Mehhiko on praegu kindlasti üks kuumemaid reisisihtkohti. Esiteks kindlasti sellepärast, et riik on juba üle aasta ilma liigsete piiranguteta turismile avatud olnud ning ei pea muretsema (nagu Aasia puhul), et kas homme on kõik reisiplaanid pea peale keeratud ja tingimused muutunud. Teiseks on see lihtsalt väga äge riik oma imeliste randade, maitsva toidu, kultuuriväärtuste, mitmekülgse looduse ja positiivse ladina kultuuri pärast. Minul on Mehhiko juba silmapiiril olnud aastaid ning juba eelmine aasta Sansibaril olles mõtlesin, et see võiks olla järgmine riik, kus pikemalt viibida.

Mõeldud-tehtud ning novembri lõpus ma siia sõitsingi eesmärgiga esimesed kaks nädalat puhata ning ülejäänud 1,5 kuud kaugtööd teha. Reisi alustasime Mexico Cityst. Kuna Yucatani poolsaar on ilmselt kõige tuntum turismisihtkoht, alustan Mehhiko blogipostitusi just ülevaatega meie ringreisist seal piirkonnas. Äkki on kellelegi abiks planeerimisel. Pigem oli tegemist aktiivse reisiga, kus on piisavalt ka rannapuhkust. Igal juhul soovitan auto rentida, sest ilma jääb ikka suur osa kogemata. Kirjutan autorendist natuke pikemalt ka allpool.

Reisiseltskond oli seekord huvitav – 2 Eesti neidu, Eesti noormees ja Mehhiko noormees, kellega minu sõbranna ligi kümmekond aastat Internetis arvutimängu kaudu tutvus. Esimest korda kohtusimegi temaga reisi alguses Mexico Citys, kus ta meid paar päeva lahkelt majutas. Endalegi üllatuseks klappis seltskond suurepäraselt ning kohalik tõlk ja giid oli igal sammul abiks, sest hispaania keele tase on meil duo lingo põhiväljendite tasemel. Aega oli piiratud – kokku 11 päeva, mistõttu kõike päris ei jõudnud. Siiski jäime enda ringreisiga väga rahule.

Autorent Cancunis

Auto rentimine on minu arvates Yucatani reisil minu arvates ainuõige valik. Muidugi saab end ühte kohta “maha parkida” ja päevareise teha, kuid palju jääb siiski nägemata ning kogemata. Kui varasemalt mõnes reisikirjas öeldakse, et autorendi võib jätta viimase minuti hoolde lennujaamas, siis seda ma kindlasti teha ei soovita. Hetkel on turiste palju ning auto võiks broneerida ära kohe, kui reis on kindel. Autorendifirmade arvustusi lugedes nägin väga palju negatiivset tagasisidet – hindade muutumine koha peal, lisasummade “pähe määrimine”, olematute vigade leidmine jms.

Üldiselt ei soovitata valida tuntud Ameerika firmasid, vaid kohalikke usaldusväärseid pakkujaid. Minu uuringu tulemusel on peamised soovitused Easyway (kõige rohkem), Avant, America ja ISIS. Mina hakkasin broneerima natuke üle kuu enne reisi ning paljud neist olid juba välja müüdud (väiksemad autod). Lõpuks leidsin firma nimega Yes Rental Car (sama koht teise nimega Royal Rent a Car) ning võin seda kõigile käsi südamel soovitada. Ei mingeid varjatud lisatasusid, kiire ja selge kommunikatsioon, lihtne auto kättesaamine ja üleandmine. Soovitan kindlasti võtta null omavastutuse, sest Mehhiko liiklus on ettearvamatu. Maksime 11 päeva eest 500 eurot koos täiskindlustusega, mis esmalt tundus natuke palju, aga kuuldes teisi hindu, olime päris rahul.

