lmäe peal. Asukoht sobib hästi, kui tahad olla Baščaršija lähedal, kuid veidi rahulikumas piirkonnas. Vanalinna saab jalgsi, kuid arvesta, et tagasi tulles tuleb liikuda ülesmäge päris palju. Auto jaoks oli parkimiskoht.
Sarajevo (4 ööd): 🏨 Franca A2-parking garage – ilus ja praktiline korter, suurepärase asukohaga ja rõduga. See asub Sarajevo kesklinna pool, vanalinnale väga lähedal. Neil oli samuti olemas parkimisvõimalus, aga väga kitsas parklas.
Lukomir (1öö): 🏨 Etno Koliba – Bed & Breakfast Sisuliselt kohalike maja, kus teisel korrusel on väikesed toad, kuhu pidi redeliga minema. Dušš ja WC olid ühiskasutuses, aga väga korralikud. Terrassilt avanes imeline vaade mägedele, kus sõime õhtust ja hommikust. Lisaks oli kohalik pererahvas väga tore ja külalislahke.
Mostar: 🏨 Airbnb korter umbes 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast. Mulle meeldis tegelikult just see, et elasime tavalisemas kohalikus naabruskonnas. Nii nägime lisaks turistlikule vanalinnale ka natuke Mostari igapäevaelu. Samuti oli korteril väga ilus suur rõdu ja terrass ning maja ees parkimise võimalus.

Tasub arvestada, et mitmed majutuskohad soovisid tasumist kohapeal sularahas, kas Bosnia markades või eurodes. Seetõttu soovitan majutuse tingimused enne saabumist üle kontrollida ja piisavalt sularaha kaasas hoida.

Internet ja sim-kaart

Mobiilne internet on Bosnias üldiselt hea, kuid kuna Bosnia ja Hertsegoviina ei kuulu Euroopa Liitu, ei kehti seal EL-i tavapärane tasuta rändlus

Meie kasutasime kohalikku BH Telecomi turisti SIM-kaarti, mille ostsime Sarajevo lennujaamast.

Teine mugav variant on osta juba enne reisi Airalo eSIM, nii on internet kohe Bosniasse jõudes olemas (koodiga HIIELI2311 allahindlust 3 USD esimeselt ostult).

Hinnatase

2026. aastal oli Bosnia ja Hertsegoviina on võrreldes Eestiga ja paljude teiste Euroopa riikidega üsna soodne reisisihtkoht. Kõige paremini oli seda tunda majutuse, restoranide ja kohaliku transpordi hindades. Sarajevo ja Mostari kõige turistlikumates piirkondades on hinnad veidi kõrgemad, kuid siiski Eesti mõistes pigem soodsad.

Mõned näited hindadest meie reisi ajal:

Majutus: 50-60 € öö kahele
Bosnia kohv: umbes 2-3 €
Specialty kohv (flat white): umbes 3-4 €
Suur Ćevapi roog kahele koos salati ja alkoholivabade jookidega: umbes 15 €
Burek või muu kohalik pirukas: umbes 2-3 €
Õhtusöök restoranis: umbes 10–15 € inimese kohta
Kohalik õlu: umbes 2-3 €
Klaas veini: umbes 3-5 €

Sularaha ja kaardimakse

Sarajevos ja Mostaris saab paljudes hotellides, restoranides ja suuremates poodides kaardiga maksta, kuid sularaha tasub kindlasti kaasas hoida. Väiksemad kohvikud, pagarikojad, turuletid ja mõned vaatamisväärsused võivad võtta vastu ainult sularaha. Samuti on sularaha vaja taksos ja ühistranspordis.

Bosnia ja Hertsegoviina rahaühik on konverteeritav mark (KM ehk BAM). Kurss on euro suhtes fikseeritud ning 1 € on ligikaudu 1,96 KM. Palju kohad (eriti majutusasutused) aktsepteerivad ka eurodes maksmist.

Kraanivesi

Bosnias on kraanivesi joogikõlblik. Linn on tuntud ka oma mägedest pärineva vee poolest, mistõttu pole vaja pidevalt pudelivett osta. Sarajevo vanalinnas leiab ka mitmeid avalikke purskkaeve ja veevõtupunkte, kus saab enda pudelit täita.

