Uus-Meremaa kooseb kahes suures saarest. Kui suurem osa 4,5 miljonilisest elanikkonnast on koondunud Põhjasaarele, armasavad turistid külastada just Lõunasaart selle metsiku looduse ja mägede tõttu. Kui esmalt plaanisin kogu aja veeta A vanemate juures Aucklandi kandis ja sealt mõnepäevaseid reise tehes, muutus see plaan üsna kähku, kui Lõunasaare kohta natuke rohkem uurimustööd tegin. Sageli nimetatakse just seda kõige ilusamaks Uus-Meremaa osaks.

Uus-Meremaa Lõunasaar: ülevaade minu reisist

Näha ja teha oli palju alates erinevatest vaatamisväärsustest, matkadest kuni veiniistandusteni. A otsustas minuga sinna kaasa tulla ja kuna tal oli vaid 5 puhkusepäeva, pidiem 4.5 päeva sisse mahutama nii palju kui võimalik. Samas ei soovinud ka liiga tempokat reisi – kuigi lõpuks läks ikka nii.

Lõunasaare marsruut

Meie Lõunasaare 4.5 reisipäeva trajektoor oli järgmine: 

1. Queenstown – lend Aucklandist
2. Te Anau
3. Milford Sound
4. Queenstown
5. Wanaka
6. Mt. Cook
7. Tekapo
8. Grenaldine
9. Christchurch – tagasilend Aucklandi

1. päev: Queenstown – Te Anau (300 km)

Aucklandist lendasime Queenstowni, kust saime kätte rendiauto ja alustasime kohe sõitu Te Anau poole. Jäime auto rentimisega üsna hilja peale, kuna esmalt plaanisin reisi võtta ette üksi hop-on-hop-off bussiga. Kõrghooaja tõttu oli rendiauto saamine päris keeruline ja hind krõbe.

Tee Te Anau linnani oli imeline – erinevad vaated Wakatipu järvele, mägedele, lambad, rohelus. Nii on see Uus-Meremaal tegelikult peaaegu igal pool – üks postkaart teise järel. Samas muutub loodus kiiresti, mis tähendab, et kogu aeg on jälle midagi uut ja iga paari minuti tagant tahaks auto peatada ning pilti teha.

Esimene peatus oli Te Anau,  mis on viimane suurem asula enne Milford Soundi. Seal soovitatake ära teha ka vajalikud ostud ja tankimised ning suurem osa turiste ööbibki antud linnas.

Peale toidušopingut suundusime enda öömaja juurde Fjordland National Park Lodge, mis oli armsate majakestega kämpingukoht järve ääres. Eesmärgiks oli ööbida võimalikult lähedal Milford Soundile, et hommikul oleks kruiisile sõit lühem.

Tegime veel väikse jalutuskäigu kohalikul matkarajal ning jõudsime vihmaga tagasi. Pärast seda lihtsalt sadas järjest terve öö ning ka järgmise päeva. Samas mis seal imestada, kui tegemist on ühe kõige sademeterohkema kohaga nii Uus-Meremaal.

2. päev: Milford Sound

Milford Sound on umbes 15 km pikkune fjord, mille suue asub Tasmaania mere ääres. Tegemist on ilmselt Uus-Meremaa ühe kõige tuntuma turismiobjektiga ning seda on nimetatud ka kaheksandaks maailmaimeks.

Hommikul startisime juba enne kella 7, et jõuda kell 10 väljuvale kruiisile, mis on peamine viis Milford Soundi avastamiseks. Tee sinna on üsna käänuline ja pikk, mistõttu peab sõidu jaoks aega varuma. Siiski on see midagi maagilist – igas suunas väikesed joad, kosed, mäed. Sõnadega on raske kõike kirjeldada. Vihma sadas meie arvates korralikult, aga kohalike sõnul oli see vaid väike vihmake. Tegmist on Uus-Meremaa kõige sademeterohkema kohaga, kus ühelgi kuul ei saja alla 400 mm. Eks tänu sellele ongi tegemist nii võrratu kohaga. Olin väga õnnelik just jõuludeks saanud Playtechi vihmaparka üle, mis pidas testimisele väga hästi vastu.

Milford Soundi jõudes suundusime kruiisile. Hommikused kruiisid on üldiselt odavamad. Kruiis kestis 1,5 tundi ja kulges mööda fjordi kuni Tasmaania mereni. Vahepeal põikasime laevaga ka kose alla. Seda kõike peab ise nägema ning kindlasti soovitan Uus-Meremaal olles see teekond ette võtta.

Pärast kruiisi alustasime tagasisõitu Queenstowni, kus veetsime teise öö. Tee peal tegime veel ka lühikese matka. Uus-Meremaa on tõeline matkajate paradiis. Kuna meie aeg oli väga piiratud, ei saanud kahjuks pikemaid jalutuskäike ette võtta.

