Lake Atitlán oli pärast Antiguat meie teine pikem peatus Guatemalas ning üks neist kohtadest, millele olid ootused kõrged. Veetsime järve ääres nädala – külastasime ja ööbisime mitmes erinevas külas, tegime kaugtööd, käisime matkamas, proovisime kohalikke toite ja rääkisime kohalike inimestega, et nende kultuurist ja elust paremat aimu saada.
Selles postituses jagan ülevaadet meie kogemusest Lake Atitláni ääres – külade, majutuse ja tegevuste soovitusi ning praktilist infot liikumise, interneti ja söögikohtade kohta. Kui plaanid Guatemalat külastada ja Atitlánile minna, leiad siit kindlasti midagi kasulikku.
📷 Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib. Loe ja salvesta minu Lake Atitláni kokkuvõte.
Lake Atitláni sissejuhatus
Lake Atitlán on üks Guatemala erilisemaid paiku ning paljude arvates kogu Kesk-Ameerika kauneim järv. See asub umbes 1500 meetri kõrgusel merepinnast, kolme vulkaani vahel (Volcán San Pedro, Volcán Atitlán ja Volcán Tolimán), mida ümbritsevad värvikad külad ja rohelised mäed.
Järv tekkis umbes 84 000 aastat tagasi pärast tohutut vulkaanipurset ning on täna kuni 340 meetrit sügav ja ligi 18 km pikk. See on Kesk-Ameerika sügavaim järv. Ümber järve asub üle kümne erineva küla – igaüks oma iseloomu, atmosfääri ja kultuuriga.
Lisaks looduslikule ilule on Lake Atitlán ka kultuuriliselt väga rikas piirkond. Paljud kohalikud elanikud on maiad, kes räägivad siiamaani omaenda keeli (sh tz’utujil ja k’iche’), kannavad traditsioonilisi rõivaid ja tegelevad käsitöö ja kunstiga. Mitmetes külades saab näha, kuidas tekstiile valmistatakse ja osaleda isegi töötubades.
Lake Atitlán on looduse, kultuuri ja rahu kohtumispaik, mis sobib ideaalselt nii matkamiseks, puhkamiseks, kui ka lihtsalt kulgemiseks.
Kuidas minna Lake Atitlánile?
Lake Atitlán asub umbes 2,5–4 tunni kaugusel Antiguast või Guatemala Cityst, sõltuvalt liiklusest ja transpordiviisist. Kõige tavalisem viis järve äärde jõudmiseks on shuttle-buss või privaatne transfeer. Peamine saabumispunkt on Panajachel, mis on suurim linn järve ääres ja kust saab edasi liikuda teistesse küladesse paadiga. Samuti saab minna ka otse meie lemmikkülasse San Pedrosse, mida me ka tegime.
🚐 Shuttle-buss
Kui tuled Antiguast, siis on kõige mugavam kasutada shuttle-bussi. Neid pakuvad paljud turismifirmad ja hostelid, väljumised on tavaliselt hommikul ja lõuna paiku. Hind on umbes 20–30 USD inimese kohta ja sõit kestab 3–4 tundi. Meie kasutasime Guatemalas liikumiseks firmat Escobar Shuttle & Tours Antigua. Broneerimine käib WhatsAppi kaudu ja tavaliselt broneerisin 2-3 päeva ette. Bussid on kitsad ja erilisi mugavusi oodata ei tasu.
Meie võtsime shuttle-bussi Antiguast San Pedrosse ja lahkudes Panajachelist Lanquini (Semuc Champey)
🚗 Privaatne autojuht
Kui soovid rohkem mugavust või paindlikkust, saad broneerida privaatse transfeeri. Hind kahe inimese kohta on umbes 80–100 USD, aga eeliseks on kiirem sõit ja peatused vastavalt soovile. Soovitame autojuhti küsida enda majutuskohast või uurida Facebooki grupist Visit Guatemala – Tips for travelers, kus valikuid on tõesti palju.
🚌Kohalik transport ehk chicken bus
Odavaim, aga mitte kõige mugavam viis on kohalikud „chicken busid“, kus tuleb mitmeid kordi ümber istuda (nt Antiguast Chimaltenangos, sealt edasi Sololá ja lõpuks Panajachel). Kui tahad säästa raha ja kogeda kohaliku eluelu, on see variant võimalik, aga mitte just kõige kiirem ega lihtsaim.
Liikumine järve ääres
Atitláni järve ümber külade vahel pole teed, mis tähendab, et enamik liikumist toimub vee peal paatidega. Kuigi mõne küla vahel on olemas ka maanteeühendus (nt Panajachel–San Antonio Palopó või San Pedro–San Juan), siis kõige levinum, kiirem ja mugavam viis on lancha – väike mootorpaat, mis sõidutab inimesi külast külasse.
