Triglavi rahvuspark oli meie Sloveenia reisi üks oodatumaid ja meeldejäävamaid osi. See on Sloveenia ainus rahvuspark ja koduks riigi kõrgeimale tipule, Triglavi mäele.
Otsustasime seal teha 3-päevase matka, mille jooksul ööbisime kahes mägihütis, nautisime imelisi vaateid, kohtasime kohalikke mägikitsi ja kogesime nii rahu kui ka väikest adrenaliini.
Selles postituses jagan meie Triglav rahvuspargi 3-päevase matka marsruuti, nõuandeid mägihüttides ööbimiseks, infot parkimise, ilma, interneti ja kaartide kohta ning loomulikult ausaid emotsioone kogu matkast.
Kui sind huvitab kogu meie 10‑päevane marsruut Sloveenias ja Põhja‑Horvaatias, siis vaata kindlasti minu postitust Reisikava: 10 päeva Sloveenias ja Põhja‑Horvaatias.
📷 Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib. Postitus: Istria Põhja-Horvaatia kokkuvõte, Sloveenia kokkuvõte.
Triglavi rahvuspargi tutvustus
Triglavi rahvuspark on Sloveenia ainus rahvuspark ja ühtlasi riigi looduslik sümbol. Nime on see saanud Sloveenia kõrgeima mäe järgi – Triglav (2864 m), mille kujutis on ka Sloveenia lipul. Tõlkes tähendab Triglav “kolmepealist”, ja kohalikud ütlevad uhkusega, et iga tõeline sloveen peaks vähemalt korra elus selle tipu vallutama.
Rahvuspark asub Sloveenia loodeosas, Julija Alpide piirkonnas, Itaalia ja Austria piiri lähedal. Siin ootavad sind võimsad mäetipud, kristallselged järved, türkiissinised jõed, jugad ja kivised matkarajad – ideaalne paik looduse- ja mägimatkade armastajatele.
Triglavi rahvusparki saab külastada väga erineval moel. Tippu ronimine nõuab varustust nagu kiiver ja köis ning head füüsilist vormi, kuid enamik radasid on siiski lihtsamad ja ei vaja erivarustust. Paljud matkad on ühepäevased, kuid on ka mitmepäevaseid radu, mille äärde jäävad mägimajakesed (koča) – sealt saab nii öömaja kui ka sooja toitu.
Kõige populaarsem piirkond mitmepäevaseks matkaks on Seven Lakes Valley, mis on tuntud oma kaunite mägijärvede ja vaadete poolest.
Kui sa ei soovi matkata, saad rahvusparki nautida ka kergemal moel – näiteks jalutades Bohinji järve ääres või sõites läbi maalilise Vršič passi ja tehes erinevaid peatusi. Üks on aga kindel – Triglavi rahvusparki peab Sloveenia reisi ajal kindlasti külastama.
Praktilised nõuanded Triglavi rahvuspargi külastuseks
Kuidas kohale saada?
Triglavi rahvuspark asub Sloveenia loodeosas ja parim viis sinna jõudmiseks on autoga. Kui lendad Ljubljanasse, saad seal rentida auto ja sõita näiteks või Bohinji, mis on hea stardipunkt rahvuspargi avastamiseks. Kui liigud Soca oru kaudu, võid rahvusparki siseneda ka lääne poolt – näiteks Bovecist.
Ühistransportiga jõuab näiteks Bohinji ja Bledini, aga kaugematesse matkaradade alguspunktidesse on autoga lihtsam minna.
Meie rentisime auto Discovercars platvormi kaudu. Kasutame seda lehte parima hinna saamiseks peaaegu kõikidel enda reisidel. Tegu pole autorendifirmaga, vaid lehega, mis vahendab erinevaid pakkumisi ja firmasid. Valisime nende lehelt Europacar auto. Kindlasti soovitan juurde võtta täiskindlustuse – kas Discovercars platvormi kaudu või autorendifirmalt. Samuti pakuvad ka mõned krediitkaardid täiskindlustust (nt Swedbank Platinum – olemegi viimasel ajal seda varianti kasutanud).
Ilm ja parim aeg matkamiseks
Parim aeg Triglavi rahvuspargis matkamiseks on juunist septembri lõpuni. Juuni alguses ja septembri lõpus võib kõrgemates kohtades lund olla. Meie nägime juunis päris palju lund ja see oli tegelikult päris tore.
👉 Ilm võib aga mägedes muutuda kiiresti. Kindlasti tasub enne minekut vaadata ilmaennustust leheküljelt meteo.arso.gov.si.
