Põhja-Vietnamis asuv Ha Giangi provints on piirkond, mis oli turistidele pikalt suletud ning avati külastuseks hiljem kui ülejäänud Vietnam. Sel põhjusel pole see nii tuntud kui teised Vietnami reisi turismimagnetid, kuid pakub väga mitmekesist elamust kõigile, kes on huvitatud loodusest, kultuurist ja kohalike inimeste elu-olu lähedalt nägemisest. Siit postitusest saate lugeda, kuidas planeerida mootorratta retke Ha Giang Loopi ja missugune oli minu Vietnami ringreis.

Vietnami ringreis: Kuidas planeerida mootorratta reisi Ha Giang Loopi?

Kõige parem viis Ha Gianigi piirkonnaga tutvumiseks on 350 kilomeetripikkune ring mootorrattaga, mis viib läbi imelise ja eriilmelise mägise maastiku. Seda peetakse üheks ilusamaks kohaks Kagu-Aasias. Ometi enamik turiste sinna ei jõua, mis on muidugi ka tore – pole palju kohti, kus on võimalik matkata terve päeva ilma ühtegi turisti kohtamata.

Mulle soovitas Ha Giangi prantslasest sõber, kellega kohtusin kolm aastat tagasi Myanmaris. Vietnami ringreisi planeerides, oli see üks esimesi kohti, mis nimekirja läks. Kuigi Ha Giang ja sinna minek võttis viis päeva meie reisist, oli see kahtlemata üks meeldejäävamaid osasid. Olen koostanud selle juhendi oma kogemuste põhjal, sealhulgas selle, kuidas Ha Giangi jõuda, kust ekskursiooni broneerida, mida marsruudil oodata ja palju muud! Loodan, et see annab innustust teilegi.

Kus asub Ha Giang Loop?

Ha Giang Loop mototee asub Hanoist 310 kilomeetrit põhja suunas Ha Giangi provintsis, mis külgneb Hiina piiriga. Tee on umbes 350 kilomeetrit pikk ning algab ja lõpeb Ha Giangi linnas, läbides imeliste väga eriilmelisi mägismaastikke, põlde ja külasid, kus elab 22 etnilist vähemusrühma, kel kõigil on oma traditsioonid ja keel.

Kuidas minna Ha Giangi?

Hanoi – Ha Giang

Vietnamis reisil tuleb arvestada pikkade bussisõitudega. Kuigi Ha Giang on Hanoist vaid 300 kilomeetri kaugusel, tuleb arvestada 8-tunnise bussisõiduga. Hanoi My Dinhi bussijaamast väljub iga päev palju busse – valida saab nii päeva- kui ka ööbussi vahel. Soovitan vähemalt ühe otsa sõita ööbussiga. Hanoist tulles väljub see umbes kell 19.00 ja jõuab Ha Giangi kell 3.30. Bussipilet maksab umbes 350, 000 – 420,000 VND (13-18 EUR).

Sapa – Ha Giang

Sageli reisitakse Ha Giangi Sapast (mina sinna kahjuks ei jõudnud), mille jaoks on tarvis võtta ette 7-tunnine sõit väikebussiga Ha Giangi. Bussid väljuvad paar korda päevas. Parim on broneerimine korraldada enda majutusasutuse kaudu Sapas.

Ha Giang Bussipileti broneerimine

Bussipileti saab osta Interneti teel, näiteks lehekülgedelt Vexere või 2.Go Asia. Kui olete ostnud tuuri ette, saavad nemad aidata bussipileti broneerimisega. Minul tegeles sellega mootorratta reisi korraldusfirma, mis oli väga mugav, sest sellega koos organiseeriti ka transport bussijaama. Vietnami ööbussidest kirjutasin natuke pikemalt enda eelmises postituses Vietnami soovitused: kuidas planeerida reisi Vietnamisse?.

Ha Giangi saabumine

Kui jõuate bussiga Ha Giangi, kas siis öösel kell neli või päeval, soovitan enne mootorratta ringile minemist veeta vähemalt üks öö Ha Giangis või selle lähedal. Turvalisust silmas pidades on mootorratta seljas väga oluline olla ergas ning puhanud nii ise sõites kui ka tagaistmel. Meie jõudsime Ha Giangi öösel ja viibisime esimesed ööd linna lähedalasuvas külas kodumajutuses. Esimesel päeval käisime giidiga 20 km pikkusel matkal sealsetes külades. Seejärel saime end kenasti välja puhata, et teisel päeval suunduda mootorratta ringile.