Paadid ehk lanchad
🕐 Lanchade ajad
Lanchade liiklus on päevasel ajal väga tihe. Enamik paate liigub umbes iga 20–30 minuti tagant – meie saime enamasti kohe peale või ootasime vaid 5–10 minutit. Paadi võtmiseks tuleb lihtsalt minna kohalikku sadamasse, midagi ette broneerima ei pea.
Pärast kella 17–18 muutub liiklus märgatavalt hõredamaks. Mõnest külast läheb viimane paat näiteks 19:30 paiku, aga see sõltub päevast, ilmast ja inimeste arvust. Kui plaanid hilisemaid sõite, tasub aeg eelnevalt üle küsida.
💸 Hind ja marsruut
Üheotsa piletihinnad jäävad tavaliselt vahemikku 15–30 quetzalit, sõltuvalt külast ja kaugusest. Näiteks San Marcosist San Pedrose maksime 20Q. Hinnad on fikseeritud, kuigi mõni paadimees võib üritada turistilt veidi rohkem küsida. Alati enne pealeminekut tasub hind üle küsida. Maksimine on sularahas paadimehele enne või pärast sõitu.
Kui oled suurema grupiga või tahad paindlikumat liikumist, on võimalik võtta ka privaatne lancha, kuid see on märksa kallim. Need pakkujad leiate ka sadamast.
Kui su Airbnb või majutus on mõnes vähemliiklevas nurgas, küsi oma majutajalt, milline on lähim sadam ja millal lanchad sõidavad.
Tuk-tuk
Kõikides külades on olemas ka tuk-tukid. Paljud keskused asuvad mäe nõlval, mistõttu on oleks sinna jala päris väsitav minna. Tuktukid on odavad ja neid leiab iga nurga peal. Enamasti on tuktukil ees kirjas, mis asulast see on pärit ja selle piirest välja ei sõideta. Näiteks kui tahtsime minna minna San Juanist San Pedrosse, pani San Juani tuktuki juht meid kahe küla piiril maha ja teise küla juht võttis peale. Maksma pidime muidugi mõlemale, aga see summa on väike. Guatemala tuktuki juhtidele meeldib oma sõiduvahendit ka tuunida, näiteks lisada uhkemad istmed, tuled, kõlarid. Selle tulemusel näevad paljud tuktukid päris muljetavaldavad välja.
Mis on parim aeg Lake Atitláni külastamiseks?
Parim aeg Lake Atitláni külastamiseks on novembrist aprillini, mil kestab kuiv hooaeg – päevad on päikesepaistelised ja soojad (25–28 °C), ööd veidi jahedamad (10–15 °C). Märtsi lõpus, mil meie seal olime, oli ilm ideaalne.
Hommikud on tavaliselt selged ja tullevaiksed. Peale lõunat aga läks pilve ja tõusis ka tuul. See pidi olema üsna tavaline, mistõttu hommikune aeg sobib paremini nii paadisõiduks, kajakitamiseks kui ka matkamiseks.
Vihmaperiood kestab maist oktoobrini, kuid ka siis sajab tavaliselt vaid õhtuti või öösiti.
NB! Kui reisid märtsi lõpus või aprilli alguses, tasub arvestada, et Semana Santa ehk lihavõttenädal on Guatemalas üks aasta tipphooaegu. Sel ajal liiguvad ringi tuhanded kohalikud turistid, paljud majutused on pikalt ette broneeritud ja hinnad kõrgemad. Samal ajal on huvitav seda perioodi kogeda, kuna Guatemala on väga usklik riik ja näiteks San Pedros toimuvad suured paraadid ja pidustused.
Lake Atitláni külad
Me veetsime Lake Atitláni ääres kokku nädala, mille jooksul külastasime kuut erinevat küla ja ööbisime kolmes neist: San Pedros (4 ööd), Santa Cruzis (2 ööd) ning enne lahkumist ühe öö Panajachelis. Kõigil neil paikadel oli oma vibe ja iseloom – ja see ongi Lake Atitláni võlu.
San Pedro – seljakotirändurid ja meie lemmik
San Pedros veetsime kõige rohkem aega ja see oli ka meie lemmikküla. Tõsi, see on tuntud kui seljakotirändurite peatuspaik ja järve äärsetest küladest kõige elavama ööeluga, aga samas on seal palju enamat.
Meie ööbisime umbes 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel peatänavast Airbnbs, mistõttu ei kohanud me igapäevaselt peomelu. Vastupidi – kogesime rahulikumat ja autentsemat külaelu.
San Pedros oli kõigest hea valik: palju häid toidukohti, neist mitmed otse järve ääres; kohalik turg ja tänavatoit; seinamaalingutega tänavad ning vahetu kontakt kohalikega. Küla ise on parasjagu suur – piisavalt valikut, aga mitte liiga melu täis.
