Kõige rohkem elevust Myanmari reisi planeerimisel tekitas 3-päevane matk Kalawist Inle Lake‘i. Kalaw asub Mandalayst 200 km kaugusel, mille läbimine bussiga võtab umbes 5 tundi. Mandalays läksime VIP ööbussi peale (18000 kyatt = 11 eur), mis tähendas, et Kalawi jõudsime öösel kell 3.00. Kuna Kalaw on mägede läheduses, on temperatuur seal öösiti märksa külmem ehk alla 10 kraadi.

Hommikul ärkasin külmetava nina peale ning läksime tutvuma erinevate turismiagentuuridega, kes matka pakuvad. Paljud inimesed, keda reisi jooksul kohanud olin, soovitasid Jungle Kingi. Esiteks kasutavad nad natuke kõrvalisemaid ja väiksemaid radasid ning samuti pidi see populaarne olema just nooremate inimeste hulgas. Boonuseks oli ka kõige odavam hind ning tõsiasi, et ühe öö saab veeta kloostris. Pärast vestlust agentuuri inimestega, oli meie valik tehtud.

Kolmepäevane matk maksis vaid ca 40 000 kyatti ehk 25 eurot, mis sisaldas 2 hommikusööki, 2 lõunasööki, 2 õhtusööki, ööbimist kohalikus peres ja kloostris ning giiditeenust. Kõik söögikorrad olid väga rikkalikud ning ilmselt parimad kogu reisi jooksul.

Meie grupis oli kokku 9 inimest: viiega neist olin juba varasemalt tuttav ning neli Iisraeli tüdrukut, kes olid koos reisimas. Giidiks oli meil kõige armsam kohalik meesterahvas, keda tahta võib – Fransisco. Kuna tema keeleoskus oli väga hea, sain vastused kõigile oma küsimustele, mis olid tekkinud.

Mida võtta matkale kaasa?

Suure pagasi viib reisikorraldaja ise Inle Lake enda büroosse või majutuskoha olemasolu korral otse sinna. Matka jaoks oleks vaja kindlasti väiksemat seljakotti ning veel olulised asjad on: päikesekreem, müts, 1 pudel vett/veedpudel (vett saab osta iga 2-3 tunni tagant), taskulamp või pealamp õhtuteks (näiteks, et WC üles leida), paksemad riided (jope, fliiš, pikad püksid ja võib-olla isegi müts – õhtuti oli väga külm), esmased hügeenitarbed, õhuke käterätik, ujumisriided, märjad salvrätid (duši olemasolu puudub).

Nüüd aga natuke lähemalt matkast. Kokku oli matk väidetavalt ligi 65 km (ma ise arvan, et pigem 60 või vähem), mis oli kolme päeva vahel enam-vähem võrdselt jagatud.

1. matkapäev

Esimene matkapäev algas Kalawist hommikul kell 9.00 ning eesmärgiks oli kõndida ca 20 kilomeetrit. Kuna hetkel on kuiv periood, olid rajad õnneks kuivad ja kergesti läbitavad. Esimesel päeval oli kõige rohkem tõuse. Samas olid need üsna lauged ning tegime ka piisavalt pause ehk koormus oli kõigile enam-vähem vastuvõetav. Kuigi mulle endale tundus vahepeal, et tempo on liiga aeglane isegi, olime ikkagi õhtul ühed esimesed, kes külasse jõudsime.

Tee peal nägime palju tšilli põlde ning inimesi neid korjamas. Tšilli on seal oluline eksportkaup. Tegime peatuse kohalikul küla festivalil ning kohtasime tee peal paljusid farmereid. Vahepeal võttis ikka imestama, kui algelisi vahendeid nad kasutavad põllutöödeks.

Õhtul umbes kell 4 jõudsime kohalikku külla, mis oli meie ööbimiskohaks. Antud külas oli ka päris palju teisi gruppe. Kuigi seda reklaamitakse kui elate kohaliku pere juures, on paljud majad loodud siiski turismi eesmärgil. Magasime kõik ühes ruumis madratsitel ning kõrvaltoas elas kohalik pere enda köök-toas. Vee keetmiseks oli neil toas sisuliselt lõkkeplats ehk hommikul ärkasime mõnusa vinguhaisu peale. Temperatuur oli päeval küll soe, kuid kohe pärast pimeduse saabumist langes see jälle umbes 10 kraadi juurde. Ehk esimene soovitus oleks kindlasti soojad riided kaasa võtta – jope, fliiš, sall, müts kuluvad ära. Õnneks sai igaüks ka kaks paksu tekki, ainult nägu külmetas natuke öösel.

