Kerala, mida sageli kutsutakse „Jumala omaks maaks,“ on India üks rohelisemaid ja erilisemaid osariike. Lõuna-Indias asuv piirkond on kuulus oma lopsaka looduse, teeistanduste, kanalite, ajurveeda ja unikaalse kultuuri poolest. Kerala ajalugu on mõjutanud nii hinduism, islam kui ka kristlus, mida on näha nii arhitektuuris kui ka igapäevaelus. Kerala on India mõistes rahulik ja puhas osariik, mida peetakse heaks kohaks lõõgastumiseks ja avastamiseks.

Kerala oli meie viimane sihtkoht Indias, kus veetsime nädala töö ja reisimisega. Kuna aeg oli piiratud, valisime kõige populaarsemad kohad – Kochi, Munnar ja Alleppey. Selles postituses jagan meie marsruuti, kogemusi ja praktilisi näpunäiteid, mida Keralas teha ja kuidas seal ringi liikuda.

📷 Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib.

Vaata ja salvesta Kerala Instagrami postitused: Munnari postitus ja reels; huvitavat leiad ka Kerala highlights’ide alt.

Nädal Lõuna-Indias Keralas: Munnar, Kochi ja Alleppey

Kerala marsruut ja tegevused

Keralas veedetud nädal möödus kiirelt ja jättis meile hea mulje sellest Lõuna-India rohelisest ja mitmekesisest osariigist. Kuigi nädal on Kerala avastamiseks liiga lühike, suutsime kombineerida ajaloolist Kochit, lummavaid Munnari teeistandusi ja Alleppey kanaleid. Töö tegemine samal ajal mõjutas kindlasti meie marsruudi valikuid ning kahjuks ei jõudnud me sellistesse kohtadesse nagu Varkala Beach või Periyari rahvuspark.

Kerala oli India mõistes üllatavalt rahulik – palju rohelust, vähem liikluskaost ja huvitav segu erinevatest kultuuridest. Siin on minu muljed, mida tegime ja nägime, ning mõned soovitused neile, kes plaanivad Keralat külastada.

	Koht	Ööbimine
1. päev	Lend: Goa > Kochi (hilisõhtu)	Treebo Amigos Residency lennujaamahotell
2. päev	Kochi > Munnar (varahommik) Munnar vaatamisväärsused	Sceva’s Garden Home
3. päev	Munnar vaatamisväärsused	Sceva’s Garden Home
4. päev	Munnar > Fort Kochi (hommik) Fort Kochi tööpäev	The Barracks Cochin
5. päev	Fort Kochi > jooga + tuur Tööpäev	The Barracks Cochin
6. päev	Fort Kochi – Ayurveeda massaaž Kochi Centro tööpäev	Travancore Court
7. päev	Kochi Centro tööpäev	Travancore Court
8. päev	Kochi > Alleppey (hommik) Alleppey vaatamisväärsused	Bamboo Lagoon Backwater Front Resort
9. päev	Alleppey > Kochi (hommik) Lend: Kochi > Delhi

1. Ajalooline sadamalinn Kochi

Kochi, tuntud ka kui Cochin, on Kerala peamine sadamalinn ja üks Lõuna-India tähtsamaid kultuurilisi ja ajaloolisi keskusi. Linnas segunevad erinevad kultuurid – Portugali, Hollandi ja Briti mõju on nähtav ajaloolistes hoonetes ja kirikutes.

Suurem osa turiste külastab vaid Fort Kochit, mis on ajalooline linnaosa mere ääres, tuntud oma Hiina kalapüügivõrkude, koloniaalstiilis hoonete poolest ja kunstigaleriide poolest.

Meie olime Kochis 5 päeva ehk viimase India töönädala. Esimesed päevad ööbisime Fort Kochis ja teised linna keskuses raudteejaama juures, et sealt juba mugavalt rongiga Alleppeysse sõita.

Mida teha Fort Kochis?

Meil oli Fort Kochis aega kaks hommikupoolikut enne kui tööpäevaga kell kaks alustasime. See oli piisav aeg, et vanalinnaga tutvuda, tuuril käia ning proovida joogat ja ayurveeda massaaži.

Hiina kalameeste võrgud

Fort Kochi rannikuäärsed Hiina kalapüügivõrgud (Cheena Vala) on piirkonna ikooniline vaatamisväärsus ja ajalooline pärand. Need suured puidust konstruktsioonid on silmapaistvad ja unikaalsed, pakkudes põnevat pilguheitu traditsioonilisele kalapüügimeetodile.

Parim aeg nende külastamiseks on varahommikul või päikeseloojangu ajal. Hommikuti on alal aktiivne kalaturg, kus saab jälgida, kuidas värske saak müügiks valmis pannakse. Võrkude kõrval asub ka promenaad, kus leidub väikseid putkasid ja jalutajaid.

Fort Kochi jalgsiekskursioon

Fort Kochi on täis ajalugu ja kultuurilist mitmekesisust, mida on kõige parem avastada jalgsi. Selleks võtsime Guruwalki kaudu jalgsiekskursiooni. Meie giidiks oli kohalik noor naine, kes andis selge ülevaate Fort Kochi koloniaalajast ja sellest, kuidas erinevad ajastud peegelduvad tänapäeva arhitektuuris.