Samuti oli internet hea (vähemalt meie Airbnbs), mis tegi sellest ka sobiva koha kaugtööks. Mul on hea meel, et just selle enda kõige pikemaks peatuspaigaks valisime.
San Pedro söögikohad:
- Cafecristalinas – hea kohvi ja hommikusöök
- Yakitori de Cava – odav lõunarestoran jaapani toidu mõjutustega
- Sababa Restaurant & Bakery – hea vaade ja pagaritooted
- Pita Sabij – väga maitsvad Lähis-Ida mõjutustega toidud. Üks parimaid maitseelamusi.
- Italian Bakery – Itaalia restoran
San Juan – värvid ja kohalik kunst
San Juan on San Pedro väike naaberküla, mis on tuntud värviliste tänavate, seinamaalingute ja käsitöö poolest. Seal on palju galeriisid, väikseid butiike ja kohalikku kunsti. Paljud peavad San Juani üheks kõige ilusamaks ja värvilisemaks külast järve ääres – kuigi minu meelest ei jää ka San Pedro sellele alla.
San Juani on mugav külastada paadi kui ka tuk-tukiga San Pedrost. Küla sobib ideaalselt poole- või mõnetunniseks jalutuskäiguks. Meie läksime sinna pärast Nariz de Indio päikesetõusumatka – palusime end lihtsalt tagasiteel poolel teel maha panna.
San Juani soovitused:
- La Calle de los Sombreros – San Juani värviline põhitänav, kus on rohkelt seina- ja põrandamaalinguid
- Mirador Kaqasiiwaan – Vaateplatvorm imelise järvepanoraamiga ja põrandamaalingutega. Sinna jõudmiseks tuleb umbes 20 minutit trepist üles kõndida, aga vaade on seda väärt.
- Nativo Coffee Shop – Väga mõnus hommikusöögikoht, eriti avokaadosai + smuuti kombo.
San Marcos – jooga ja retriidid
San Marcos on joogahuviliste, retriitide ja spirituaalsete teemadest huvitatud turistide lemmikkoht Lake Atitláni ääres. Seda kutsutakse sageli ka “fake hippie village”, sest kunagisest vaiksest hipikülakesest on saanud lääne turistide meka.
Peaaegu iga kohvik või pood kannab mingit spirituaalset nime – Spiritual Bakery, Tribal Clothing, Healing cacao, jms. Seinad on kaetud sadade kuulutustega tseremooniate, töötubade ja hingeliste otsingute kohta. Hinnatase on samas üsna krõbe, arvestades, et tegu on väikese külaga.
Kohalikku elu seal kuigi palju ei näe ja autentsust jäi minu jaoks kõige vähem. Mõnus oli küll paariks tunniks jalutada, kohvikus istuda, aga pikemaks olemiseks ei olnud see minu vibe. Kui võrrelda sarnase stiiliga paiku, siis näiteks Lõuna-Goas Indias tundus see maailm kuidagi rohkem päris.
Eagle’s Nest Atitlán
Üks kõige tuntumaid paiku San Marcose kandis on Eagle’s Nest Atitlán – mäeküljel asuv jooga- ja retriidikeskus, kust on suurepärased vaateid kogu järvele. Meie ise seal ei ööbinud. aga kuulsin selle kohta palju.
Ühe öö hind sisaldab kolme toidukorda, kahte joogatundi päevas ning erinevaid töötubasid või üritusi. Hinnaklassilt on see kallis, aga eriliseks elamuseks tundus huvitav koht. Kui me poleks kaugtööd ja pikal reisil, mille eelarve on piiratud, oleksin seal äkki isegi mõne öö olnud. Lisaks korraldavad nad ka retriite. Samuti on võimalik minna külalisena joogatundi või hommikusöögile.
Panajachel – kõige suurem küla
Panajachel (või lühidalt Pana) on suurim küla Lake Atitláni ääres ning paljude jaoks esimene kokkupuude järvega – just siia saabuvad enamik shuttle-busse Antiguast, Guatemala Cityst ja Lanquini (Semuc Champey piirkonnast).
Panajachel on praktiline peatuspaik – siit leiab pangad, suuremad supermarketid, käsitööletid, turu ja rohkelt söögikohti. Samas meenutab see rohkem linna kui järveküla ning Lake Atitlánile omane vibe ja karakter jäi siin meie jaoks tahaplaanile.
Me veetsime Panas vaid ühe öö enne teekonda Lanquini ja ausalt öeldes tundus see üsna kaootiline – palju liiklust, müra ja vähem seda rahulikku võlu, mida teistes külades kogesime. Kui tuled esimest korda Atitlánile, võib Panajachel sobida logistiliseks baasiks, aga ööbimiseks soovitaksin pigem rahulikumat küla.