11 päeva Yucatani reisiplaan

	TEGEVUSED	ÖÖMAJA
1. päev	Saabumine Cancuni; sõit aut + praamiga Holbox saarele	Isla Holbox: Tribu Hostel
2. päev	Isla Holbox	Isla Holbox: Tribu Hostel
3. päev	Isla Holbox	Isla Holbox: Tribu Hostel
4. päev	Sõit praami + autoga Valladolidi	Valladolid: Hostel Candelaria
5. päev	Oxman Cenote, Chichén Itzá, Izamal; saabumine Méridasse	Mérida: Casa de Balam
6. päev	Mérida & väljasõidud (cenoted, püramiidid)	Mérida: Casa de Balam
7. päev	Sõit Tulumi	Tulum: Maka Hotel Boutique
8. päev	Tulum & lähedalasuvad rannad	Tulum: Maka Hotel Boutique
9. päev	rannad & sõit Cancúni	Cancún: Airbnb
10. päev	Isla Mujeres päevareis	Cancún: Airbnb
11. päev	Lend ja lahkumine Cancúnist

1. PÄEV: saabumine Cancúni; sõit Chiquilás & Holbox saarele

Esimene reisipäev kulus peamiselt sõitmisele. Esmalt hommikune lend Mexico Cityst Cancuni, kuhu jõudsime umbes kell 11.00. Kuna meie autorendifirmal lennujaamas enda boksi ei olnud, saatsid nad mikrobussi lennujaama vastu ning viisid enda kontorisse, mis asus umbes 5-10-minutilise autosõidu kaugusel. Seal panime paberitele allkirjad alla ning sõit võis alata. Mina kui suur reisikorraldaja unustasin seekord oma juhiloa koju, mistõttu mind rooli ei lastud, millest mul väga kahju tegelikult polnud.

Suundusime kohe umbes 144 km kaugusel asuvasse Chiquila linna, kust väljub praam Holboxi saarele. Autosõit sinna oli omamoodi elamus, kuna pool teed katsid väga sügavad ja suured löökaugud ning pea iga 10 meetri taga tervitas meid “lamav politsei”. Väga lihtne lõhkuda kohe reisi alguses enda auto ja/või rehvid. Ilmselt kogu 10 päeva jooksul oli see kõige halvem teelõik.

Chiquila on ise väike linn, mis on täis parklaid Holboxile suunduvate turistide autode jaoks. Üks päev valvatud parklas maksab 100 peesot (4,30 eurot). Praam Isla Holboxile käib iga poole tunni tagant ning ühe otsa pilet maksab 210 peesot (9 eurot). Selle saab soetada sadamast nii sularahas kui ka kaardiga. Saarele sõit kestab umbes 20 minutit ning kohale jõudes on vastas rivi golfiautosid, kes kõik taksoteenust soovivad osutada. Nimelt pole saarel autosid, küll aga golfikärud. Kuna meie öömaja asus üsna saare keskuses, kasutasime jalamootorit ning tatsasime enda öömajja Tribu Hostelisse, mis oli hipiliku atmosfääriga mereäärne hostel.

2. – 3. PÄEV: Puhkus Isla Holboxil

Isla Holboxi on tuntud oma hipiliku atmosfääri poolest, et saada vaheldust teistest Yucatani populaarsematest turistipiirkondadest. Tegelikkuses üksiku saare vibe pole mõtet oodata, kuid võrreldes Isla Mujeresega vaiksem. Õhus on boheemlaslikku atmosfääri, pikk rannariba, ringi sõidavad golfiautod, palju restorane ning baare, kuid siiski rahulikum kui ülejäänud rannapiirkonnad.

Aktiivsemateks tegevusteks on võimalik minna snorgeldamistuurile lähedalasuvate saarte juurde või näiteks kanuumatkale mangroovidesse, mis on Holboxi ökosüsteemi aluseks. Saar pole suur, kuid kuju poolest piklik riba ehk tore ajaviide on näiteks saarega tutvumine jalgsi või rattaga (või rentida golfiauto).

