Viimasel kolmel aastal on juba traditsiooniks saanud pikem reis jaanuaris. Aasta 2020 viis mind Myanmari (mõne jaoks on riik pigem tuntud nimega Birma), kus veetsin 16 imelist päeva. Nüüd juba kodus olles võin selle kindlasti liigitada üheks parimaks reisikogemuseks.

Miks Myanmar?

Kui sõpradele ja tuttavatele oma soovist Myanmari reisida rääkisin, sain vastuseks tavaliselt üsna ükskõikseid pilke ning pigem küsimusi “miks?”, “mis riik see veel on?”, “see ei tundu turvaline!”. Umbes aasta tagasi ei teadnud ma ka ise veel liiga palju sellest riigist, aga erinevaid reisisihtkohti uurides, jäi pilk peale just Myanmarile. Pärast mitmete reisiblogide ja foorumite lugemist olin veendunud, et just sinna ma pean saama.

Myanmari juures paelus mind huvitav kultuur ja ajalooline taust ning et see pole veel nii tuntud ja turistide poolt ära rikutud. Samuti on seal parajas koguses kõike – piisavalt kultuuri ja huvitavaid templeid, vaheldusrikas loodus ja matkavõimalused, rand ja ookean, mitmekesine köök, kõige südamlikumad ja lahkemad inimesed ning lisaks parajalt aasiapärast segadust ning võrdlemisi odavad hinnad.

Kuna tegemist on ühe kõige budistlikuma riigiga üldse, peetakse seda ka turistide jaoks võrdlemisi turvaliseks. Kohalike siirus ja abivalmidus oli tõesti väga armas. Pigem tundusid ohtlikud pimedas liikuvad koerad. 🙂

Siin leheküljel on veel mõned põhjused, miks sinna tasub minna.

Myanmar või Birma?

Paljud teavad ilmselt Myanmari pigem Birma nime all. 1989. aastal otsustas aga sõjavägi muuta riigi ametliku nime omavoliliselt Myanmariks. Peamine põhjus oli väidetavalt see, et sooviti luua rahvuslik identiteet ning nime Birma peetakse vaid burmaanide kirjeldamiseks, jättes kõrvale ülejäänud 134 etnilist gruppi. Samuti hakati Birma nime kasutama Briti kolooniavõimu ajal, mida sõjavägi ei soovinud esile tuua. Tegelikkuses on mõlemad nimed kohalikul tasandil endiselt kasutusel ning kuna sõna Birma on lihtsam hääldada kasutatakse seda sageli suulises vestluses ning kirjalikult pigem Myanmari.

Kuigi ÜRO ja üldine rahvusvaheline avalikkus aktsepteerisid nimevahetust, ei tunnista seda endiselt mõned riigid nagu, seal hulgas ka USA ja Suurbritanna, väites et see tehti ilma inimeste nõusolekut küsimata ja on seega ebaseaduslik.

Millal minna?

Parimaks periood Myanmari külastamiskes on kuival perioodil talvel ehk detsembrist aprillini. Suvel, eelkõige juunist septembrini kestab seal kuum ja niiske vihmaperiood. ‘

Lennupiletid

Peamised linnad, kuhu Myanmari lennatakse on Yangon või Mandalay. Eestist algusega pileteid otsides üldiselt hea hinnaga ei leia, mistõttu soovitan proovida teisi lennujaamasid.

Mina ostsin enda piletid septembris algusega Stockholmi Arlanda lennujaamast. Lennufirmaks osutus Air China, mistõttu oli ka üks vahemaandumine Pekingis (hind 396 eurot). Lisaks ostsin  juurde Airbalticu lennu Tallinnast Stockholmi (hind 106 eurot koos alumise pagasiga). Seega maksid lennupiletid kokku 502 eurot. Palju odavamaid variante ma näinud ei ole, kuid tasub silm peal hoida ka pakkumistel algusega Riiast. koh

Viisa

Myanmari minekuks on vajalik e-viisa, mis kehtib 28 päeva pärast riiki sisenemist. Seda saab teha väga lihtsalt SIIN – tuleb vaid maksta 50 USD ning laadida endast pilt. Mina sain viisa kinnituse mõne tunniga meilile. Riiki sisenedes võtta viisa kinnitus prinditud kujul kaasa ning esitada ametnikule.

Raha

Myanmari  ametlik valuuta on kyatt (1 EUR = 1624 MMK). Samuti on võimalik enamikes kohtades maksta ka US Dollarites. Siiski on kasulikum pigem kasutada nende enda kohalikku raha. Kõige mõttekam on raha vahetada Myanmari lennujaamas või linnas. Rahavahetuspuntke leiab suuremates linnades igal pool. Samuti on olemas ka pangaautomaadid, misõttu ei pea liiga suuri summasid korraga endale varuma.