Meie tulime Antiguast otse San Pedrosse ja see oli kindlasti väga hea otsus.
Panajacheli kohvikud ja söögikohad:
- Flor de Cafe – väga ilusa aia ja järvevaatega kohvik, mis on ideaalne koht ka kaugtöö tegemiseks. Üks ilusamaid kohti Panachelis.
- Crossroads Cafe Jardin – mõnus ja kõrgelt hinnatud kohvik
- Comedor Mary – Kohalik, lihtne ja soodne söögikoht, mida armastavad nii turistid kui ka kohalikud. Eriti tuntud grillitud kana poolest.
Santa Cruz – parimad vaated
Santa Cruzis olid kogu reisi parimad vaated vulkaanidele. See on väike ja vaikne küla, kuhu pääseb ainult paadiga – praktiliselt ühtegi teed sinna ei vii.
Küla ise asub kõrgemal mäenõlval ja on väga kohalik – väikese keskuse, kooli ja kohaliku eluga. Enamik turiste peatub siiski all järve ääres, kust on külla umbes 20-minutiline jalutuskäik või võimalus võtta tuk-tuk sadamast. Soovitan kindlasti küla kitsastel tänavatel jalutada, sest seal näeb tõelist kohalikku elu.
Santa Cruz on ideaalne koht rahulikuks puhkuseks – lugemiseks, päevitamiseks, kajaki või SUPiga järvel sõitmiseks. Meie veetsime seal kaks ööd ja see tundus täiesti paras.
Ainus miinus oli see, et järve ääres on vähe toidukohti ning enamik neist on pigem turistidele mõeldud, mitte kohaliku comedor stiilis. Seetõttu olid hinnad võrreldes teiste küladega märgatavalt kõrgemad.
Jaibalito – Casa del Mundo
Jaibalito on väike ja peidetud küla Santa Cruzi kõrval, kuhu pääseb ainult paadiga – teid sinna ei vii, poode on vähe ja rahvast samuti. Küla ise on väga lihtne ja kohalik ning sobib ideaalselt neile, kes otsivad täielikku rahu ja vaikust.
Paljud ei peatu Jaibalitos mitte küla enda pärast, vaid lähevad ühte kindlasse majutuskohta – Casa del Mundo’sse. See ikooniline hotell on rajatud otse järvekaljule, astmelistele terrassidele, kust avaneb ilus vaade järvele ja vulkaanidele. Seda mainitakse pea igas Redditi või reisiblogi postituses – ja põhjusega. Seal saab ujuda, päevitada, kajakiga sõita või lihtsalt rahus olla.
Meie ise seal ei ööbinud, aga sõitsime Santa Cruzist kajakiga kohale ning see tundus tõesti mõnus ja hästi läbi mõeldud koht. Tasub arvestada, et Casa del Mundo broneeritakse täis juba kuid ette, eriti kõrghooajal (broneeri siin). Kui oleksime Guatemalas olnud lihtsalt puhkamas (mitte kaugtööl), siis oleksin seal hea meelega paar ööd veetnud.
Hea teada: sinna saab minna ka päevaks – makstes päevapileti eest, saad nautida terrassi, ujuda ja tellida toitu hotellirestoranis.
Majutus Lake Atitláni ääres – kus ööbida?
Lake Atitlánil on valik tõesti suur – luksuslikest retriitidest kuni lihtsate hostelite, airbnb’de ja kohalike kodumajutusteni.
Kuna iga küla on oma vibe’iga, tasub majutus valida just selle järgi, millist kogemust sa otsid. Kuna meie tegime kogu järve ääres viibimise aja jooksul ka kaugtööd, olid mul valikul teised kriteeriumid – kiire ja stabiilne internet, tööks sobilik ruum ja võimalus süüa teha. Kui oleksin seal lihtsalt puhkamas, oleks valikud tõenäoliselt veidi teistsugused olnud.
Meie ööbisime 4 ööd San Pedros, 2 ööd Santa Cruzis ja viimase öö enne lahkumist Panajachelis.
Allpool jagan soovitusi majutusteks, kus me ise peatusime või mida tihti kiideti ja soovitati.
Panajachel
Praktiline peatuspaik üheks ööks – siit leiab pangad, suuremad supermarketid, käsitööletid, turu ja rohkelt söögikohti. Samuti väljuvad sealt enamik shuttle busse.
- Hotel-Villas JABEL TINAMIT – meie ööbimispaik. Vaikne ja ilus sisehoov, hea asukoht, puhas ja mugav tuba ning hommikusöök hinnas. Ideaalne ööbimiseks enne või pärast teekonda.
- Regis Hotel Spa – natuke kõrgemas hinnaklassis hotell, mille suur pluss on kuumaveeallikatega spa, vaikne aed ja mugav asukoht. See oli minu teine variant.