Meie liiga palju eelnevaid plaane ei teinud – rand, ujumine ja puhkus. Aktiivsematest tegevustest võtsime ette 3-tunnise kanuumatka mööda merd ja mangroove. See oli raskem kui arvata oskasime, kuna hoovused töötasid meile kogu aja vastu. Õnnestus siiski näha mitmeid krokodille ning ühele sõitsime enda oskamatuses peaaegu otsa. Õhtuti nautisime erinevaid muusikalisi etteasteid enda hostelis – kohati oli tunne nagu oleksid sinna lihtsalt juhuslikult erinevad artistid kokku sattunud – üks parem kui teine.

Toidukohti on saarel igasuguses hinnaklassis. Kes soovib kohalikku, odavat ja väga-väga head takot, võib üles otsida koha Taquiera Mateo, mida soovitati saare elanike poolt. Samuti sain seal kogu reisi parimaid hommikusööke (näiteks Manglu Waffle House).

4. PÄEV: sõit Valladolídi

Pärast 3 päeva hipilikku saareelu, võtsime pärastlõunal suuna tagasi Chiquilasse ning alustasime autoga teed Valladolidi, kuhu sõidab ligi 2,5h (160 km). Valladolid on linn Yucatani sisemaal ning oma kirevate kolooniaaegsete majadega tore koht, mida külastada suundudes Chizen Itza poole. Pärast Isla Holboxi oli seal jälle natuke rohkem “päris Mehhiko” tunne. Ööbimiskohaks valisin keskväljakul asuva Hostel Candelaria. Jalutasime natuke keskuses ringi ning proovisime Yucatani köögikunsti. Kindlasti soovitan külastada restorani La Palapita de los Tamales ning proovida kohalikke roogi nagu tamale ja  cochinita pibil, mis on traditsiooniline Mehhiko aeglaselt röstitud sealiha Yucatáni poolsaarelt (ja ühtlasi üks minu lemmikuid toite kogu Mehhiko aja jooksul).

5. PÄEV: Oxman Cenote, Chichén Itzá, Izamal

Edasi võtsime suuna Merida (160 km) poole. Teel sinna on palju põnevaid ja tuntud kohti alustades meeletul arvul cenotedest kuni püramiidide ja pisikeste linnadeni.

Cenoted on looduslikud veealused süvikud ja koopad, kus saab kristallselges türkiissinises vees aega veeta ja ujuda. Väidetavalt on Yucatani poolsaarel üle 6000 cenote. Igaüks neist on omamood eriilmeline – mõni rohkem avatud, mõni täiesti maa all. Võrratud kohad ning reis Yucatanile poleks õige ilma cenote külastuseta. On nii tuntumaid ja rahvarohkemaid kui ka vähem populaarseid – sellele vastavalt kujuneb sageli ka hind. Tuleb lihtsalt õiged kohad üles leida (Google Maps ja erinevad blogid on hea allikas).

Täiesti juhuslikult valisime esimeseks külastuseks Oxman Cenote, mis on Valladolidi vahetus läheduses – üsna suur ja tuntud ning rahvast oli omajagu. Tegemist on poolkinnise cenotega ning päästevesti kandime oli seal kohustuslik. Ohutus muidugi eelkõige, aga üsna ebamugav ja kes siis päästevestiga pilte soovib. Põnev atraktsioon meie lapsemeelsuse rahuldamiseks oli tarzani köis, millega sai vettehüppeid teha.

Pärast cenotes sulistamist sõitsime Mehhiko kõige külastatuma arheoloogilise vaatamisväärsuse – maia aegadest pärit Chizen Itza püramiidi juurde. Sissepääs oli Mehhiko kohta päris krõbe – 24 eurot ning lisaks parkimine 5 eurot. Siiski tasub püramiidid kord elus üle vaadata ning arvestada võiks selleks vähemalt paar tundi. Et rahvahulka vältida soovitatakse cenotedesse ja püramiidi juurde minna võimalikult vara hommikul esimeste seas. Samuti võimalusel vältida pühapäeva, kuna sel päeval on kohalikele tasuta sissepääs (me muidugi käisime pühapäeval, aga polnud hullu midagi).