Õhtusöök serveeriti meile sealsamas toas ning see oli lihtsalt imeline. Umbes 10 erinevat kaussi kohalikke roogasid nii taimseid kui ka loomseid. Süüa sai nii palju kui soovisime ja pärast matkapäeva olid kõik ikka väga näljased. Meie giid oli väga uhke meie grupi üle, sest sõime nii palju, kuna see pidi näitama pererahvale, et meile nende toit maitseb.

Duši ja muid mugavusi seal muidugi polnud. WC minemiseks oli vaja taskulampi, kuna pärast kella 5 oli ümbrus kottpime. Eriti kasulik oli pealambi olemasolu. Mingisugune veeanum oli olemas neile, kes natuke midagi pesemise sarnast teha soovisid.

2. matkapäev

Äratus oli natuke enne kuute, et päikesetõusu vaadata. Seejärel toodi meile sisuliselt voodisse hommikusöök, mille kiitmiseks ei jätku jälle sõnu.

Teine päev oli kilometraai mõttes kõige pigem – ca 22 km. Liikusime rohkem väiksemaid teid pidi ning sel päeval teisi gruppe üldse ei kohanud. Päeval tegime ka peatuse jõe ääres, kus oli võimalik ujuda. Enamuste jaoks oli vesi liiga külm (umbes 16-17 kraadi), kuid mina näitasin ikka külmast riigist pärit inimesena eeskuju.

Teisel õhtul ööbisime väikeses kloostris, kus aktiivselt tegutsevad kolm munka. Lisaks käivad seal kohalikud lapsed munga elu ja usku õppimas (kohalikel poistel on sisuliselt kohustuslik lapsena elada mõnda aega kloostris). Peale meie oli kloostris ka teisi sama firma gruppe. Magasime jaoks olid meil ka seekord matid ning erinevad alad olid eraldatud rätikutega. Temperatuuri mõttes oli ikka sama – öösel selili magada ei saanud, sest nägu külmetas.

Õhtusöök oli kõrval majas ning see koosnes taaskord erinevatest karridest, salatitest ja muust heast-paremast. Tähistasime ka meie grupist ühe noormehe sünnipäeva väikese õllega. Umbes kell 9 pandi elektri generaator kinni, mis tähendas, et ainuke valgus oli see, mida sai taskulambist.

3. matkapäev

Kolmandal päeval alustasime liikumist kell 8.00. Kilomeetreid oli kokku 15, kuid pidime Inle Lake juurde kohale jõudma hiljemalt 12.00, mis tähendas natuke kiiremat tempot. Mõned inimesed olid grupist juba päris läbi ning ka mul olid tekkinud paar villi. Suur osa teekonnast oli allamäge ning vahepeal ka üsna järsk üle suurte kivide.

Lõunaks jõudsime Inle Lake juurde, kus pakuti meile jälle suurepärast lõunasööki. Seejärel suundusime paadi peale ning sõitsime läbi imepeenikese jõe/kanali 1,5h. Pärast matka oli paadisõit väga lõõgastav tegevus. Huvitav oli jälgida kalamehi ja kohalikke farmereid, kes paatidega saaki koristasid.

Umbes kell 15.00 jõudsime Nyaungshwesse, mis on väike linnake, kus peamine elu antud piirkonnas toimub. Seal oli aeg öelda hüvati giidile ning ka osale grupist (ehk iisraeli tüdrukutele, kellega me tegelikult liiga headeks sõpradeks ei saanudki).

Minu jaoks matk eriti väsitav ei olnud, aga kolmanda päeva lõpuks olid jalad saabastest üsna väsinud ehk rohkem ühte päeva nendes enam kõndida poleks soovinud, Antud matka on võmalik võtta ka ühe ööbimisega, kuid arvan, et see jääks liiga lühikeseks. Kokkuvõttes jäin matkaga väga rahule ning kindlasti jään seda veel kauaks mäletama. Meie giidi Fransisco kohta ei jätku piisavalt kiidusõnu.

Igal juhul soovitan Myanmari külastades enda plaanidesse lisada ka mõni matk. Peale Kalaw-Inle Lake matka on ka teisi kohti, mille kohta olen ainult kiidusõnu kuulnud. Mõni neist on ainult natuke rohkem eemal heast transpordivõrgust.