SAFARI PLANEERIMINE
Omal käel vs organiseeritud safari
LAVs on olemas eraldi riiklik lehekülg Sanparks, kus on olemas kõik info erinevate rahvusparkide ja ööbimisvõimaluste kohta. Kui sobitud rahvuspark valitud, tuleb otsustada, kas soovitakse seal ise ringi sõita või võtta organiseeritud sõidud ehk game drive. Enamus ilmselt kombineerivad kahte varianti ehk rendivad endale juba varasemalt auto, millega ka pargis ringi sõidavad ning lisaks ostavad mõned giidiga safarituurid. Lisaks on veel olemas ka täielikult organiseeritud paketid ehk buss võtab inimesed Johannesburgist (või rahvuspargi väravast) peale, viib pargi kämpingusse, kus on neile juba safariautodega sõidud organiseeritud. Ise alguses seda teemat uurima hakates ei saanud väga midagi aru ning loodan, et minu kirjutis aitab mõnel natuke kiiremini selgust saada.
Ööbimiskoht – luksus vs lihtne
Pargis on olemas umbes 10 põhilist “puhkeküla”, millest mõni suurem, teine väiksem. Võimalik on valida tavaliselt külalistemaja, bungalow, minisuvilate, safaritelkide või ainult kämpinguplatsi vahel. Kõige odavam variant välisturistile on safaritelk . Suuremates puhkekülades on olemas ka pood ning restoran. Kes otsivad rohkem mugavust, siis on olemas ka luksuslikud ja privaatsed kämpingukülad, mis on kahtlemata väga ilusad, aga ka vastava hinnaga.
Meie valisime kõige lihtsama ja odavama variandi ehk safaritelgi (43€/öö). Tegemist on siis maja moodi telgiga, kus on olemas voodid, kapp, külmik ning isiklik grill. Lisaks on läheduses üldkasutatavad WC ja duširuumid ning väliköök. Kusjuures isegi toateenindus käib voodeid tegemas. Oluline tähelepanek on aga see, et söögitarvikud (kahvlid, noad, taldrikud, pann, grillsüsi jms) seal ei ole. Nõudest on olemas ainult klaasid ja veinipokaalid (kõige tähtsam ju :D).
Kämpingu valimine
Rahvuspargis olemiseks planeerisime 3 ööd ehk kaks täispikka ja kaks poolikut safaripäeva. Esmalt broneerisime esimese öö kõige suuremasse kämpingukülasse Skukuzasse ja teised kaks ööd väikesesse Crocodile Bridge. Kohale jõudes pidime aga enda valikut muutma, kuna teises kämpingus polnud sobilikke ekskursioone enam saadaval.
Siiski võimalusel soovitaksin ööbida mitmes külades, kuna nende ümbruses on loomade liikumine ja loodus erinev ning mugavam on erinevaid piirkondi avastada. Üks väga mõnus ja populaarne küla on Lower Sabie, kus käisime mitu korda lõuna ajal. Kahjuks oli see juba broneeritud. Mulle üllatuseks broneerivad paljud inimesed enda safarid ligi aasta või isegi rohkem ette, mistõttu populaarsematel aegadel võib soovitud kohta keeruline saada.
Ekskursioonid
Kui on kindel eelistus mingit ekskursiooni või safarituuri võtta, on parem see riiklikul lehel ette broneerida eriti väiksemate kämpingukülade puhul, kus valikuid vähem. Päikesetõusu ja – loojangu safarid (eriti jalgsituurid) võivad olla üsna täis. Enamik organiseeritud safarite hinnad jäävad 30-60€ vahele.
Rahvusparki sisenemine
Rahvusparki sisenemisel on olemas mitu erinevat väravat. Vastavalt enda kämpinguala asukohale soovitan valida sobiva värava. Seal peab end registreerima ning maksma conservation fee (ca 20€ päev/inimene). Seda on võimalik tasuda ka majutust broneerides. Samuti peab jälgima väravate avamise ja sulgemise aega, mis muutuvad vastavalt aastaajale. Nendevälistel aegadel on pargis viibimine iseseisvalt keelatud ehk kõik kämpingualad ja välised väravad suletakse. Seetõttu peab jälgima, et kui palju aega kulub väravast sinu kämpingukülasse sõiduks, sest hiljem kohale jõudes võib trahvi saada. Samuti on oluline mõelda, et maksimaalne liikumiskiirus on seal 50 km/h, kuid tavaliselt jääb see pigem 20-30 km/h.
Pargis liikumine
Kindlasti tasub juba kohe reisile jõudes osta endale kohalik SIM kaart google mapsi ja uberi kasutamiseks. Pargis liikumiseks on heaks abimeheks google maps, kuid ka erinevaid kaardid, mida kämpinguküladest osta saab. Ise soetasin endale kaardi koos erinevate loomade piltide ja nimedega. Lisaks olid seal olemas marsruutide soovitused erinevate külade juurest ja nende umbkaudne kestvus. Suuremates kämpingukülades on ka kaardid, kuhu saab panna märke, mis looma antud päeval kuskil nähtud on. Samuti tasub alati julgelt küsida tee pealt soovitusi ja jagada ka ise teistega informatsiooni loomade liikumise kohta. Üldiselt valitseb seal väga sõbralik ja mõnus õhkkond.
Selline siis väike ülevaade rahvuspargi korraldusliku poole pealt. Järgmises postituses juba safarist endast natuke täpsemalt.
Sul see telk-maja suht luksus, ma Tansaanias magasin sõjaväetelgis, polnud mingeid poode, sooja vett ega luksust, kuigi 2x kallima hinna eest oleks vist juba viisakamat küll magamiseks saanud. Aga, kes seda lisa maksta tahab, kui safari on niigi kallis. Seega meil oli kõik söök ja tavaar safari firmal endal kaasas. Isegi kämpingutel polnud mingeid piirdeid ja oli suht tavapärane, et läksid õhtul magama eemal kaklevate hüäänide kisa saatel. Kõrvatropid lahendasid õnneks selle lärmi mure ka ära. 😀
See safaride bookimine on eriti aktuaalne, kui sa lähed high-seasonil. Siis pole lootuski, et viimasel hetkel kusagil küsid, et jou läheks safarile. Mis mind üllatas oli fakt, et veebruar Tansaanias on fully booked, kuigi siis on vihmahooaeg. Põhjus lihtne – kõik kaameramehed ja dokfilmide tegijad ronivad kohale, kuna loomadel paljunevad ja loodus väga värviline.
Sel juhul oli teil ikka päris metsik safari. Krüger ikka jah üsna organiseeritud ja kõik vajalik olemas.
Ma ise ka ei teadnud, et safareid nii pikalt enne broneeritakse, kuid hetkel Krügeris ikka vabu kohti oli. Kõige parem aeg loomade vaatluseks pidavat seal hoopis juuli-august olema ehk nende talv, kui vihma on vähem, taimed madalamad ning loomad liiguvad rohkem veekogude juures. Samas on ka temperatuur üsna jahe.