Vanalinna on väike, mitõttu jõudsime paari tunniga külastada kõiki põhilisi vaatamisväärsusi, sealhulgas kirikuid (St. Francis Church, Santa Cruz Basilica).

Kui soovid Fort Kochit samamoodi avastada, saad Guruwalki tuuri broneerida siit.

Juudi linnaosa ja vürtsiturg

Fort Kochi teises otsas asub ajalooline Juudi linnaosa, tuntud ka kui Mattancherry, mis on täis ajalugu ja erilist atmosfääri. Selle keskmes on Paradesi sünagoog (St. George Orthodox Koonan Kurish Old Syrian Church) – Lõuna-India vanim, mis paistab silma käsitsi maalitud Hiina plaatide ja Belgia lühtritega. Ümberringi on kitsad tänavad antiigikaupluste, kunstigalerii ja kohalike käsitööpoekestega.

Läheduses asub ka vürtsiturg, kus sajanditepikkune kaubandustraditsioon jätkub tänapäevalgi. Sealt leiab palju kohalikke vürtse, alates kardemonist kuni vürtsisegudeni.

Seesama giid teeb ka juudi linnaosas jalgsituuri (broneerimine siit) – meie otsustasime selle kirjelduse põhjal ise seal jalutada. Samuti käisime ka Mattancherri Palace muuseumis.

Ayurveeda massaaž ja jooga

Kerala on Ayurveda ehk India traditsioonilise meditsiini sünnikoht ja tõeline keskus. Paljud tulevad Keralasse just selleks, et kogeda Ayurveda hoolitsusi või osaleda ravikuuridel.

Meie avastasime Ayurtheeram yoga and Ayurveda – koduse ja kõrgelt hinnatud keskuse otse meie majutuse, The Barracks, kõrval. Seal tegutsev abielupaar on nii joogaõpetajad kui ka Ayurveda massöörid. Proovisime hommikul nende hatha joogat, mis oli võrreldes Goas kogetuga rahulikum ja meditatiivsem, toimudes katuseterrassil.

Massaažiks valisin Abhyangami, klassikalise Ayurveda õlimassaaži, ja lisaks Muthira Kizhi, mis keskendub pingete leevendamisele õlgades ja kaelas. Kuigi kogemus oli huvitav ja kindlasti autentne, peab mainima, et see oli tõesti väga õline – vahepeal tundsin, nagu libiseksin laua peal. Kuigi hindan meditatiivset aspekti, eelistan ise tugevamat deep tissuemassaaži, mida proovisin Valisin klassikalise ayurveeda massaaži nimega Abhyangam ja lisaks veel Muthira Kizhi, mis peaks leevendama pingeid õla – ja kaelavöötmes. Ayurveeda massaažis kasutatakse kuumasid õlisid ja see on natuke rohkem meditatiivne. Ütleme nii, et kogemus oli päris huvitav, aga see oli ikka väga õline – vahepeal oli tunne, et ujun seal laua peal õli sees. Mulle meeldib ikkagi natuke tugevam deep tissue massaaž rohkem – selline nagu kogesin Palolemil, Lõuna Goas.

Keralas olles on Ayurveda massaaž aga kindlasti kogemus, mida tasub proovida – kus mujal seda teha, kui traditsiooni sünnimaal!

---

Majutus Fort Kochis – The Barracks Cochin

Meie Fort Kochi majutus, The Barracks Cochin, ületas ootused. Tegu on pereettevõttega, mis pakub apartment-stiilis majutust kaunis kollases koloniaalstiilis majas. Korter oli avar ja stiilne, koosnedes kahest toast, köögist, korralikust vannitoast ja terrassialast. Lisaks oli olemas ka kaks lauda, mis sobisid ideaalselt töötegemiseks.

Igal hommikul valmistas majaperemees või -perenaine kokkulepitud ajal korteris värske hommikusöögi, mis muutis kogemuse veelgi erilisemaks. Omanik jättis väga professionaalse ja mõistliku mulje – ta oli lahendustele orienteeritud, mis Inida teeninduses kahjuks alati iseenesestmõistetav pole. The Barracks Cochin on koht, mida soovitan Fort Kochis julgesti!

Kaks ööd olime ka Kochi kesklinnas ärihotellis Travancore Court. Väga ilus hotell 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel Kochi raudteejaamast, mis on väga mugav, kui tahate varakult rongile minna.

Takso ja ringiliikumine

Erinevalt Goast, toimib Keralas Uber – seda vähemalt suuremates linnades nagu Kochi. See oli kuidagi nii vabastav. Kui New Delhis ja Jaipuris aktsepteerus Uber ka kaardimakseid, siis Kochis sai ainult sularahas tasuda. Kasutasime tuktuki ja taksot mitmel korral ning see tuli pea iga kord alla 5 minutiga. Ühesõnaga väga lihtne ja mugav.