- Hotel Utz Jay – mõnus aed, vaikne asukoht, heas hinnaklassis. Väga kiidetud teenindus.
- Hospedaje El Viajero – lihtne, väga soodne ja korralik. Hea valik üheks ööks enne või pärast reisi.
San Pedro La Laguna
San Pedro oli meie lemmikküla. Mõned peavad seda liiga suureks peokülaks, aga kui vaid põhitänavast mõni samm eemale minna, on seal vaikne. San Pedro on hea valik, kui soovid taskukohast hinda, toredat atmosfääri, kohalikku elu ja erinevaid söögikohti.
- Zoola San Pedro – väga populaarne hostel/guesthouse, kus on välibassein, järvevaade ja boheemlaslik vibe. Natuke eemal põhilisest peotänavast ehk sobib rahulikumaks olemiseks.
- Mikaso Hotel – otse järve ääres, katuseterrassi ja restoraniga. Lihtsad toad, aga eelkõige hinnatud mõnusa rahuliku atmosfääri ja vaadete poolest.
- Airbnb: Exclusivo Vista de Pájaro – meie imeline Airbnb, mis oli meie lemmikkoht Lake Atitláni ääres. Suurepärane vaade ja terrass ning väga praktiline ja modernne kodu. Asub umbes 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel peatänavast kohalikus naabruskonnas, mis meile väga meelids. Internet toimis samuti hästi.
- Mr. Mullet’s Hostel – üks kuulsamaid peopaiku ja tuntud sotsiaalne hostel järve ääres. Kui otsid seltskonda ja tegevusi, on see hea valik.
Santa Cruz
Ideaalne, kui otsid rahu, vaateid ja puhkust.
- Free Cerveza ja La Iguana Perdida – kõige tuntumad sotsiaalsed hostelid, populaarsed eriti backpacker’ite seas ning mõlemad on super asukohaga järve ääres.
- Atitlán Sunset Lodge – hästi hinnatud korterid järve ääres. Imeline vaade ja köögiga majutus. Lisaks sisaldab hind ka kajaki renti. Kui oleksin puhkusel, valiksin ilmselt selle koha.
- EL PICNIC ATITLÁN – luksuslikum butiikhotell, mis on ÜLI KÕRGELT hinnatud oma vaate, detailide, külalislahkuse ja toidu poolest. Tundub imeline koht just romantiliseks viibimiseks.
- Guate Mia Airbnb – meie majutuskoht Santa Cruzis. Imeline aed, vaade ja asukoht + starlink wifi. Hetkel seda soovitada 100% ei saa, sest pärast meie olemist läks see uue omaniku kätte ja tõenäoliselt toimuvad seal muudatused.
Jaibalito
- Casa del Mundo on omaette kategooria – kui otsid erilist kogemust ja imelist vaadet, siis tasub see koht vähemalt paariks ööks ette broneerida. Kirjutan sellest kohast pikemalt eelmises peatükis.
San Marcos
Kui sind tõmbab joogavibe, spirituaalsed teemad ja retriidid. Arvesta, et suurem osa hinnatud majutuskohti on mäe küljel, mistõttu sinna minemiseks peab üsna palju ülesmäge jalutama või võtma tuktuki. San Marcoses on palju butiik-stiilis majutuskohti ja hinnatasemelt on see veidi kallim kui teised külad.
- Lush Atitlán – looduslähedane ökomajutus, väga ilus sisekujundus, kallim keskmine hinnaklass, aga väga kiidetud. Minu meelest arvestades hinda-kvaliteeti, üks parimaid.
- Fuego Atitlan Eco-Hotel – stiilne ökomajutus, väga hea vaatega. Sobib hästi paaridele ja vaikust otsivatele reisijatele.
- Casa Madera – rahulik ja hubane majutus vaatega järvele. Hea valik, kui soovid veidi privaatsemat olemist ja looduslähedust. Üsna hea hinnaga võrreldes teiste sarnaste kohtadega.
- Lakefront Living Lovely Loft – modernne, ilus ja praktiline loft. Hea hinna-kvaliteedi suhtega.
- Eagle’s Nest Atitlán – mitte odav, aga väga eriline kogemus. Sisaldab toitu, joogat ja vaateid. Võimalik ka päevaks minna. Kirjutasin sellest ka eelmises peatükis.
Mida teha Lake Atitláni ääres?
Uudista paatidega erinevaid külasid
Erinevate külade avastamine on üks Lake Atitláni põhilisi tegevusi. Meie külastasime San Pedrot, San Juani, San Marcost, Santa Cruzi ja Panajachelit, aga külasid on veelgi rohkem.