Järgmine peatus pärast püramiide oli linn Izamal, mida tuntakse kui kollast linna. Põhjus on lihtne – sisuliselt kõik majad on terves linnas kollased. Päikeseloojanguvalguses oli linn väga maagiline ning mõnisada kollast pilti telefonis meenutab seda külastust. Samuti on sealsamas linnas võimalik huvi korral veel püramiide näha. Õhtupimeduses jõudsime Meridasse, kus jäime peatuma kaheks ööks.

6. PÄEV: Mérida, Cuzama cenote

Merida on Yucatani pealinn ja kõige suurem linn, mis hakkab silma värviliste majade, erinevate kultuuriürituste ja muuseumidega. Oma kultuurilembuse tõttu on see valitud kaks korda Ameerika Kultuuripealinnaks (2010 & 2017). Samuti on see hea baas külastamaks erinevaid cenotesid, püramiide või rannikulinnasid. Ööbisime täiesti kesklinnas ning sisustasime õhtud jalutades linna keskväljakul (Grande Plaza) ning saime kogeda jälle natuke rohkem päris Mehhiko hõngu.

Hea võimalus linnaga tutvumiseks on minna tasuta jalgsituurile, mis iga päev Plaza Grande juurest stardib. Antud väljak on linna keskuseks, kus iga päev toimub kindel üritus alustades tantsuetendustest kuni toiduturuni. Need on üldjuhul tasuta (natuke rohkem informatsiooni siin). Samuti on range soovitus külastada restorani La Chaya Maya, kus saab proovida erinevaid Yucatani hõrgutisi (eelistatult tellida kombo pakett erinevate toitudega) ja chaya rohelist jooki.

Meridast tegime päevase väljasõidu Cuzama cenote juurde, mille leidsin pooljuhuslikult Google Mapsist. Eesmärgiks oli leida vähem turistilik ja privaatsem cenote ning sellega panime üsna täppi. Meridast umbes tunni autosõidu kaugusel asuv Cuzama cenote koosneb tegelikult kolmest erinevast cenotest. Autoga nende juurde pääseda pole võimalik ehk sinna viib parklast “hoburong” ehk mööda rööpaid veab hobune (või pigem poni) kaarikut.

Sõit esimese veekoguni on ligi 40 minutit ning iga cenote juures on 45-minutine ujumispeatus. Tegemist oli üsna kinnise cenotedega ehk veeni jõudmiseks pidime redelist ronima alla pimedasse sügavikku. Inimesi oli vähe ning vahepeal saime cenotesid nautida ainult oma seltskonnaga. Pakuti ka päästeveste, aga need polnud kohustuslik. Minu kindel soovitus on see cenote üle vaadata, kui on soov saada natuke erilisem elamus ja rohkem privaatsust. Neljale inimesele maksab hobusõit ja 3 cenote külastus vaid 600 peesot (26 eurot), mis on päris hea diil. Kindlasti ei soovita ma sinna minna väikeste lastega, sest nagu mainisin, on need täielikult maa all ning sinna saamine on tükk tegemist ja ronimist.

7. PÄEV: sõit Tulumisse

Pärast Meridat võtsime suuna Tulumi poole, mis oli ühtlasi ka reisi kõige pikem sõit (259 km = 3,5h). Kuna põhiautojuht Oliver oli roolimisest väsinud ja mina ei saanud sõita, otsustasime, et selle vahemaa võiks juhtida meie kohalik sõber ja reisikaaslane Federico. Ta küll mainis, et sõidupraktikat on vähevõitu, aga oli entusiastilikult valmis olema juht number kaks. Sõidu ajal muidugi saime teada, et ta ostis enda autojuhiload nagu siin tavaks on ja manuaalkastiga pole peaaegu üldse sõitnud. Ütleme nii, et see oli üks kõige närvesöövamaid 3,5h terve reisi jooksul. Püüdsin kaardilugejana jääda rahulikuks, aga vahepeal pidin talle ikka meenutama, missugune on sidur ja kuna selle alla peab vajutama (näiteks pole mõtet üritada käike vahetada, kui sidurit alla mitte panna). Linna sisse jõudes võttis meie põhiautojuht üle – asi läks juba liiga pingeliseks.

