Suure osa aastast veedan üksi või sõpradega enda reisiambitsioone realiseerides, mistõttu vahel tundub, et pere jaoks aega napib. Ega siis muud üle ei jää, kui tuleb vahel ka pereliikmed reisiplaanidesse kaasata ning näiteks üks Malta reis ette võtta.

Mul oli juba ammu mõte, et võiks emaga pikema nädalavahetuse seikluse ette võtta. Kahjuks pole Eestist palju valikuid, kuhu otselennuga sobivatel nädalapäevadel saaks. Malta on hetkel üks neist vähestest kohtadest, kuhu Ryanairi otselennud kolmapäeva hilisõhtul viivad. Meie mõlema jaoks oli see veel avastamata riik ja uskumatul kombel oli lihavõtete nädalavahetuseks täitsa mõistliku hinnaga piletid. Mõeldud, tehtud – nii veetsimegi küll veidi tuulised, aga siiski mõnusad pühad Maltal.

Selles blogipostituses leiate meie lühikese Malta reisi kogemused ja soovitusi teistele ränduritele, kes sinna tulevikus reisida soovivad.

Malta reis: soovitused ja praktiline info

Malta üldinfo & huvitavaid fakte

Malta on seitsmest saarest koosnev Euroopa Liidu kõige väiksem riik. Asustatud on vaid kolm saart – Malta, Gozo ja Comino, millest viimasel elab püsivalt vaid mõni inimene. Tänu oma väiksusele jõuab lühikese ajaga teha ja näha üsna palju, kuna miski pole liiga kaugel. Seetõttu võib Maltat pidada üsna ideaalseks pika nädalavahetuse reisisihtkohaks.

Malta kultuur ja riik on enda asukoha ja ajaloo tõttu palju mõjutatud nii Araabia kui ka Itaalia kultuurist. Samas on 150 aastat Briti mõjuvõimu jätnud endast sügava jälje. Kasutusel on kaks ametlikku keelt: malta keel, mis on segu sitsiilia ja araabia keelest (ning esmapilgul tundub nagu rida kaashäälikuid, mida hääldada on pea võimatu) ja inglise keel. Umbes 75% elanikkonnast räägib inglise keelt, mistõttu on turistina seal majandada väga lihtne. Briti võimuperioodist on ka teisi ilminguid nagu näiteks punased telefoniputkad, vasakpoolne liikluskultuur ja UK elektripistikud.

Malta on katoliiklik riik, kus kirikuskäimine on üks Euroopa kõrgeimaid ja ühe ruutkilomeetri kohta vähemalt üks kirik. Samuti on see võrreldes ülejäänud Euroopaga teatud asjades tunduvalt konservatiivsem. Näiteks on abielulahutus seaduslik alates 2011. aastast (ning selle poolt hääletas vaid 53% valijatest). Malta on ainuke riik Euroopa Liidus, kus abort on keelatud – seda isegi vägistamise korral või kui rasedus on ema tervisele ohtlik. Naised, kes soovivad rasedust katkestada, on sunnitud tellima aborditablette internetist või reisima välismaale. Samuti on seal EL riikidest kõige väiksem protsent töötavaid naisi ning naised jäävad suures osas ikka veel tööturult eemale.

Lennupiletid Maltale

Nagu varasemalt välja tõin oli Maltale mineku üks peamisi põhjuseid see, et Ryanair lendab kaks korda nädalas Tallinna ja Valletta vahet. Meie lend läks kolmapäeva hilisõhtul ning startis tagasi pühapäeva varahommikul. See jättis kohapeal uudistamiseks kolm täispikka päeva, mis oli piisav esmase tutvuse jaoks. Ryanairil on aegajalt päris häid kampaaniaid ehk õigel ajal reageerides saab lennupiletid üsna soodsalt. Mina maksin ühe edasi-tagasi pileti eest 60 eurot. Arvestades seda, et oli lihavõtete nädalavahetus, oli see väga hästi saadud.

Maltal liikumine ja transport

Üks parimaid variante ringiliikumiseks on kasutada ühistransporti – see toimub üsna hästi ja on odav. Kaks tundi kehtiv bussipilet maksab 1,50 eurot ning selle saab osta sularahas või viipekaardiga bussijuhilt. Terve riigi ulatuses sõidavad ringi meie mõistes linnaliinibussid ning suurem sõlmpunkt on Vallettas.