Meie tegime 3-päevase matka juuni keskel ja ilm oli suurepärane – selge taevas ja soe ilma. Ööbimiseks tasub igaks juhuks kaasa võtta midagi soojemat, sest isegi suvel võib öösel temperatuur mägedes alla 10°C langeda. Samas polnud see võrreldav Nepali kõrgmäestikuga, kus öösel oli ikka päriselt külm.
PS! Juunis polnud veel igapeävast bussiühendust Stara Fužina ja Planina Blato vahel. Tahtsime selle osa sõita, et matka natuke kõrgemalt alustada. Bussühendus oli ainult nädalavahetustel ja mitte väga sage. Kuna matkalt tagasi tulles oli argipäev, pidime lisaks ka veel selle otsa kõndima.
Parkimine ja hinnad
Meie ööbisime enne Triglavi rahvuspargi matka Bohinji järve ääres ja sisenesime parki Stara Fužina külast. Nagu paljudes kohtades Sloveenias, on ka rahvuspargi ümbruses parkimine tasuline ja üllatavalt kallis. Näiteks Stara Fužina ametlikus parklas maksab päevapilet 20 € – ehk kolme päevaga tuleks välja käia 60 €, mis ei ole just väike summa.
Seetõttu soovitan mitmepäevase matka korral uurida:
- Kas sinu majutuses on võimalik auto tasuta parkida ka mitme päeva jooksul
- Kas lähistel leidub tasuta või soodsamaid parkimisvõimalusi
- Kas parkida veidi kaugemale ja teha väike jalutuskäik matka alguspunkti
Meie ööbisime kohas nimega 🏨 Hostel Pod Voglom – see on üsna lihtne majutus järve ääres, aga sõbraliku atmosfääriga ja tõenäoliselt üks soodsamaid variante Bohinji piirkonnas. Seal sai auto tasuta parkida ja jätta ka mitmeks päevaks matka ajaks. Stara Fužina matka alguspunkti oli umbes 45 minutit jalgsi, aga see jalutuskäik mööda järve äärt oli täitsa nauditav.
Matkakaardid
Tavaliselt kasutame matkaradade leidmiseks Alltrailsi äppi, kuid sel korral ei leidnud me sealt sobivat 3-päevast ringi – ainult üksikuid lühemaid radasid. Kui tahad teha päevase või kahepäevase matka, siis soovitan Seven Lakes Valley piirkonda – ka meie viimased matkapäevad kulgesid seal.
Raja pani kokku Janis, kes tavaliselt meie matkad planeerib. Kuna Alltrailsist ei leidnud sobivat rada, kasutas ta GaiaGPS kaarti ja pani ise marsruudi kokku.
Tahtsime teha 3-päevase ringmatka. Kuna mägihüttide valik sellisel ringil oli piiratud (ca 4–5), pidime esmalt välja valima ööbimiskohad ja seejärel vaatasime, kuidas distants nende vahel jaguneda võiks. Minu kolleeg soovitas mulle enda kahte mägihütki ja sisuliselt võtsimegi need aluseks, et hakata rada GaiaGPS üles ehitama. Pärast laadis ta selle telefoni ja samuti oma Garmini kella.
Populaarsematel radadel leidus ka märgistusi, aga mitte pidevalt ehk ainult sellele ei tasuks loota. Esimeseks päevaks plaanis Janis meile veidi vähemtuntud raja ja sisuliselt ühtegi märgistust polnud. Samuti tasub ka google maps alla laadida, sest tegelikult olid suuremad rajad ka seal näha.
Mobiililevi ja internet
Minu kogemuse põhjal levi Triglavi matkaradadel enamasti ei olnud. Vahepeal mõnes kõrgemas punktis tekkis nõrk signaal, aga üldiselt ei tasu sellele lootma jääda. Ka mägimajakestes ei olnud internetti ega mobiililevi.
Seega on see matk suurepärane võimalus end igapäevasest infomürast lahti ühendada. Rajakaart tasub kindlasti enne telefoni alla laadida.
Mägihütid ja ööbimine Triglavi rahvuspargis
Kui plaanid Triglavi rahvuspargis teha mitmepäevast matka, siis ööbimine toimub enamasti mägimajakestes (sloveenia keeles “koča”), mis paiknevad populaarsemate matkaradade ääres. Nendes saab ööbida ja enamasti pakutakse ka sooja sööki ning hommikusööki.
Meie ööbisime kolme päeva jooksul kahes erinevas hüti tüüpi majutuses. Esimese öö hütis nimega Vodnikov dom na Velem polju ja teise öö Koča pri Triglavskih jezerih majas.