Mis on parim aeg Ha Giangi külastamiseks?

Kui iseloomustada kahe sõnaga Ha Giangi provintsi ilma, oleks nendeks ettearvamatu ja muutlik – seda igal aastaajal. Tegemist on mägise piirkonnaga, mis tähendab, et ka kuival perioodil võid end leida mitu päeva udus või vihmasajus. Üldiselt öeldakse, et Ha Giangi külastamiseks pole ühte parimat aega ning iga aastaaeg on omamoodi huvitav, kui on õige riietus ja varustus. Kuude kaupa võib ilma enam-vähem jagada järgmiselt:

• septembri keskpaik – november: seda peetakse kõige paremaks ajaks, kuna ilm on üsna soe ja kuiv. Septembris näeb kuldseid riisipõlde, oktoobris ja novembris õitseb piirkonnale kõige omane lill Tam Giac Mac (okt ja nov on ka kõige populaarsemad kuud turistide arvu poolest).
• novembri lõpp – märts: külm ja (üldiselt) kuiv; detsembris on talv täies hoos ja võib isegi lund sadada. Jaanuarist märtsini saab nautida kevade saabumist, kus puud on õites ja loodus ärkab. Samal ajal on jaanuar üks kõige külmemaid kuid aastas. Meie viibisime Ha Giangis veebruari esimeses pooles, mil mõned õied olid juba näha ja ilm oli üsna karge. Tuleb arvestada, et väljas on umbes 10-20 kraadi (mägedes ja mootorratta peal jahedam), mistõttu jope ja kihilised riided on MUST. Siiski kujutasin ette midagi hullemat, sest õige riietuse korral oli kogu reis väga nauditav (v.a udus sõit viimasel päeval).
• aprill – mai: aprill tähistab suve algust. Sel perioodil on pehme ja meeldiv ilm, mis sobib suurepäraselt Ha Giangi külastamiseks.
• juuni – septembri algus: palav ja mussoonvihmad. Sel hooajal võib esineda maalihkeid ja jõeveetaseme tõusu, mistõttu tasuks sel perioodil Ha Giangi pigem vältida. Vihmaperiood võib olenevalt aastast alata juba mai lõpus.

Vietnami ringreis: Kuidas teha Ha Giang Loopi?

Tuur vs omal käel. Ha Giangi mototuuri tegemiseks on erinevaid variante. Esmalt peaks otsustama, et kas võtta see ette omal käel, suures grupis või privaatgrupis. Seejärel on vastavalt enda sõiduoskusele otsustada, kas sõita ise või võtta juhiga ratas. Teed ja teeolud on väga erinevad – mõni osa on hea laia maanteega, samas on lõike, kus tuleb mitu tundi sõita lahtisel kruusateel mäeserval. Arvestada tuleb ka muutlike ilmastikuoludega – võib juhtuda, et mõni päev ei näe pilve sees sõites eesolevat ratturitki. Kuna vaated on suurepärased, tahaks kogu aeg ringi vaadata, mida ise sõites paraku saab vähem teha. Seetõttu soovitan väga kriitiliselt enda oskusi hinnata – lõppude lõpuks riskitakse ju enda elu ja ohutusega.

Pikkus. Ajaliselt peaks planeerima Ha Giangi jaoks vähemalt kolm päeva. Kui veel saabumine/lahkumine sisse arvestada kulub minimaalselt neli päeva. Alla selle ma ei kaaluks, kuna sõit sinna on pikk. Lisaks võib mõnel päeval olla halb ilm, mistõttu on nähtavus piiratud. Meie tuur kestis kokku neli päeva, millest esimesel ainult matkasime ja ülejäänud kolm sõitsime mootorrattaga Ha Giangi piirkonnas ringi. Arvan, et see oli ideaalne pikkus – meile kolmest sõidupäevast täiesti piisas.

1. Privaattuur

Esimesena räägin eratuurist, kus vastavalt soovidele pannakse kokku marsruut olenevalt päevade arvust ja huvidest. Kasutasin seda ise ja arvan, et see on üks parimaid variante. Privaattuuril on kaasas giid, kes annab palju infot kohalike külaelanike elu ja traditsioonide kohta. Sõita saab kas ise või koos juhiga. Peatusi tehakse vastavalt soovidele ja üleüldiselt on palju paindlikkust.