Yucatanil ja Quitana Roo osariikide teedele on omane lamavad politseinikud, mida on iga linna (külla) sisse-ja väljasõidul vähemalt paarkümmend. Mõned neist on veel ka osavalt ära peidetud, et kindlasti saaks neist täiskiirusel üle sõita. Tegelikult oligi meil ainuke vahejuhtum politseiga selline, et sõitsime ühest künkast üpriski kiiresti üle, mille peale politseiauto kohe sappa võttis ja peatuda palus. Õnneks oli meil mehhiklane varnast võtta, kes kõik joonde ajas. Väidetavalt arvasid nad, et äkki juht on alkoholi tarbinud, kuna sõitsime künkast liiga suure kiirusega üle. Samal ajal ei pandud Oliveri puhuma ega ei küsitud näha dokumenti. Temaga ei vesteldud isegi ühtegi sõna. Trahvist ja altkäemaksust siiski tänu osavale vestlusele pääsesime.

8. PÄEV: Tulum & lähedalasuvad rannad

Tulum on Quintana Roo osariigis asuv populaarne turistilinn, mis varem oli tuntud oma hipiliku atmosfääri poolest. Viimaste aastatega on linn meeletult kasvanud, mis minu meelest on natuke ka antud vibe vähendanud. Tulumi puhul on kesklinn ja rannaala koos baaride ja hotellidega üksteisest natuke eemal ehk öömaja asukoha valikul võiks selle peale mõelda. Rendiauto olemasolu korral pole muidugi vahet ning samuti kasutatakse seal palju liikumiseks ratast või taksot.

Tulum on hea keskus centonede külastamiseks ning enamasti minnakse sinna ikka randade pärast. Tulumi rannad jagunevad põhja ja lõuna. Kui lõunarannad on peenemad ja hõivatud suures osas rannaklubide poolt, siis põhjarannad on lihtsamini ligipääsetavad ning tihti peetakse neid ka ilusamaks. Kõik rannad on avalikud, aga kuna hotellid on järest nagu tikud reas, on kohati keeruline nende vahelt õiget auku leida randa pääsemiseks.

Üheks parimaks rannaks peetakse Playa Paraisot, kus ka meie aega veetsime. Kui sealt hakata põhja poole jalutama leiab veel rannad nagu Playa Ruinas ja Playa Pescadores. Ruumi jagub kõigile, kaupmehed liiga tüütud pole ja lained on päris suured. Veetsime seal terve päeva seal ning enne päikeseloojangut muutus rand eriti aktiivseks.

Suurem osa pidusid ja baare on rannatsoonis, kuid ka kesklinnas on omajagu kohti. Kindlasti soovitan mereannisõpradel külastada kesklinna kandis asuvat restorani El Capitani. Parim ceviche ja taco de pescado (kalatako), väga mõistliku hinnaga söögid ja joogid ning mõnus atmosfäär. Saime soovituse enda ööbimiskohast ning olen seda ka ise kõigile tuttavatele edasi soovitanud. Ühed parimad Mehhiko maitseelamused pärinevad sealt.

9. PÄEV: sõit Cancuni: teel Playa del Carmen, Akumal ja rannad

Tulumis viibisime kaks ööd ning seejärel võtsime suuna Cancuni poole, kuna meie Mehhiko sõber pidi tagasi Mexico Citysse lendama. Päeva veetsime rannas Playa Xpu-Ha, mida soovitati mitmes blogis. Tegemist on natuke vähem tuntud rannaga, kus saab olemist üsna privaatselt nautida. Sissepääs on 60 peesot ja selle eest on võimalik kasutada ka WC ja duši. Samuti on lained väiksemad ehk lastega hea koht, kuhu uudistama minna.