Mõlemad olid lihtsad, aga täitsa okeid ja mõnusa atmosfääri ning ilusate vaadetega.
Mida peaks mägihüttide kohta teadma?
- Periood: Paljud matkamiseks mõeldud mägihütid on avatud vaid juunist septembrini, mil on matkahooaeg.
Broneerimine: Eriti juulis ja augustis tuleks kindlasti ette broneerida. Üks leht, kust kõiki hüttide kontakte näeb: https://en.pzs.si/koce.php - Hinnad ja paketid: Privaattuba on üsna kallis, dormid odavamad (mida rohkem inimesi, seda odavam). Võimalik on valida ainult majutus või lisaks hommikusöök või half-board variant (hommiku – ja õhtusöök).
- Mugavus: Hüttides on narivoodid (v.a privaattuba). Üldiselt pakutakse tekke ja patku, aga lina peaks ise kaasa võtma. Selleks soovitan kaasa võtta matkalina, mis on nagu magamiskott, kuhu saab kookonisse sisse pugeda. Vodnikov dom na Velem polju hütis sai 10 euro eest dušši kasutada, aga Koča pri Triglavskih jezerih majas pesemisvõimalusi polnud.
- Söök ja jook: Tavaliselt saab tellida sooja õhtusööki (nt guljašš, pasta, supp), lihtsat hommikusööki ja osta ka snäkke, teed või õlut. Oma veepudelit sai tasuta täita.
- Maksmine: Meie mõlemas ööbimiskohas sai maksta kaardiga, aga soovitan igaks juhuks ka natuke sularaha kaasa võtta.
Minu kogemus: 3-päevane matk Triglavi rahvuspargis
Meie 3-päevane matk Triglavi rahvuspargis oli kindlasti kogu Sloveenia reisi kõige meeldejäävam osa. Kaalusime ka 2-päevast, aga mul on üli hea meel, et pikema kasuks otsustasime. Just esimese päeva lõpus ja teisel päeval olid parimad vaatad, mida lühema matka korral poleks näinud.
Tahtsime teha ringmatka, mis oleks võimalikult vaheldusrikas. Rajavaliku pani kokku Janis, tuginedes meie soovitud majutuskohtadele, ning kasutas selleks GaiaGPS-i. Alltrailsist me sobivat marsruuti ei leidnud.
1. päev: Stara Fuzina > Vodnikov dom na Velem polju
Auto jätsime oma Bohinji majutuskoha Hostel Pod Voglom juurde, kuna seal lubati seda matka ajaks tasuta parkida. Seejärel tuli teha umbes 50-minutiline jalutuskäik Stara Fužina külasse, kust tahtsime võtta shuttle-bussi Planina Blato juurde, et sealt alustada kõndimist.
Paraku selgus, et hosteli töötaja oli meile vale bussiaja öelnud ja järgmise bussini oli ligi 1,5 tundi. Nii algas meie matk hoopis kohvikus istumisega.
Kell 13:00 saime lõpuks bussile, mis viis meid umbes 15 minutiga Planina Blato parklasse. Sealt algas tõeline matk. Esimene osa kulges mööda kruusateed ja üsna järsult ülesmäge – mitte just kõige meeldivam algus. Aga mida kõrgemale jõudsime, seda võimsamaks muutusid vaated.
Janis oli raja planeerinud mööda mäeharju, mitte oru kaudu, mis oleks olnud lihtsam ja loogilisem. Tulemuseks oli mitu eksimist ja üks eriti meeldejääv hetk, kus pidime üle kaljuserva ronima, teadmata, kas teisel pool rada üldse jätkub. Mina muidugi kirusin, aga noh… vähemalt oli meeldejääv! Samas just sellele järgnes matka kõige ilusam lõik.
Õhtuks jõudsime Vodnikov dom na Velem polju nimelisse mägihütti. See asub kõrgel, imelise vaatega orule ja ümbritsevatele tippudele. Hütt oli lihtne, aga mõnus – ideaalne koht, kus pärast pikka päeva keha ja vaimu puhata.
2. päev: Vodnikov dom na Velem polju > Koča pri Triglavskih jezerih
Teine päev algas taas tõusuga ja mitte lihtsalt mõne mäenukiga, vaid ikka korraliku ülesmäge rühkimisega. Rada kulges läbi kivise oru ja päris mitmes kohas tuli läbida ka lumiseid lõike, mis oli täitsa tore vaheldus. Palju kruusateid, libedaid kiviribasid, üles-alla lõike ja kohati üsna ebamugav pinnas – jalad said korralikult vatti. Aga samas – vaated olid jälle imelistest imelisemad.