Privaattuur on parim variant neile, kes tahavad tutvuda kohalikega, nautida vaateid ja käia vähem turistikates kohtades. Meil oli kolm hästi inglise keelt räägivat giid-autojuhti, kellega kolme päeva jooksul headeks sõpradeks saime. Kasutasin firmat YESD tuur, mida soovitan julgelt kõigile – parim korraldus alates broneerimisest kuni tuuri lõpuni. 4-päevane tuur (3 päeva mootorrattal ja 1 päev matkaks) maksis ühele inimesele 310 eurot ja sisaldas kõiki majutusi, sööke, giide, ratast, jms. Lisaks maksime ainult transpordi Hanoist, tipi ja kohvipausid teel olles. Eratuuri peaks kindlasti varasemalt ette broneerima.

2. Grupituur

Kõige populaarsem variant on grupituur, mis on ilmselt natuke soodsam kui eratuur (aga mitte oluliselt). Tavaliselt on ühes grupis 20-30 turisti ning sõidetakse kõik koos ühte marsruuti. Peatuda saab ainult kindlates kohtades ning paindlikkust on vähe, kuna päeva lõpuks on vaja jõuda sihtkohta enne pimedat. Sõita saab ise või koos juhiga. Peab arvestama, et mootorrattajuht ei pruugi inglise keelt palju rääkida. Eraldi on ka giid ehk grupiliider, kes sõidab kõige ees. Üldiselt ööbitakse natuke turistirohkemates kohtades, kus õhtuti on üsna peoline.

Usun, et see on hea variant üksi reisides, kui on soov tutvuda teiste turistidega ja pidutseda. Neid suuri gruppe nähes tekkis küll natuke kõhedus, sest sõideti väga üksteise järel ning maha ei tohi jääda (eelkõige siis ise sõites). Mõned tuttavad, kes käisid jäid ikkagi rahule, aga paindlikkust kindlasti vähem. Grupituuri saab broneerida ette (internetis palju variante) või sõita Ha Giangi ja seal kohalikest turismibüroodest või hostelist uurida. Mina soovitaksin ikkagi natuke eeltööd teha ja lugeda arvustusi enne kui midagi broneerima hakata.

3. Omal käel

Kolmas võimalus on Ha Giangis rentida mootorratas ja marsruut ise läbi teha. Mootorratast saab broneerida ette või jällegi minna Ha Giangi ja sealt uurida. Ise sõites tasub arvestada natuke pikema perioodiga, sest tahes tahtmata teavad kohalikud rada juba peast, mistõttu kulub vähem aega. Enne minekut peaks kindlasti marsruudi kokku panema ja mõtlema välja, kuhu ööseks jõuda tahetakse. Soovitav on majutused ette broneerida – tavaliselt ööbitakse kodumajutustes või lihtsamates hotellides.

See variant sobib, kui oluline on vabadus, olemas hea mootorrattaga sõitmise oskus väga erinevates ilmastiku ja maastikuoludes. Samuti tasuks arvestada rohkem päevi. Kahlemata tunduvalt soodsam variant võrreldes eelnevatega. Negatiivse poole pealt on selle puhul vähem kohalikega suhtlust ja kontakti (kui just ise seda eraldi otsima ei lähe).

4. Autotuur

Lisaks mootorrattale on võimalik Ha Giang Loopi sõita ka autoga. Täpsemalt minna privaattuurile autojuhiga. Seda soovitaksin vaid äärmisel juhul, kui on kange soov antud piirkonda näha, aga tervislikel või muudel põhjustel ei ole võimalik mootorrattaga seda teha. Autoaknast pole vaated kindlasti samad ja pool asja võlust läheb kaotsi. Pigem soovitaksin sel juhul ilmselt mingit muud tegevust Vietnamis – neid on küllaga.

Vietnami ringreis: Minu Ha Giang Loop kogemus

Päev 0. Saabumine Ha Giangi

Öösel saabusime Ha Giangi, kus meid juba autojuht ootas, et Ha Giangi lähedale kodumajutusse transportida. Selle omanik oli vanem proua, kelle inglise keele oskus oli üsna minimaalne, aga õppimistahe kange. Meie tuuri korraldav organisatsioon YESD pakub antud külas inglise keele kursuseid, kus meie majaomanik pidavat kõige aktiivsem õpilane olema. Armas vanatädike, kes tegi kohe südame härdaks. Kui kõigest aru ei saanud, tulid moodsamad vahendid appi ja Google Translate aitas hädast välja. Kuigi süüa valmistatakse siseruumis “lõkke” peal ja suur osa põlluharimisest käib ilma masinatega inim- ja loomatööjõu abil, on nutitelefonid kõigil taskus olemas.

