Kui peaks valima ainult ühe koha, kuhu Myanmaris minna, oleks see kindlasti Bagan, millele omistati ka 2019. aasta juulis UNESO maailmapärandi tiitel. Bagani kõrgaeg oli 9.-13. sajandil, mil sinna rajati ligi 10 000 budistlikku templit. Kuigi hetkel on järgi jäänud umbes 2200 monumenti, on kogu piirkond siiski imetlusväärne. Bagani jaoks tasub kindlasti varuda mitu päeva, sest avastamisrõõmu on palju. Bagani sisenedes tuleb turistil maksta 25 000 kyati (ca 15 eurot), mis annab õiguse piirkonnas veeta 3 päeva.
Mina saabusin Bagani ööbussiga Yangonist hommikul kell 7.00. Kuna bussis oli väga kuiv õhk ja külm, läksin värske õhu ja hobukaarikust taksojuhi õnge, kes mulle lisaks ka väikese tuuri tegi (ja selle eest muidugi pärast topelthinda üritas nõuda – ainuke kord reisi jooksul, kus keegi üritas natuke petta). Hobutakso läks aga natuke teist teed kui tavaline takso, mistõttu jäi mul piirkonna sissepääsupilet ostmata.

Bagan koosneb kahest osast: uus-Bagan ja vana-Bagan. Kui varem elasid kohalikud peamiselt Bagani vanemas osas, kus on ka suurem osa templeid, otsustas 1990. aastal sõjavägi piirkonna rohkem turistisõbralikumaks teha ning sundis väevõimuga kohalikud kolima uuele alale, kus polnud ei kanalisatsiooni, teevõrgustiku ega muud taolist.
Kõige parem viis Bagani avastada on rentida elektrooniline motoroller, mis maksab vaid 5000 kyatti päevas (ca 3 eurot). Esialgu oli natuke hirmutav seal sõita, kuid kuna tegemist on siiski väikese ja rahuliku kohaga, tuli kindlustunne üsna kiiresti. Sisuliselt sisustasingi kolm päeva erinevatel tänavatel ekseldes. Kui esimesel päeval käisin läbi peamised suuremad pagodad, siis hiljem avastasin, et väiksed külateedel olevad templid on isegi põnevamad.

Minu üks lemmikumaid templeid oli heledates toonides Ananda pagoda, kus toimus parasjagu ka iga aasta jaanuaris peetav festival. Festivali ajal loevad 1000 munka 72 tunni jooksul katkematult budistlikku pühakirja, mis oli päris huvitav kogemus.


Kindlasti üks must-do Baganis on päikesetõusud ja päikeseloojangud vaatega templitele ja õhupallidele. Nimelt tõuseb igal hommikul ligi 30 kuumaõhupalli õhku päikesetõusu vaatama. Ettevõtteid on kokku neli, kuid kahjuks maksab üks sõit üle 300 euro, mis mulle tundus hetkel selle eest liiga palju. Kindlasti väärt kogemus, kuid ka mujalt oli vaade imeline.
Tavaline päev algaski kell 5.00 äratusega. Seejärel rentisin e-bike ning suundusime päikesetõusu jaoks parimat kohta otsima. Minu hostel organiseeris eraldi tasuta tuure päikesetõusudejaoks. Üksi pimedas mööda maateid oleks natuke kõhe neid otsida olnud. Samuti on alates 2020. aasta jaanuarist pagodadele ronimine keelatud, kus avaneb parim vaade, mistõttu on väga oluline teada kõrgendikke ja künkaid, kust parimat vaadet näha. On olemas ka mõned tuntumad kohad, kuid seal on lisaks sinule ka mitusada teist inimest. Samuti pole ka google hetkel väga abiks, sest seal on veel enamasti soovitused pagodadele ronimisega. Õnneks minu hosteli vabatahtlikud leidsid väga head kohad ning need päikesetõusud on igal juhul väärt vara ärkamist. Kindlasti peab arvestama, et hommikul on külm ehk jope, pikad püksid ja kinnised jalanõud kulusid ära.



Päikseloojangul korraldas hostel paadisõidu ning väikese pikniku nii öelda kõrbesaarel keset jõge. Sisuliselt tegemist oligi täiesti tühja ja suure liivaluitega, kus peale meie veel vaid mõned kohalikud kalamehed olid.

Lisaks templitele on Baganis ka üsna suur turg, kus kõike kohalikku leidub alates söögist kuni riiete ja kõige muuni. Samuti saab võtta tuuri näiteks Mount Popasse, mida ma kaheldavate arvustuste ja piiratud aja tõttu ei teinud.

Baganist jäävad mulle ainult ülivõrdes mälestused ning sealne atmosfäär on midagi kirjeldamatut.
Ööbimine: BaobaBed Hostel Bagan – 13 eur/öö + hommikusöök (voodikoht neljases toas). Kuigi tegemist oli natuke kallima hosteliga, oli see kindlasti minu üks parimaid ööbimiskohti. Hostel pakub varasele saabujale spetsiaalset tuba, duši võimalust. Samuti korraldati erinevaid tasuta tuure, üritusi (nt hommikujooga katusel) ning ka hommikusöögi valik oli parem kui teistes kohtades. Lisaks leidsin enda peamised reisikaaslased just sellest hostelist.
Restorani soovitus: Weather Spoon
[…] päev: Bagan […]