Päeva üks tippsündmusi oli kohtumine kohalike elanike Sloveenia mägikitsedega ehk alpi gemsidega. Neid nägime vähemalt 20. Välimuselt meenutavad nad pisut meie metskitsi, aga neil on tumedad, kaardus sarved ja nad liiguvad mööda kaljusid nagu oleks see tavaline sile tee. Kitsed ei paistnud inimestest eriti hoolivat – lihtsalt jalutasid omas tempos ja nosisid rohtu kivinukkidelt.
Päeva teises pooles jõudsime Triglavskih jezer ehk Seitsme järve orgu, kus maastik muutus pehmemaks ja rada lihtsamaks. Siin said lihased veidi puhkust ja silmad nautida sinakasrohelisi mägijärvi.
Lõunapausi tegimegi ühe järve kaldal – ujumine pole neis lubatud, aga vaade oli hea. Meie “matkalõunaks” oli eelmises hütist kaasa ostetud võileib – kallis ja üsna kuiv, aga parema puudumisel sobis hästi.
Kella 15 ajal jõudsime juba Koča pri Triglavskih jezerih mägihütti, kus ootas meid taas lihtne ööbimine, soe toit.
3. päev: Koča pri Triglavskih jezerih > Stara Fuzina
Kolmas päev algas varakult – juba kell 7 hommikul olime söönud ja asusime teele. Meie eesmärk oli jõuda enne kella 12 tagasi hosteli juurde, et jõuaksime veel samal päeval külastada Škocjani koopaid. See tähendas üsna tempokat liikumist ja väheseid pause.
Rada algas järvede vahel, kuid üsna ruttu läks matk metsa sisse ning edasi oli suurem osa teekonnast allamäge. Esmapilgul võib tunduda, et allamäge kõndimine on lihtne, aga kui teed seda viis tundi järjest mööda kruusast ja kivist rada, siis annavad nii põlved kui ka varbad endast tugevalt märku.
Kuna oli teisipäev ja juunis käivad shuttle-bussid Planina Blatolt Stara Fužinasse vaid nädalavahetustel, pidime ka selle lõigu jalgsi läbima. Muutsime veidi oma plaani ja valisime kõige otsema tee Stara Fužinasse. Pause tegime vaid veejoomiseks ja liikusime sisuliselt ühe jutiga.
Kui lõpuks Stara Fužinasse jõudsime, oli tunne väga hea – aga ees ootas veel 50-minutiline jalutuskäik tagasi Hostel Pod Voglomisse, kus meie auto parkis. Õnneks olime ajaliselt hästi graafikus.
Enne edasisõitu lubasime endale ka väikese preemia – peatusime Bohinji järve ääres, et pärast kolme matkapäeva (ilma dušita!) veel üks värskendav ujumine teha. See oli lihtsalt ideaalne punkt sellele matkaelamusele.
💡 Kui võimalik, siis nii tihedat päevaplaani ei tasuks teha – pidev kella järgi liikumine ja allamäge “jooksusammul” matkamine võttis omajagu läbi. Samas oli meil kindel soov ka koopaid näha ja seetõttu pidime veidi kiirustama.
Kokkuvõte
Triglavi rahvuspargi 3-päevane matk oli kindlasti üks meie Sloveenia reisi tipphetki. Vaated olid võimsad, rada pakkus parajalt füüsilist väljakutset ja kogu kogemus andis mõnusa tunde, et saime tõelise tükikese Sloveenia loodusest kätte. Kui kahtlete, et kas teha kolme- või kahepäevane matk, siis kindlasti soovitan viimast. Rada polnud kindlasti kerge – palju lahtist kruusa, üles ja alla liikumist. Matkakepid tasub kaasa võtta (selle jaoks võtsime ka ühe alumise pagasi).
Ilmaga meil väga vedas, sest kõigil päevadel oli selge taevas ja päike. See tegi kogemuse veel eriti mõnusaks. Kui sind tõmbavad mäed ja loodus, siis on see kogemus, mida kogu südamest soovitan.
Loe edasi: seotud postitused ja soovitused
Sulle võivad veel huvi pakkuda postitused
- Reisikava: 10 päeva Sloveenias ja Põhja-Horvaatias
- Sloveenia pärl: Mida teha Bledi järve ääres?
- Põhja‑Horvaatia: Istria poolsaare võluvad väikelinnad ja rannad
Loodan, et leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi. Kui jah, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda! 😊 Lisaküsimuste korral kirjuta enda küsimus kommentaaride alla ja vastan esimesel võimalusel.
Lisa kommentaar