Kodumajutus oli väga viisakas – jalgadel olev avatud maja, kus igaühel oli oma nurgake madratsi, sääsevõrgu ja kardinaga. Paks tekk, värske õhk ja taustaks konnad ning muud loodushääled tagas suurepärase une isegi minu sõbrannal Elisel, kes sageli ka peenes hotellis magada ei saa.

Päev 1. Jalgsimatk (18 km) kohalikku külla

Hommikul ootas meid tädike juba pannkookidega ja viisakas vaikuses sõime kõik ühise laua taga. Vahepeal üritasime ka natuke vestlust arendada, et ikka tädi praktikat saaks. Kell 9.00 saabus meie giid Ai, kes oli täpselt samas vanuses nagu mina ja mu reisikaaslased ning pärit samuti Tay etnilisest grupist. Tema inglise keel oli parim, mida Vietnamis kohtasin.

Ülejäänud päeva veetsimegi matkates 1600 meetri kõrgusele mäeservale läbi riisipõldude ja külade. Lõunatasime samuti ühes kodumajutuses, mille omanikuga juba keskpäeval pidime mitmeid riisiviina shotte tegema. Ilm oli 27kraadi ja üllatavalt suvine ning soe – olime ju valmistunud külmetama (seda me muidugi ka hiljem saime). Päeva lõpetasime kose juures ujumise ja õhtusöögiga meie kodumajutuse tädikese ja tema sugulasest koolipoisiga.

Päev 2. Mootorratta reis I päev (110 km)

Hommikul ärkasime rõõmsalt pannkookide ootuses, aga kahjuks oli tädi teinud hommikuks kleepuvat riisiputru koos hakkliha ja sibulaga. Sellest polnud me just vaimustuses, aga olime tänulikud kohaliku kultuurilise elamuse eest. Kell 8 olid meie kolm mootorrattapoissi juba kohal. Seljakott ratta taha, kaitsmed peale, kiiver pähe ja ja retk võis alata. Kahjuks olid kõik kiivrid liiga suured ehk sain endale üsna totra lehmamustrilise kiivri ilma kaitseklaasita. Sõites oli vahepeal päris tuuline, aga kuulsin kaasreisijatelt, et klaasi taga olevat uni veel paremini tulnud kui ilma – seega võib-olla hea, et nii läks. Ägeda mootorrattanaise välimusele see just kaasa ei aidanud.

Päev möödus sõites, kuid pea iga 30-40 minuti tagant tegime pause pildistamise või kohvi jaoks. Imetlesime ja kuulsime põnevaid legende tuntumate paikade kohta nagu Heaven’s Gate ja Twin Mountain – kaksikmäed riisiterrasside ja mägede vahel, mis sarnanevad kahe rinnaga. Uudistasime põnevat Lung Tam küla, mis on tuntud H’Mong etnilise vähemusrahva poolest. Seal elavate naiste uhked värvilised sametkostüümid võiksid vabalt uhkemale peole sobida. Neile on see aga igapäevane rõivas, millega ka kõiki talutöid tehakse.

Pimeduse saabudes jõudsime Du Gia külla, kus ööbisime külalistemajataolises kodumajutuses. See oli luksuslikum kui oleksime osanud oodata ja suurepärase vaatega mägedele. Õhtu veetsime lõkke ääres ja nautisime õhtusööki koos enda mootorrattameestega. Muidugi ei puudunud ka kohustuslikud riisiviina shotid, mis meile küll maitseelamust ei pakkunud, aga on kohalike meelisjook.

Päev 3. Mootorratta reis II päev (110 km)

Teine päev mootorratta peal sõitsime legendaarsel teel nimega Ma Pi Leng Pass. Maastik muutus kaljusemaks ja teeolud halvemaks. Paar tundi sõitsime kuristiku ääres kruusateel, kus korralikult iga kehaosa läbi raputas – sel hetkel oli tore, et ise juhtida polnud vaja.