Päeva või kahega jõuab vabalt läbi hüpata mitmest külast. Lihtsalt mine oma küla sadamasse ja hüppa lancha ehk veetakso peale. Paadid liiguvad tihedalt ja sagedasti – päevase aja jooksul tavaliselt iga 20–30 minuti tagant. Ette broneerida pole vaja ja maksad sularahas otse paadimehele.
Kui iseseisev seiklemine pole sulle, saab alati valida organiseeritud tuuri – näiteks paadituuri, mis algavad enamasti Panajachelist. Samuti leidub ATV-tuure, kus sõidetakse küladele ja kohviistanduste ümbruses.
Erinevaid tuure saad broneerida kohapealsetes reisibüroodes või ette näiteks GetYourGuide’i kaudu.
Kui aega rohkem, soovitan pigem omas tempos liikuda – see annab võimaluse külades veidi kauem viibida, kohvikutes peatuda ja lihtsalt kulgeda.
Päikesetõusu matk Indian Nose’i tippu
See on üks populaarsemaid ja ikoonilisemaid vaateid Lake Atitlánile ja ümbritsevatele vulkaanidele. Matk algab väga vara – umbes kell 4 hommikul –, et jõuda päikesetõusuks tippu, mil vaated on kõige paremad. Pärastlõunal on piirkonnas sageli pilvine.
Matk ise on lühike, umbes 30–40 minutit ülesmäge, aga suhteliselt järsk. Tavaliselt tehakse seda tuuriga, sest omal käel oleks raske nii vara transporti leida. Tuur on kõigil firmadel sama: transfeer, lühike matk vaateplatvormile, kohv ja saiake ning transport tagasi. Rahvast on tavaliselt palju. Hind oli umbes 100 quetzalit.
Meie broneerisime matka päev varem San Pedros, käisime 3–4 agentuuris hinda uurimas, mis oli üsna sarnane. Kahjuks oli meie matkapäeva hommik üsna pilvine, kuigi päev enne ja pärast oli taevas täiesti selge. Seetõttu jäi vulkaanide vaade üsna uduseks.
Vaateplatvormil olime umbes tunni. Rada on füüsiliselt mõõdukas, aga selga ei tasu liiga palju riideid panna – matk on ülesmäge. Janis kahetses veel tükk aega, et pani pikad püksid. Samas vaateplatvormil päikesetõusu ootamise perioodiks võiks pikad riided kaasas olla.
Soovi korral saab teha sinna ka pikema matka San Juanist. Meie plaanisime alguses omal käel pikka rada pidi alla tulla, aga kuna ilm oli pilvine, loobusime ja lasime end tagasiteel San Juanis maha panna, et matk ühildada San Juani küla avastamisega. San Juanis soovitame väga Nativo Coffee Shopi – super mõnus koht hommikuseks avokaadosaiaks ja smuutiks.
Lisaks on järve piirkonnas veel matkavõimalusi, näiteks pikem San Pedro vulkaanimatk. Kuna olime äsja Acatenango ja Fuego matkalt tulnud, jätsime selle vahele.
Sõida kajaki või SUPiga
Lake Atitlán sobib suurepäraselt lühikeseks kajaki- või SUP-matkaks. Parim aeg vee peale minekuks on varahommik – päikesetõusust kuni umbes kella 10ni. Siis on järv veel peegelsile ja vaikne, nähtavus on suurepärane ning vulkaanid peegelduvad selgelt veepinnal. Alates lõunast tõuseb tavaliselt tuul ja lained ning taevas tõmbub pilve.
Kajakke ja SUPe saab rentida mitmest külast – näiteks Santa Cruzist, San Marcosest, San Juanist ja San Pedrost. Parimaks piirkonnaks peetakse aga Santa Cruzi ja Jaibalitot, kust avanevad kõige ilusamad vaated. Meie rentisime Santa Cruzis kaks kajakki ja sõitsimegi sealt hommikul Jaibalito suunas – ideaalne rahulik algus päevale.
Hinnad on üsna soodsad – renditasu jääb enamasti vahemikku 25–35 quetzalit tunnis. Mõned kohad pakuvad ka pikemaid või giidiga matku, aga väga vabalt saab ka lihtsalt omal käel kulgeda.
Mitmed majutuskohad, eriti Santa Cruzis (näiteks Atitlán Sunset Lodge), pakuvad kajakki või SUPi tasuta või väga soodsa hinnaga, kui seal ööbid.
Osale Guatemala kokanduskursusel
Üks toredamaid viise kohaliku kultuuri kogemiseks on kokanduskursus. Lake Atitlánil leidub mitmeid kohti, kus saab õppida valmistama traditsioonilisi Guatemala roogasid koos kohaliku perega, sageli nende kodus.