Teel Cancuni on veel ka Akumal rand, kus on võimalik kilpkonnadega ujuda või teha snorgeldamistuuri. Kuna kommentaarid polnud suurepärased ja aega nappis, otsustasime mitte minna. Playa del Carmeni, mis on antud osariigi üks tuntumaid puhkuselinnasid, jätsime seekord vahele. Tee Tulumist Cancuni oli üsna tihe, neljarealine ning kindlasti üks parimaid. Oli näha, et turistide jaoks ehitatud ja võrreldes varasemate sõitmistega tunduvalt rohkem liiklust.

10. PÄEV: Isla Mujeres päevareis

Cancunist otsustasime teha päevareisi vahetus läheduses olevale ‘naistesaarele’ ehk õige nimega Isla Mujeres. Sinna sõidab praam mitmest Cancuni sadamast. Soovitaksin võimalusel kasutada põhisadamat Puerto Juarez, kuna sealt läheb edasi-tagasi praame pea iga poole tunni tagant varahommikust kuni õhtuni (ajakava). Hotellitsooni sadamatest aga vaid mõni üksik päevas. Samuti on Puerto Juarezi sadamast piletihind odavam (450 peesot edasi-tagasi).

Meie tegime saarele päevareisi. Võrreldes Isla Holboxiga kindlasti vähem hipi atmosfääri ja rohkem turistilikum. Vesi on küll sinisem. Saare uudistamiseks tasub rentida golfikäru ning saar läbi “kärutada”. Soovitan käia tipus oleval Punta Suril, kus võib ilusaid loodusvaateid imetleda ja näeb ringi tatsamas rohkelt iguaane. Minu arvates kõige ilusam koht saarel.

11. päev: Lahkumine Cancúnist

Cacunil veetsime kaks ööd ning see oli üks koht, millest polnud üldse vaimustuses. Linna põhiline turistipiirkond ehk hotellitsoon on täis massiivseid hotelle ning põhitänaval käib 24/7 klubimuusika. Linn on täis pidutsevaid ameeriklasi, igal nurgal tahetakse midagi müüa ja üldiselt tundus nagu oleksin sattunud USAsse. Cancuni kesklinna

.Ööbisime hotellitsoonis rannavaatega airbnb-s, mille valisingi peamiselt vaate pärast, mis oli tõesti imeline. Vesi oli kõige sinisem, mida Mehhikos näinud ning lained meeletud. Ujuma minek tundus üsna ohtlik, kuna lained tahtsid ära kanda. Kui rohkem lahesopi poole liikuda, oli natuke vaiksem. Mulle meenutas kohati Floridas olevat South Beachi oma rannaribaga. Olin natuke haige – muidu oleks kindlasti ka rannajooksu kirja saanud.

Sellega meie Yucatani/Quintana Roo ringreis läbi sai. Cancuni lennujaamas soovitan olla kohal väga varakult, kuna rahvast on palju ja järjekorrad meeletud. Jõudsime 2,5h enne lendu lennujaama ning kogu aja kasutasime ära erinevates järjekordades.Oli piisavalt vaheldusrikas – oli randa, kultuuri, turistilinnu, kohalikke linnu, palju imelist sööki ja suurepärane reisiseltskond. Antud piirkond on kindlasti üsna turistikas. Kindlasti soovitan uudistada ka teisi piirkondi peale Playa del Carmeni ja Tulumi – seal on “päris” Mehhikot natuke vähe.

Mida teeksin planeerimisel teisiti?