Tavaline Ha Giang Loop matkamist ei sisalda, aga reisikava kokku pannes uurisin, kas oleks võimalik ka natuke aktiivsemat tegevust lisada. Seega panid ühel hetkel juhid meid maha ja käskisid suuna võtta mägede poole, et Ma Pi Leng Pass juures 10-kilomeetrine jalutus teha. Nende juhendamine polnud just suurepärane, aga mõningase ekslemisega me kohale jõudsime. Vaated tee peal olid suurepärased – jällegi läbi külade ja mägede ning ainukesed turistid teel. Õnneks on Vietnam turvaline koht reisimiseks, mistõttu ei pea väga kartma, et keegi sind seal ära tahaks röövida. Matk lõppes skypath tipu juures, mida peetakse üheks parimaks vaateks Ha Giangi tuuril.

Õhtuks jõudsime väikesesse linna Dong Van, kus ööbisime vahelduseks hotellis. Kuna ilm oli tunduvalt jahedamaks läinud, suundusime õhtusöögile restorani hot poti sööma. Sisuliselt on tegemist suure supipotiga keset lauda, kuhu erinevaid salateid, lihasid, nuudleid ja muud kraami sisse kastetakse ja pärast ära süüakse. Õhtusöögilt ei puudunud muidugi ka maisiviin (riisi selles piirkonnas palju pole). Kui kõhud olid täis, tuli välja, et allkorrusel on karaokebaar. Vietnamlased on suur karaokerahvas ja nii ma enda esimese karaoke kirja sain. Kui ma muidu arvasin, et oskan enam vähem laulda, siis see, mis sealt välja tuli, oli küll kohutav.

Päev 4. Mootorratta reis III päev (140 km)

Viimane päev nii lõbusalt ei hakanud. Nimelt olid vahepeal ilmaolud muutunud, mis tähendas, et ärkasime üles pilve sees udus. Nii sisuliselt möödus kogu päev. Vahepeal ei saanud aru, et kas sajab vihma või oleme lihtsalt pilve sees. Mägedes kõrgemal olles polnud võimalik näha isegi ees sõitvat ratturit. Samal ajal oli see meie kõige tihedam sõidupäev, kuna pidime õhtul kella viieks jõudma tagasi Ha Giangi bussi peale.

Nii me seal kilesse pakituna kulgesime pea 140 kilomeetrit – kogu seljakoti riided seljas ja puhv silmini tõmmatud. Kuigi muidu olen üsna külmakartlik, polnud mul üllataval kombel eriti külm. Ilmselt õiged riided ja suurema osa tuulest, veest ja udust sai endale minu juht. See on hea näide Ha Giangi muutlikust ilmast. Kui esimesel päeval oli suvi ja 27 kraadi, siis viimasel päeval jõudsime tagasi talve. Hea meel oli, aga et kõik neli päeva sellise ilmaga Ha Giangi ei pidanud kogema.

Õhtuks jõudsime tagasi enda esimesse kodumajutusse, et oma asjad võtta. Tädike ootas meid seal tubase lõkke ja hot pot supiga, mis seest korralikult soojaks küttis. Sellega meie Ha Giangi seiklus läbi sai ning jään seda meenutama ainult kõige positiivsemate emotsioonidega.

Kulutused ja Ha Giang kokkuvõte

Kui palju see kõik maksma läks? Nagu mainisin oleneb see palju, kas teha reisi omal käel või tuuriga. Lisan enda kulutused ühe inimese kohta. Nagu varasemalt mainitud kasutasin firmat YESD travel. Tuur sisaldas 4 ööbimist, transfeeri bussijaamast, matkajuhti (1 päev), 3 päeva mootorrattaid koos juhtidega, 4. päeva sööke (3x päevas). Võrreldes Vietnami üldise hinnatasemega võib see tunduda palju, aga minu arvates sai selle eest palju ja see oli iga eurot (see tähendab dongi) väärt.

Kulu liik	Summa
Tuuri maksums	310.00 €
Tipp	40.00 €
Vesi, joogid, snäkid	15.00 €
Bussisõit (edasi-tagasi)	36.00 €
Kokku	400.00 €

Ha Giang soovitused

• Planeeri tuuri kestvuseks vähemalt 3-4 päeva.
• Võta kaasa mitmekihilised ja vihmakindlad (ja soojad) riided.
• Tee reisikorraldaja valikul eeltööd või vali YESD Tours.
• Enne broneerimist veendu, et on sobilik aastaaeg Ha Giangi minekuks.
• Hinda enda sõiduoskuseid kriitiliselt ja ära võta mõtlematuid riske.

Loodan, et teile meeldis tänane pikk lugemine ja kui teil on küsimusi Vietnami ringreisi või Ha Giang loop kohta, kirjutage mulle selle postituse alla kommentaar ja ma võtan teiega esimesel võimalusel ühendust. 😊