Meie valisime Guatemaya Cooking Class kokkamistunni San Pedros, mis toimus kohaliku abielupaari Francela ja Felixi juures kodus. Alustasime päeva hommikuse turulkäiguga, kus valisime kõik vajalikud toiduained ja seejärel valmistasime kõik koos mitu imelist rooga.
Menüü sisaldas klassikalisi Guatemala toite: pepian, tamalitos ja rellenitos de plátano (täidetud küps banaan magustoiduks). Parallelselt kuulsime rohkem Guatemala elust ja traditsioonidest. Meil oli mõnus väike grupp – vaid mina, Janis ja üks Saksa neiu.
Kursus kestis umbes 4 tundi ja lõppes sellega, et saime kogu valmistatud söögi koos osalejate ja pererahvaga ühise laua taga ära süüa. See pepiani kaste oli ilmselt üks kõige maitserikkamaid ja paremaid toite, mida Guatemala reisil sain. Proovisime rooga ka varem restoranis, aga see polnud isegi ligilähedane sellele, mis kodus tegime.
Hind oli umbes 35 eurot inimese kohta ja see sisaldas kõiki koostisosi, juhendamist ja lõunasööki. Vaatasin ka teisi kohti ja tavaliselt oli hind 35-55 euro vahel. Broneerisime kursuse päev varem Whatsappi kaudu (guatemayacookingclass.com/). Mõned pakkujad on leitavad ka GetYourGuide’i (Santa Cruz kokkamistund) või Viator (Panajachel kokkamistund) kaudu.
Mina jäin meie kogemusega väga rahule ja soovitan selle kindlasti Lake Atitláni plaanidesse lisada.
Proovi joogat või osale retriidil
San Marcos on kuulus oma joogastuudiode, spirituaalsete retriitide ja alternatiivsete praktikate poolest. Kui soovid midagi proovida, siis valik on suur. Tõsisemaks kogemuseks võib kaaluda ka ööbimisega retriiti – väga populaarne on näiteks Eagle’s Nest Atitlán. Veel üks rahulikum ja eksklusiivsem variant on Samuti tundus väga imeline koht Villa Sumaya Santa Cruzi lähedal, mis tundus tõeliselt maagiline paik.
Hinnad olid aga üllatavalt kallid. Ühe tavalise joogatunni eest küsiti umbes 20 eurot, mis on kõvasti rohkem kui näiteks Lõuna-Goas, Indias või Pokharas, Nepalis, kus pakuti kvaliteetseid tunde 5 euro eest. Kuna meie selle reisi fookus polnud joogal ega spirituaalsel praktikal, siis me üheski tunnis ei osalenud. Tõenäoliselt oleks natuke rohkem otsides leidnud ka soodsamaid variante.
Muidugi tundub Lake Atitlán imeline koht, kus aeg maha võtta ja joogapraktikaid harjutada. Kohtasime näiteks üht Saksamaa neidu, kes oligi just San Marcose külas oma joogaõpetaja sertifikaati tegemas.
Külasta kohalikke käsitööpoode ja tekstiiliateljeesid
Kui soovid midagi tõeliselt kohalikku ja autentset, siis tasub kindlasti läbi astuda maiade käsitööpoodidest ja tekstiiliateljeedest – eriti San Juan La Lagunas, mis on selle poolest kõige tuntum küla. Seal leidub rohkelt väikseid galeriisid ja poode, kus valmistatakse kangaid, kotte, salle ja muud, kasutades looduslikke värve ja traditsioonilisi tehnikaid.
Üks väga tore ja hariv koht, mida soovitan, on Casa Flor Ixcaco – tegemist on naiste ühistuga, kus nad jagavad oma teadmisi ja oskusi ning tutvustavad külastajatele kogu protsessi algusest lõpuni. Saad ka ise proovida, küsida küsimusi ja soovi korral midagi osta.
Samuti on ka Viatoril põnev tuur, kus koos Santa Cruzi kohalike naistega kokatakse ja tehakse käsitööd. Rohkem infot siit.
Uudista kohalikku turgu ja proovi tänavatoitu
Peaaegu igas järveäärses külas on oma väike turg, aga kõige aktiivsemad ja elavamad on need näiteks San Pedros ja Panajachelis. Turul käimine on parim viis kohaliku elu-olu kogemiseks – müüjad pakuvad kõike alates värsketest puuviljadest ja köögiviljadest kuni tänavatoiduni.
Meie elukoht oli San Pedro kohalikus rajoonis kohe turu lähedal ja seal jalutamine oli alati väga põnev. San Pedro turg on avatud iga päev, aga kõige aktiivsem on turg nädalavahetustel. Õhtusel ajal pannakse üles aga tänavatoiduletid, mis on odavad ja hea viis kohalikke roogi proovida.