Kahtlemata on antud piirkonnas veel põnevaid kohti, mida külastada. Kuna aeg oli piiratud ja ei tahtnud liiga rabeleda, pidime paratamatult valiku tegema. Kui saaksin midagi muuta ja soovitada, siis ööbiksin Cancunis vaid ühe öö või jätaksin selle üldse välja. See oli hea baas Isla Mujerese jaoks, kuid üldiselt seal midagi külasamisväärset ei näinud (peale ilusa sinise vee). Samuti lisaksin reisiplaani Bacalari külastamise (seda näiteks Tulumi ja Cancuni arvelt).

Kohad, mida võiks veel külastada:

• Bacalar – Tulumist üleval Belize piiri ääres olev helesinine laguun, mida paljud blogijad peavad enda lemmikkohaks. Peamised märksõnad on chill atmösfäär, väga-väga helesinine laguun. Meie trajektoorist jäi liiga kõrvale, mistõttu pidime loobuma.
• Rio Lagartos ja Las Coloradas – Yucatanil asuv roosa järv ja jaanalindude pesitsemise koht. Jaanalinnuparve nägemiseks peab kindlasti jälgima hooaega ning roosa järv ei pruugi alati nii roosa olla, kui piltidelt tundub. Kuna ring sinna minemiseks oli liiga suur, jätsime vahele.
• Uxmal Ruins – veel üks väga tuntud Maya iidne linn, mis asub umbes 60 km Meridast. Kuna varemeid nägime piisavalt juba Chizen Itzat ja Mexico City lähistel olevat Teotihuacani külastades, jätsime selle reisiplaanist välja.
• Cenoted – kas ma mainisin, et Mehhikos on üle 6000 cenote? Ma arvan, et neid võikski külastama jääda ning ikka oleks põnev.
• Playa del Carmen – seekord ei jõudnud, aga otseselt polnud ka suurt huvi.
• Puerto Morelos – Playa del Carmeni ja Cancuni vahel asuv rannaküla ilusa rannaga, mis on natuke vähem tuntud kui ülejäänud turistilinnad ehk võib näha natuke rohkem päris Mehhikot. Samuti on see natuke hinnasõbralikum, mistõttu just paljud Puerto Morelost soovitavad rannapuhkuseks. Kuna meie kuskil pikalt ei peatunud ja sõitsime autoga ringi, ei näinud mõtet sinna eraldi seekord minna.
• Cozumel saar – saarele saab mugavalt Playa del Carmeni juurest ja seda peetakse üheks parimaks baasiks sukeldumishuviliste seas. Ise olen seal käinud mõned aastat tagasi Kariibimere kruiisil olles.

Öömajad

Kuna tegemist oli roadtripiga mitte hotelli puhkusreisiga, eelistasime pigem hosteleid mitte hotelle. Peamised valiku tingimused olid öömaja asukoht, hind ja head kommentaarid. Peamiselt broneerin majutuse booking.com leheküljelt (eraldi kontrollin hina ka mobiili apis, sest seal on tihti odavam). Kui broneerimislehel on majutus välja müüdud, tasub vaadata ka majutusasutuse enda lehele, sest tihti jäetakse osad kohad varuks (nt Tribu hosteli sain ainult kodulehe kaudu) ja/või pakuvad paremat hinda. Kokku läks 11 ööd majutust maksma 230 eurot inimese kohta.

• Isla Holbox: Tribu Hostel – väga hea ning üsna hipiliku atmosfääriga hostel otse keskuses ja rannani vaid mõnikümmend meetrit. Igal õhtul on hosteli erinevad üritused ja musikaalsed etteasted. Saare parimad kontserdid ja üritused tundusid olevat siin.
• Valladolid: Hostel Candelaria – lihtne hostel peatänaval. Hea ja soodne variant üheks ööks.
• Merida: Casa de Balam – väga hea asukoht ja hea hinna/kvaliteedi suhe. Kasutasime peamiselt magamiseks.
• Tulum: Maka Hotel Boutique – Tulumi keskuse läheduses, moderne hostel ning mõistlik hind.
• Cancun: AirBnb – Cancuni hotellitsoonis, tasuta parkimine kinnises parklas ja otse vaade rannale.