Juhul kui on soov mõnes kohas kasutada dollareid, on oluline, et need kupüürid oleksid kahjustamata ning ideaalsed. Ise kasutasin igal pool vaid kyatte – tuleb vaid arvestada, et rahakott on sularahast pungil.

Hinnad

Hinnad on ka Myanmaris Kagu-Aasiale omaselt üsna madalad. Siiski võrreldes teiste sealsete riikidega peetakse seda natuke kallimaks kohaks. Õhtusöögi pearoa saab kätte näiteks umbes 4-5 euro eest, 640ml pudel õlut restoranis maksab ca 1,50 eurot. Eks see oleneb reisimisstiilist ja eelistusest – mina ise olen pigem lihtsamat sorti reisija, kes liiga palju majutuse ja luksuse peale ei kuluta. Siiski on tegemist pigem odava riigiga ka eestlase jaoks.

Transport

Transpordina kasutasin vist küll peagu kõiki võimalikke asju – buss, rong, takso, elektrooniline roller, mootorratas, hobukaarik, paat, lennuk.

Buss. Linnade vahel liikumiseks on kõige parem ja odavam variant buss, mis on üldjuhul väga mugav. Võimalusel soovitan kasutada VIP busse, kus pakutakse veel lisaks süüa-juua, saab pikutada ning ka filmi vaadata. Tähtis on varuda endale palju riideid, kuna bussid on jäiselt külmad – mina panin endale isegi mütsi pähe ja jope selga. Reisiaja kokkuhoiu mõttes on hea variant kasutada ööbusse.

Bussipiletid on kõige lihtsam osta enda majutusasutuse kaudu, kes kõige eest hoolitsevad. Kuna teed pole aga kõige paremad, peab bussiga liikudes arvestama, et ka väiksemate vahemaade läbimine võtab üldjuhul kauem aega. VIP bussipilet 9h sõidul Yangonist Bagani maksis ca 17 eurot.

Rong. On olemas ka rongiühendus, kes soovib rongielamust saada. Kuna ise seda ei kasutanud (v.a. linna sees), ei oska täpsemalt sellest ka rääkida. Pigem on tegemist aeglasema ja ebamugavama variandiga.

Lennuk. Erinevaid lennufirmasid on mitmeid, kes siselende opereerivad. Kahjuks on siselennud üsna kallid – üks ots ca 100 eurot. Ise kasutasin seda varianti paar korda ning lennukid olid muidu väga korralikud ning pakuti isegi jooke-snäkke.

Takso. Takso on võrdlemisi odav ning seda saab iga nurga pealt. Hind tuleks leppida kokku enne sõidu algust ning suuremas linnas veenduda, et sind ikka õigesse kohta ka viiakse. Samuti on kasutusel ka app Grab, mille vahendusel mõnes kohas on hea lihtne taksot tellida.

Kultuur/religioon

Ligi 90% inimestest on Theravada budistid. See on ka üks kõige budistlikemaid riike, eriti arvestades munkade osakaalu kogu riigis. Võib-olla ka tänu oma religioonile on inimesed säilitanud siiruse ja rõõmsameelsuse, kuigi nende ajalugu on neid karmilt kohelnud. Mungad tänavatel on tavaline nähtus ning templite vajaliku annuse saab ka kindlasti igaüks Myanmaris kätte.

Riietuse koha pealt soovitatakse ka turistidel olla natuke konservatiivsem ehk pigem üle põlve kleit või pikad püksid ning õlad kaetud. Samas pole see nii range, vaid pigem enda tunnetuse küsimus. Oluline on neid põhimõtteid kindlasti templites jälgida, kuhu muidu sisse ei saa. Samuti on templitesse minnes vaja eemaldada alati ka jalanõud ja sokid.

Poliitiline olukord

Myanmar on üks Briti kolooniariikidest, kus deklareeriti iseseisvus 1948. aastal.  Kahjuks läks olukord pärast seda pigem hullemaks, kui võimu võttis enda kätte sõjavägi. Kuna riigis on väga mitmeid erinevaid vähemusrühmi, on sõjavägi neid aastate jooksul väga julmal viisil kohelnud. Kuigi hetkel liigub riik demokraatia suunas, on sõjaväel endiselt üsna suur mõjuvõim. Parlamendist on 75% esindajatest valitud rahva poolt ning 25% määrab sõjavägi. Kohalikega rääkides olid nad peamiselt arvamusel, et hetkel on olukord parem kui kunagi varem, kuid siiski on veel pikk tee minna demokraatiani ning sõjaväe võimu taandamiseks.

Kui Briti kolooniariigina oli Myanmar üks Kagu-Aasia rikkamaid riike, on hetkel riik antud piirkonna vaesemaid. 1962.aastal toimunud riigipöörde tulemusel alustati äärmuslikku sotsialismi juurutamist, mille tulemusel on see hetkel üks maailma vaesemaid riike.