Külasta kohalikku sauna
Kui otsid Lake Atitlánil natuke lõõgastust, siis loe edasi. Üsna mitmes külas pakutakse temazcal’i ehk traditsioonilist maia aurusauna, mida kasutatakse puhastumisrituaaliks. See on rituaalne kogemus, mida tasub vähemalt korra proovida – näiteks San Marcoses ja San Pedros pakuvad mitmed majutused seda kas privaatse või jagatud sessioonina. Mina proovisin temazcali juba varem Puerto Vallartas Mehhikos ja see oli väga huvitav kogemus.
Lisaks avastasime San Pedro La Lagunast kuumaveebasseinid nimega Los Termales, mis asub otse ühe kohaliku pere aias. Võtsime kahepeale privaatse vanni ja enne seda ka 30-minutilise massaaži. Sooja veega vannide kõrval oli ka külm vann, kuhu sai vahepeal keha jahutamiseks kasta. Samas kohas pakutakse ka temazcali võimalust.
Broneerimiseks tuleb kohale minna, sest vette lastakse soe vesi alles siis, kui aeg on kokku lepitud – kütmine võtab umbes tund ja basseine on vaid kolm, võivad need olla hõivatud. Meie läksime kohale, panime aja kirja ja nautisimegi mõni aeg hiljem kogu komplekti.
Kokkuvõttes oli see väga tore ja omamoodi kogemus – kohalik spaa vaatega järvele, karge õhk, soe vesi ja täielik rahu. Los Termales asukoha leiad siit.
Internet ja kaugtöö Lake Atitlánil
Nagu juba mainisin, tegime meie Lake Atitláni ääres veedetud nädala jooksul argipäevadel ka tööd. Kui Guatemala reisi planeerisin, kartsin esmalt, et järve ääres kaugtöö tegemine pole võimalik – Redditi grupid hirmutasid aeglase interneti ja ebastabiilse ühendusega. Paljud soovitasid kindluse mõttes valida Panajacheli, kus pidavat olema parim ühendus. Samas tundus Panajachel mulle liiga linnalik ja ilma selle “päris Lake Atitláni” atmosfäärita.
Õnneks ma nende hirmujuttude ohvriks ei langenud. Tegin ise natuke taustauuringut ja leidsin meile väga hea wifiga majutuskohad. Ööbisime 5 ööd San Pedros, 2 ööd Santa Cruzis ja 1 öö Panajachelis.
Meie Airbnb San Pedros – Exclusivo Vista de Pájaro – oli lihtsalt ideaalne kaugtööks. Valgusküllane tuba, suur terrass imelise vaatega, vaikne keskkond ja stabiilne wifi, mis sobis ka videokõnede jaoks. Tundsime end seal tõesti koduselt. Lisaks töötas Claro mobiilne internet hästi ka kõikides teistes külades. Paaril korral tegin hotspoti, kui wifi aeglasem oli.
Kaugtööks soovitaksin kindlasti San Pedrot, kus on olemas hea tasakaal: piisavalt elu ja söögikohti, aga ka kohalik atmosfäär. Panajachel oli minu jaoks liiga kärarikas ja Santa Cruz natuke liiga vaikne – mõnus puhkuseks, aga mitte ideaalseks tööks.
Head kohad kohvikus töötamiseks:
- Sababa Restaurant & Bakery (San Pedro) – suur terrass ja hea vibe, sobib hästi töötamiseks.
- Flor de Café (Panajachel) – kauni vaatega kohvik, vaikne ja ideaalne töötamiseks.
Lake Atitláni kokkuvõte
Lake Atitlán jättis mulle tõeliselt sügava mulje. See on üks neist paikadest, mida on sõnade või fotodega peaaegu võimatu edasi anda. Huvitavad ja omanäolised külad, tugev kohalik kultuur, järve vaikne atmosfäär ja rahulik elurütm – need on märksõnad, mis meile siia mõeldes esimesena meelde tulevad.
Kui sa Guatemalasse reisid, siis võta Atitlánile kindlasti vähemalt 3–4 päeva. See ei ole koht, kust läbi joosta – siin tuleb olla, kulgeda ja tunnetada.
Loe edasi: seotud postitused ja soovitused
Kui reisid Guatemalas, siis loe kindlasti ka minu teisi postitusi:
Vaata ka lehte Kasulikud lingid reisimiseks ning reisi planeerimise postitusi – sealt leiad palju praktilisi tööriistu ja nippe, mis aitavad järgmist reisi paremini ette valmistada.
Vaata lehte Kasulikud lingid reisimiseks ja postitusi reisi planeerimise kohta, kust leiad abistavaid tööriistu ja nippe reisi planeerimiseks.
Loodan, et leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi. Kui jah, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda! 😊 Lisaküsimuste korral kirjuta enda küsimus kommentaaride alla ja vastan esimesel võimalusel.
Lisa kommentaar