Huvitav oli see, et sageli sõitsid bussijuhid peatustest mööda, kui arvasid, et buss on liiga täis ja rohkem inimesi peale võtta ei soovi. Nii juhtus vahel, et ligi viis bussi sõitis inimesi täis peatustest mööda (kuigi tegelikult oli buss pooltühi). Lisaks saab teatud linnade vahel kasutada ka praami või veetaksot, mis on tunduvalt kiirem ja otsem viis kui buss.

Teine variant on rentida auto – see annab kahtlemata palju vabadust, et oma tempos riiki avastada. Kohalike sõidustiil on muidugi üsna äkiline, liiklus vasakpoolne ning kuna suur osa saarest on linnastunud, tuleb arvestada, et sõidukiirus on üsna madal. Kui tulevikus pikemalt Maltale läheksin, siis ilmselt paariks päevaks rendiksin auto, et looduskauneid kohti lihtsamini külastada.

Mina rendin tavaliselt auto Discovercars platvormi kaudu. Tegu pole autorendifirmaga, vaid lehega, mis vahendab erinevaid pakkumisi. Kindlasti soovitan juurde võtta täiskindlustuse.

Majutus – mis piirkonda valida?

Kõige populaarsemad linnaosad Maltal peatumiseks on Sliema, Valletta, St Julian’s ja St Paul’s Bay. Samuti on võimalus ööbida Gozo saarel, mida pikema reisi korral kaaluksin. Valisime asukohaks mereäärse linna Sliema, mis on tuntud rohkete baaride, söögikohtade ja kohvikute poolest. Samuti sõidavad sealt läbi ka peamised bussimarsruudid, mis muudab ringiliikumise lihtsaks. Vallettasse on bussiga umbes 15 minutit, aga otsem ja idüllilisem variant on minna praamiga. Kuna sattusime üsna tormisel perioodil Maltale, ei sõitnud sel ajal praami, mistõttu kasutasime vaid bussi.

Ilm – parim aeg Malta külastamiseks

Malta vahemereline kliima muudab selle aastaringseks sihtkohaks. Väidetavalt on aastas ligi 300 päikselist päeva. Suvi on kuum ja turistidest pungil nagu ülejäänud Lõuna-Euroopas ning kõige vihmasemad kuud on november ja detsember. Kuna tegemist on pigem kultuurireisi sihtkohaga, mille võib kombineerida mõne rannapäevaga, peetakse parimaks ajaks aprilli ja maid ning septembrit ja oktoobrit. Sel perioodil on veel piisavalt soe, aga vähem turiste. Ka ise lootsin aprilli keskel kogeda varajast Euroopa kevade ilma. Kahjuks ootas meid ees aga meeletu tormituul ja päikest nägime vaid ühel päeval pilve tagant piilumas. Kuigi kraade oli umbes 18, oli kohati raske nautida, kui tuul tahtis pikal lükata. Siiski olevat see vist pigem erand, kuna ülejäänud nädalavahetused tundusid olevad päikselised. Kindlam oleks ilmselt planeerida reis maisse.

Reisikava: kolm päeva Maltal

Nagu varasemalt mainisin sattus minu reisi ajaks meeletult tuuline, päikesevaene ja isegi kohati vihmane ilm. Seetõttu jätsime mõned planeeritud tegevused ära. Siiski enda kolmepäevase reisikava soovitusse lisasin need ikkagi. Variante, kuidas 3 päeva planeerida on kahtlemata erinevaid ja see oleneb, mis ajal reisida ja missugused on huvid. Siiski on mõned must-go kohad, mida igal juhul soovitaksin külastada.

1. PÄEV: Valletta & kolm linna

Esimese päeva planeerisime Malta pealinna Valletta jaoks. See on väike linn, kus elab ligikaudu 6000 inimest. Kuna Malta on suures osas kaetud linnadega, on üsna raske aru saada, millal üks algab või lõppeb – kohati jääb mulje nagu kõik oleks üks suur asula.

Malta vanalinn on väike ja armas – kollased liivakivist hooned, tumesinised uksed ja aknaraamid, rohkelt kohvikuid ja Aperol Spritze joovaid inimesi. Tundub, et inimestele meeldib väga väljas einestada, sest isegi hoolimata tuulest ja mitte kõige soojemast ilmast, istuti siiski mõnusasti õues (ainult külmakartlikud eestlased otsisid hubaseid ja sooje siseruume). Parim tegevus minu arvates ongi erinevate väikeste tänavate, kohalike kohvikute ja restoranide uudistamine. Loomulikult on seal ka mitmeid muuseumeid ehk igaühele midagi.