3. päev: Queenstown, Wanaka

Queenstown

Queenstown on klassikaline väikelinn Lõunasaare lõunaosas – mäed, järv, helesinine taevas. See on tuntud kui Uus-Meremaa seikluspealinn, sest seal on palju võimalusi erinevateks paljude jaoks ekstreemseteks tegevusteks nagu langevarjuhüpe, benji hüpe, purjelauasõit ja palju muud.

Õhtul valitsed Queenstownis mõnus kuurortlinna atmosfäär – palju välikohvikuid ja inimesi jalutamas. Kuna jaanuar on kõrghooaeg, oli linn turistidest pungil. Isegi öömaja otsides, oli mul valida vaid paari koha vahel ning isegi hosteli toa eest kahele inimesele ilma privaatse WC tuli välja käia üle 100 euro.

Wanaka

Queenstownis veetsime ühe öö ning edasi suundusime umbes 70 km kaugusel asuvasse Wanaka linna. Valisime keerulisema mägitee variandi ning tegime peatuse Cardonas. Linna lähedal on tuntud objektiks rinnahoidjaaed, kuhu inimesed saavad enda pesu jätta. Otsest põhjust sellele ei olegi – keegi lihtsalt tuli mõttele ja nii see läks.

Wanaka on Queenstowni sarnane järve ja mägedega linn, kuid võib-olla ehk natuke väiksem ja  armsam. Talvel populaarne ka suusatajate seas. Üheks põhiliseks huviobjektiks on keset Wanaka järve kasvav puu, mida kutsutakse #thewanakatree.

4.päev: Mt Cook, Lake Pukaki

Wanakast võtsime suuna Mt Cooki poole. See on isegi natuke uskumatu, et kuigi igal pool on mäed, on loodus siiski nii vahelduv ja eriilmeline. Teed muutusid enne Mt Cooki juba üsna käänuliseks ning mul oli hea meel, et ise roolis ei ole. Tee Mt Aoraki küla juurde kulgeb suures osas mööda Pukaki järve kallast ning võin julgelt öelda, et see on kõige ilusam, sinisem, erksam, tasasem järv, mida ma kunagi näinud olen. Vaatasime  mõlemad lihtsalt aknast välja ja ei suutnud uskuda, kuidas miski saab nii sinine olla.

Aoraki ehk Mt Cook

Aoraki ehk Mount Cook on Uus-Meremaa kõrgeim mägi, mille tipu kõrgus merepinnast on 3742 m. See asub Wanakast on 210 km kaugusel. Mäe ümber asub rahvuspark ja Aoraki mägiküla, mis on populaarne alguspunkt erinevatele matkarajadele ning ka liustikumatkadele. Ilm on seal üsna muutlik, mistõttu enne rajale minemist on väga oluline jälgida ilmaennustust. Meie imetlesime kogu ilu ja vaateid liustikule küla lähistel ning tegime vaid väikese jalutuskäigu. Ajapuudus mis muud – tulevikus kahetsen seda kindlasti. Või siis peab lihtsalt uuesti minema!

Mount Cooki juures võtsime suuna Tekapo järve ja linna suunas, kus oli esialgne plaan ka ööbida. Kõrghooaja tõttu sealkandis olid aga kõik vähegi mõistliku hinnaga (alla 300€ öö) majutuskohad kinni, mistõttu sõitsime Christchurchile natuke lähemale Geraldine linna. Öömaja meenutas natuke Austraalia roadhouse ning üldse see väikelinnamelu tõi mälestusi sellest ajast.

5. päev: Christchurch

Lõunasaare reisi lõpetasime Christchurchis, mis on Lõunasaare suurim linn ning rahvaarvu poolest kolmas pärast Aucklandi ja Wellingtoni. Ärgem aga unustagem, et Lõunasaarel elab vaid ligikaudu üks miljon inimest ehk neljandik kogu riigist.

Tegemist on väidetavalt kõige rohkem inglisepärase Uus-Meremaa linnaga – palju parke, vanemad ehitised, ilusad tänavad. Uus-Meremaa on riigina üpriski uus ja Christchurch on neist kõige euroopalikum.

Uus-Meremaa paikneb väga seismilises piirkonnas, mistõttu esineb seal ka maavärinaid. Christchurchi tabas 2011. aastal 6,5 magnituudine rohkete hukkunutega maavärin, mistõttu sai linn väga palju kannatada. Ka praegu käib seal endiselt veel aktiivne ehitustöö ning taastamine.

Lõunasaar kokkuvõte

Selline oli meie Lõunasaare kogemus. Kindlasti oleks tahtnud rohkem aega, kuid kahenädalase reisi jooksul liiga palju ei jõua. Samuti oli minu eesmärk ka natuke rohkem aega Aucklandis veeta ja A perekonnaga tutvuda. Kui kahte erinevat saart omavahel võrrelda, on Lõunasaare märksõnaks kindlasti mäed, järved, armsad linnad. Avastamist jäi veel palju ning kindlasti kunagi tulevikus sinna ka jõuan.