New York II – vabadusesambast Brooklyni sillale

Reisides kaotan tavaliselt ajataju, kuna vähese ajaga jõuab teha nii palju asju. Samal ajal kodus võid nädalate või kuude viisi sisuliselt samas rütmis tiksuda ja nädalad lihtsalt lähevad.

Viimased kolm päeva siin New Yorgis on olnud samuti üsna tihedad. Päevadel kasutame põhiliselt kondimootorit, mistõttu õhtuks on samme ligi 30 000. Eile jõudsime koju alles 1 ajal ja päris kummaline oli õhtusööki kell 1.30 süüa. Kuna väljas on päris kuum – umbes 30 kraadi, ei olegi päeval kõht väga tühi ka.

Tänu tegusatele päevadele ja muretule keskkonnale magan siin iga öö nagu beebi 9-10 tundi jutti. Reedel saime liikuma kodust alles 12 ajal. Hommikuks valmistas Kristi meile french toasti ja liitus samuti meiega linnas. Võtsime suuna lower Manhattanile, et minna tasuta praamiga Staten Islandile, mis sõidab mööda ka Vabadusesambast. Seda varianti kasutab suur osa turiste, kes ei soovi Ellis Islandi ekskursioonile minna, kus monument asub.

Pärast laevareisi võtsime lõunaks natuke rämpstoitu ja magustoiduks veel ühe hiiglasliku New Yorgi pehme jäätise, mida müüakse iga nurga peal autoputkades. Uudistasime ringi Wall Streedil ja kohustuslik pilt ka selle sümboli pulli juures.

Jäätis annab elule värvi

 

Ärge küsige, miks me pulli munasid hõõrusime – ilmselgelt üks loll turist teise järgi 😀

Seal samas lähedal oli ka kaksiktornide mälestuspaik ja 9/11 muuseum, kuhu mul oli kindel soov minna. Muuseum ise oli parajalt suur ja jättis küll sügava mulje. Kohati oli tegelikult päris masendav vaadata kaadreid, kuidas kaks suurt torni nagu pabermaja kokku kukkusid. Kindlasti soovian võimalusel minna ning aega varuda. Muuseumi kõrvale on rajatud kaks suurt nelinurkset purskkaevu, kus varem pilvelõhkujad asusid.

 

Edasi võtsime suuna Brooklyn Bridgele ja nagu meie kiuste hakkas sel päeval esimest korda vihma sadama. Esialgu natukene, aga poole silla peal olime juba üsna läbi ligunenud. Samas andis see kuidagi mingi mõnusa meeleolu. Kuna kellaaeg oli juba selline, et väljas läks pimedaks, hakkasid vaikselt kõik Manhattani tuled süttima. Vaated olid sealt võrratud. Meil kulus muidugi suur osa ajast erinevate kaameratega piltide tegemiseks. Tegelikult pole sild väga pikk. Väljas oli endiselt umbes 25 kraadi ning väike vihm oli isegi värskendav. Õhtu lõpetsime sellega, et sõitsime natuke aega metrooga vales suunas, aga siiski jõudsime rõõmsalt koju, kus meid ootas borši supp.