Kui vanalinn on vaadatud, soovitan jalutada kindlasti Barrakka aedadesse (Barrakka Garnends). Neid on kokku kaks (ülemine ja alumine) ning sealt on võimalik nautida panoraamvaadet sadamale, lahele ja üle lahe olevatele linnadele. Valletta pindala on vaid 1,3 ruutkilomeetrit, mistõttu on lihtne see mõne tunniga läbi jalutada.

Samuti tasub Valletas olles kindlasti külastada Caffe Cordinat, mis on juba 1837. aastast pärit pereettevõte. Kohviku interjöör on üsna peen ja teenindusstandard väga kõrge. Kuigi kliente on palju ja arvestada võiks järjekorras seismisega, serveeritakse kõik asjad kiiresti ja laitmatult. Soovitan sinna minna eelkõige kohvile (mis oli reisi parim) ja proovida erinevaid kooke ning muid maiustusi.

Ülejäänud päeva tasub veeta avastades kolme linna (‘Three Cities’) nimedega Vittoriosa, Senglea and Cospicua, mis asuvad üle lahe Vallettast. Barrakka ülemise aia juures on lift, millega 1 euro eest (edasi-tagasi) saab sõita alla sadama juurde, kust on võimalik minna praami peale või võtta veetakso. Võrreldes Vallettaga on linnad vähem rahvarohked ning on suurepärased kohad, kus imetleda Malta arhitektuuri ja kogeda rohkem kohalikku atmosfääri. Meie veetsime hilise lõuna Vittoriosas ja see oli meie üks lemmikum kohti. Kahtlemata mängis rolli ka asjaolu, et just seal viibides ilmutas end ka päike end pilve tagant ja mõneks tunniks oli tunda kevadet.

2. PÄEV: Mdina & Blue Grotto

Teisele päevale olin planeerinud Blue Grotto ja Mdina külastuse, mis on ühistranspordiga üsna ambitsioonikas. Alustada tasuks kindlasti võimalikult vara (mida me ei teinud). Blue Grotto on rannikukaljude sees paiknev koobaste võrgustik, mis on üks Malta enim pildistatud kohti. Kui meri on rahulik, saab sinna otse paadiga sõita. Kahjuks oli ilm halb ja tuuline ning alustasime päeva liiga hilja, mistõttu otsustasime Blue Grotto külastuse teiseks korraks jätta – ranniku ärres matkamine poleks olnud eriti nauditav. Parema ilma korral on see ka ühistranspordiga täiesti tehtav. Selleks tuleb võtta Vallettast buss Qrendisse (umbes 30m), kus saab teha väikse matka kohtadesse nagu Triq Hagar Qim, Mnajdra, Hagar Qim, mis lõpuks viib Blue Grotto juurde. Edasi on väikese jalutuskäigu kaugusel küla nimega Wied iż-Żurrieq, kust saab võtta bussi Rabatisse ja Mdinasse.

Üheks kuulsaim koht Maltal on keskaegne müüriga ümbritsetud linn Mdina, mis on kolmepäevase reisil kindlast nii öelda must-go koht. Kunagi kandis Mdina Malta pealinna tiitlit, kuid pärast selle kaotust Vallettale olevat linn nii vaikseks jäänud, et seda hakati kutsuma nimega Silent City ehk vaikne linn. Seda peetakse ka tänapäeval oluliseks, mistõttu on majaseinadel näha silte, mis tuletavad turistidele meelde kohalikke elanikke austama ning liigselt mitte häält tõstma.

Sageli öeldakse, et Mdinas jalutamine koos sellle müüride, vallikraavi, silla ja imekitsaste tänavatega on justkui aja tagasi astumine. Ilmselt ka seetõttu valisid seriaali Games of Thrones tegijad Mdina üheks filmimispaigaks. Minu jaoks vähendas seda atmosfääri turistide rohkus – kohati tundus nagu oleks muuseumisse sattunud. Parimaks osaks olid põhitänavast eemal olevad väikesed ja kitsad tänavad, kus soovi korral saab kahtlemata väga ägedaid pilte. Kuna Mdina asub mäe otsas kõrgemal, oli seal ekstra suur tuul. See natuke vähendas kogu ilu ja atmosfääri. Mdina on küll ilus, aga 1-2 tundi on täiesti piisav. Lisaks saab uudistada ka kõrval olevat linna Rabati ja astuda sisse kohvikusse Serkin Crystal Palace Bar, kus pidavat saama Malta parimat kohalikku pirukat pastizzi.

Mdinast saab bussiga otse sõita Vallettasse, mis läbib tee peal ka St. Juliani ja Sliema. Kuna meie elasime St Juliani ja Sliema piiril, veetsime õhtud sealkandis. Nagu varasemalt mainisin on sealkandis palju baar ja restorane.