Turvalisus

Bosnia ja Hertsegoviinas tundsime ennast kogu reisi jooksul väga turvaliselt. Nii Sarajevos, Mostaris kui ka väiksemates kohtades oli rahulik ning meil ei tekkinud kordagi ebaturvalist olukorda. Nagu igal pool reisides, tasub rahvarohketes ja turistlikes kohtades oma asjadel lihtsalt silm peal hoida.

Ka autoga sõites tundus liiklus meile üldiselt rahulik ja viisakas. Mägedes ja väiksematel teedel tasub siiski arvestada kitsaste ning kohati kehvemas seisus teedega.

Suitsetamine

Üks asi, mis Bosnias meid kõige rohkem häiris, oli suitsetamine. Suitsetamiskultuur on seal endiselt väga tugev.

Kuigi siseruumides suitsetamisele on kehtestatud piiranguid, kohtasime praktikas päris palju restorane ja kohvikuid, kus seda ikkagi tegelikult lubati. Mitmetel kohtadel olid näiteks suurte avatavate akendega või osaliselt suletud terrassid, mis tehniliselt kvalifitseerusid välialaks, kuid tundusid sisuliselt nagu siseruumid.

Samuti suitsetatakse palju terrassidel, kohvikutes ja muudes avalikes kohtades. Isegi meie Airbnb rõdumööbel haises tugevalt suitsu järele. Koju tulles pidin kõik oma riided ära pesema, sest need haisesid koni järgi.

Meie jaoks oli see Bosnia juures kõige ebameeldivam asi.

Kohalikud, kultuur, religioon

Üks parimaid asju Bosnia ja Hertsegoviina juures olid meie jaoks kohalikud inimesed. Kogesime kogu reisi jooksul ääretut külalislahkust ja sõbralikkust, nii restoranides ja majutuskohtades kui ka lihtsalt tänaval kohalikega suheldes. Meil jäid Bosnia inimestest ainult soojad kogemused.

Bosnia ja Hertsegoviina kultuur on väga mitmekesine. Riigi kolm suuremat rahvusrühma on bosniakid, serblased ja horvaadid. Bosniakid on valdavalt moslemid, serblased õigeusklikud ja horvaadid katoliiklased. Seda segu näeb hästi ka linnapildis, kus kõrvuti võib kohata mošeesid, katoliku ja õigeusu kirikuid.

Kuigi Bosnias elab palju moslemeid, on igapäevaelu turistina üsna vaba. Rangeid riietumisreegleid ei ole ning tavapärased Euroopa suveriided on täiesti aktsepteeritud. Mošeed külastades tuleb muidugi järgida kohapealseid reegleid ja riietuda tagasihoidlikumalt.

Ka alkohol on vabalt kättesaadav ning seda müüakse paljudes restoranides, baarides ja poodides. Samas võib leiduda ka restorane, kus alkoholi ei pakuta.

Inglise keelega saime üldiselt hästi hakkama. Kõik kohalikud seda küll ei rääkinud, eriti väiksemates kohtades ja vanema põlvkonna seas, kuid vajalikud asjad saime alati kuidagi aetud.

Kokkuvõte – kas soovitan Bosnia ja Hertsegoviinat?

Jah, kindlasti. Ilus loodus ja mäed, põneva ajalooga linnad, hea toit, sõbralikud inimesed ja veel üsna soodne hinnatase.

Eriti meeldis mulle see, et riik on väga mitmekesine. Ühel reisil saab avastada Sarajevo kirevat linnakultuuri, matkata mägedes, jalutada Mostari vanalinnas, ujuda järvedes ja jugade juures ning avastada Hertsegoviina (või siis hoopis naaberriigi Horvaatia) vahemerelisemat poolt.

Bosnia ei ole veel nii turistlik ega lihvitud kui paljud teised Euroopa sihtkohad ja minu jaoks on see pigem osa selle võlust. Nüüd tekkis meil veel suurem tahtmine ka teisi Balkani riike külastada.

Veel lugemist

Vaata ka lehte Kasulikud lingid reisimiseks ning postitusi reisi planeerimisest (kindlustus, autorent, pakkimislist) – sealt leiad palju praktilisi tööriistu ja nippe, mis aitavad järgmist reisi paremini ette valmistada.

Loodan, et leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi. Kui jah, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda! Lisaküsimuste korral kirjuta enda küsimus kommentaaride alla ja vastan esimesel võim

Tere! Hiie-Liin siin!