3. PÄEV: Gozo saar

Meie reisi viimase päeva veetsime Gozol, Malta saarestiku suuruselt teisele saarel. Kui peaksin kindlalt ühe soovituse andma Malta reisiks, siis on see Gozo külastamine – kindlasti parim otsus. Vaid 37 000 elanikuga ja 67 ruutkilomeetri suuruse alaga Gozo on palju vaiksem (eriti väljaspool kõrghooaega!) kui Malta saar ise. Gozole jõudmine on lihtne – selleks tuleb sõita bussiga Ċirkewwa sadamasse (ca 1h Vallettast) ning sealt võtta praam, mis sõidab iga poole tunni tagant varahommikust hilisõhtuni. Sõit võtab vaid 20 minutit ja edasi-tagasi pilet maksab alla 5 euro. Pileti peab ostma alles siis, kui hakkad Gozolt tagasi tulema.

Gozol on natuke kõige – kauni arhitektuuriga pealinn, mida kutsutakse Victoriaks või Rabatiks ja seal mäe otsas olev kindlus Cittadella, punase liivaga rannad (eelkõige Ramla Bay), varemetes templikombpeks Ggantija Temple, Xwejni soolaväljad, kaljune rannikumaastik ja Malta kõige pildistatuma koha – Azuri Window varemed (kuna see hävines 2017. tormis).

Ühistranspordiga kõike ühe päevaga hästi ei jõua ning kahtlemata oleks mugav olnud seal autoga ringi tiirutada. Kasutasin seekord endale mitte väga tavapärast varianti ehk hop-on-hop-off bussi. Saime sadamast hea diili – 25 eurot kahele inimesele ning see oli väga mugav viis erinevaid kohti saarel avastada. Minu lemmikuks jäi Victorias olev Cittadella oma vaatega ning Azuri Window ümbrus. Pikema reisi puhul kaaluks kindlasti ka vähemalt ühe öö veetmist Gozo saarel. Randasid uudistamas ei käinud, kuna ilm polnud väga rannalik ja ega aegagi polnud üleliia.

Veel ideid Maltal

Kolme päeva kohta jäin enda plaaniga täitsa rahule. Lühikesel reisil võib nende tegevuste asemel veel ka kaaluda näiteks.

Comino & Blue Lagoon – enamik inimesi külastab Cominot, et näha kuulsat Sinist laguuni koos kristallselge vee ja valge liivaga. Piltidelt olen näinud, et suvel on see turistide nii täis, et vaevu on sinist lagunii näha. Juhul kui poleks tormiilma olnud, oleksin ehk kaalunud ka põiget Cominole.

Popeye Village Malta – Popeye Village oli osa 1980. aasta muusikalise filmi Popeye võtteplatsist, mille peaosas oli Robin Williams. Sellest on kujunenud justkui teemapark erinevate tegevuste ja esinejatega. Ilmselt üsna põnev pere ja lastega reisijatele.

Marsaxlokk j& pühapäeva turg – kaluriküla Marsaxlokk on tuntud eelkõige enda pühapäevase turu poolest. Kuna ise lahkusin juba pühapäeva hommikul, ei õnnestunud turgu külastada.

Malta köök ja toiduelamused

Sageli on vaatamisväärsustest põnevam kohaliku toidukultuuriga tutvumine. Malta köök pidavat olema justkui avastamata “pärl”. Maltalased armastavad oma toitu – selle nautimiseks tuleb võtta aega.

Malta köök on tugevalt mõjutatud Itaaliast, eriti Sitsiiliast, kuid seal on ka Araabia/Põhja-Aafrika ilminguid. Eelroaks on tavaliselt supid, pastad, antipasti erinevate kastmetega ning põhiroaks kodus valmistatud pasta – ja kartulivormid või liha ja kala. Tegemist on saareriigiga ehk ilmselgelt on mereannid ja kala olulisel kohal. Rahvuslik liha on küülikuliha (fenek), mida praetakse küüslaugus, hautatakse punases veinis või süüakse koos mõne Malta paljudest (tavaliselt värsketest) pastadest. Kolme päevaga sain küll vaid põgusalt toidukultuuriga tutvuda, aga kõige põhilisema ehk küülikuhautise proovisin ära ja see oli imeline. Toon välja mõned peamised toidud ja ka restoranisoovitused.

Küülikuhautis. Tegemist on Malta rahvusroaga, kus küülikulõigud valmistatakse aeglaselt potis koos punase veini, küüslaugu, sibula, porgandi, kartuli ja tomatipüreega. Praad serveeritakse koos kartulite ja juurviljade või salatiga. Restoranides maksis see tavaliselt umbes 14-16 eurot ning see oli igati oma raha väärt. Kindlasti kõige parem maitseelamus Maltal.

Ravioolid küülikulihaga. Ka pastaretseptides on küülik olulisel kohal ning väga levinud ravioolid küülikulihaga, mida serveeritakse erinevates kastmetes (näiteks seenekaste) . Pea igas restoranis oli see roog eraldi välja toodud ja tõesti maitses imeliselt. See oli üks esimesi sööke, mida proovisime ning ei pidanud pettuma.

Pastizzi. Tegemist on kahtlemata Malta kõige kuulsama tänavatoiduga. Tegemist on filotaignast valmistatud pirukaga, mis on täidetud ricotta või pehmete hernestega. See maksab enamasti alla ühe euro ning on saadaval pea igal tänavanurgal. Minule kahjuks erilist elamust ei jätnud – oli kuidagi maitsetu. Võib-olla ei valinud ma parimat kohta, kus seda proovida. Kohviku soovitus: Serkin Crystal Palace Bar Rabatis – mitmete kohalike sõnul valmivad seal riigi parimad pastizzid.

Malta “vaagen” (Maltese platter, Platt Malti) on populaarne suupisetaldrik, mis olemuselt sarnaneb Hispaania tapasele või Itaalia antipastile. Seda pakutakse restoranis igal kellajal ning on hea toidukord veini kõrvale. Kuna enamasti on taldrikud päris suured, saab seda asendada ka pearoaga. Mõned sagedased komponendid on anšoovisepastaga täidetud Malta oliivid, Malta kitsejuust, vürtsikas Malta vorst, kapunata (Malta ratatouille), päikesekuivatatud tomatid.

Avatud võileib. Sarnaselt Itaalia köögile, on avatud võileib (open sandwich, Ħobż biż-Żejt) Malta toidukultuuri oluline osa. Eriti populaarne on see suviti, kuna seda on äärmiselt lihtne valmistada. Malta keelest otsetõlkes tähendab roa nimetus leib õliga. Põhiline komponent on Malta traditsiooniline leib, mille peale määritakse magusat tomatipastat (kunserva) ning kaetakse oliivõli, tomatite, tuunikala, soola ja pipraga. Tegelikkuses on valikuid muidugi väga palju ja igaüks saab enda soovile sobiliku võileiva kokku panna. See on hea, odav ja kiire lõunasöök. Soovitus: The Submarine Valletas.

Timpana ehk küpsetatud makaroniroog on Malta väga populaarne toit. Sisuliselt on see bolognese kastmega makaroniroog, mida küpsetatakse taignas. Seda leiab odava tänavatoiduna pastizzeriades ning samuti on timpana roog, mida sageli valmistatakse kodus lõuna – või õhtusöögiks.

Pudina ehk leivapudding on Malta tuntumaid magustoite, mille retsept pärineb juba 18. sajandist. Leib oli toitev ja odav, mistõttu ei visatud seda vanaks minnes ära, vaid pandi vedelikku imbuma. Pärast lisati sellele suhkur, margariin, šokolaadipulber. Maitset täiendavad veel sidruni – ja apelsinikoor, rosinad, sõstrad ja vürtsid. Tegemist on Malta kõige armastatuma magustoiduga, mida võiks kindlasti proovida. Soovitus: Caffe Cordina.

Kinnie on karastusjook, mida toodetakse ja müüakse Maltal. Kohalikud on selle ainulaadese karastusjoogi üle väga uhked. Kuigi retsept on salajane, on selle põhiline koostisosa Malta mõrudad apelsinid, mis on kombineeritud erinevate vürtsidega. Tulemuseks on mõrkjas-magus limonaad. Kindlasti soovitan proovida! Isegi minu ema, kes üldiselt kunagi karastusjooke ei tarbi, kiitis selle heaks. Saadaval on ka zero variant.

Kokkuvõttes ütleksin, et Malta on hea ja kompaktne pika nädalavahetuse reisisihtkoht. Kahtlemata leiab seal tegevust ka pikemaks ajaks. Kuigi ilmastikuolud natuke heidutasid reisi, oli peamine eesmärk siiski veeta kvaliteetaega emaga, mis ka korda läks. Kas tahaksin Maltale tagasi minna – võib-olla kunagi! Siiski võrreldes ülejäänud riikidega ei tekkinud mul suurt äratundmist ja minu jaoks siiski natuke liiga kivilinn.