2. Roheline Munnar ja teeistandused

Meie esimene peatus Keralas oli Munnar – Lõuna-India kuulsaim teepiirkond, mis asub umbes 120 kilomeetri kaugusel Kochist. Kujutage ette: lõputud mäenõlvad, mis on kaetud erkroheliste teepõldudega, käänulised teed, värske õhk, kosed ja suurepärased vaated. Just selle pärast Munnari läksimegi (v.a kosed, kuna pärast Islandit polnud meil neist eriti vaimustust).

Tõele au andes ei jätnud sealsed vaatamisväärsused, nagu Eravikulami rahvuspark, teetehas või ametlikud vaatepunktid, meile väga suurt muljet. Kogu elamus muutus aga kordades paremaks, kui saime mõne teeistanduse põõsaste vahele omapead jalutama minna – see kaalus kõik üle. Tegelikult oleksime võinud ülejäänud “must-see” kohad vabalt vahele jätta.

Veetsime Munnaris kaks ööd ja sellest piisas täiesti. Oleksime võinud veel matkata või külastada mõnda kõrgemat vaatepunkti, kuid tundsime, et saime oma kogemuse ja elamuse kätte.

Vaata ja salvesta minu Instagrami postitus ja reels Munnarist!

Kuidas minna Munnari?

Munnari rongiga ei pääse, mistõttu valikus on kolm võimalust: takso, juhiga autorent või buss. Kuigi Munnar asub Kochist vaid 120 kilomeetri kaugusel, kestab sõit käänuliste mägiteede ja aeglase liikluse tõttu umbes 4 tundi. Üldiselt soovitatakse taksot või juhiga autorenti, kuna bussiga olevat tee veelgi pikem ja vähem mugav.

Meie valisime kochitaxi24x7 teenuse ning rentisime autojuhi 2,5 päevaks, et sõita Munnari ja seal ringi liikuda. Põhjuseks oli nende kõige soodsam pakkumine ja professionaalne suhtlus.

Kogemus oli üldiselt positiivne:

• Auto oli korralik ja turvavööd olemas.
• Juht oli sõbralik.
• Kuigi meile lubati inglise keelt hästi rääkivat juhti, oskas ta keelt vaid minimaalselt ja pigem täitis käske, pakkumata marsruutide osas ise ideid.

Sellegipoolest oli suhtlus firmaga kiire ja korralik, mistõttu soovitaksin nende teenust.

Kuidas Munnaris kohapeal ringi liikuda?

Munnar on mägine piirkond, kus paljud vaatamisväärsused ja ägedamad majutuskohad asuvad linnast väljaspool. Seetõttu tasub arvestada, et igasse kohta jõudmine võib võtta palju aega. Kuna meie valitud majutus Sceva’s Garden Home asus looduse keskel, otsustasime võtta autojuhi kogu perioodiks.

Kui teil enda autojuhti pole, on siiski mitmeid võimalusi:

• Autojuhi rent kohapeal 
• Tuk-tukid – ideaalne lühemateks sõitudeks, kuid selleks peaksite elama Munnari keskuses.
• Jeep juhiga – vajalik, kui plaanite külastada kõrgel asuvaid vaatamisväärsusi, kuhu tavaautoga ei pääse.

Enamik majutuskohti aitab transpordi korraldamisel, kui teil pole eelnevalt midagi broneeritud.

Mida teha Munnaris?

Olime Munnaris kaks ööd ja veetsime seal pea kaks tervet päeva – jõudsime laupäeval lõunaks ja lahkusime esmaspäeva hommikul. Esialgu oli keeruline otsustada, kuhu minna, sest ühelt poolt tundus Munnaril pakkuda palju vaatamisväärsusi, kuid teiselt poolt ei tundunud paljud neist tegelikult nii huvitavad.

Samuti on Munnar mägine ja teed aeglased, mistõttu võtab sihtkohtadesse jõudmine palju aega. Mitmed paigad, mis alguses tundusid põnevad, oleks nõudnud terve päeva, kuna ligipääsetavus oli kehv. See tähendas, et pidime oma valikuid põhjalikult kaaluma ja ajakavaga arvestama.

Teeistanduste vahel jalutamine

Munnar on kuulus oma teeistanduste poolest, ja need rohelised mäenõlvad olid tõesti imelised. Siiski tasub teada, et enamik teeistandusi on eravaldused ja sageli ümbritsetud okastraadiga, mistõttu ei saa sinna lihtsalt niisama jalutama minna. Õnneks leidsime siiski mõned kohad, kus oli võimalik täiesti rahulikult ja privaatselt teepõõsaste vahel jalutada.

Soovitatud kohad:

• Pothamedu View Point: Vaatepunkt ise polnud midagi erilist, kuid kui kõndida sealt edasi mööda väikest teed Sunset Pointi suunas, leidsime teeistanduse, kus sai rahulikult jalutada.
• Lockhart View Point: Vaatepunkt ise ei jätnud erilist muljet, kuid teisel pool teed, natuke Munnari poole tagasi sõites, avastasime imelise koha, kus veetsime peaaegu tunni teepõõsaste vahel jalutades.

Mida tähele panna:
Kõige suuremaks elamuseks oligi jalutamine teeistanduste vahel, mis kaalus üles paljud teised “must-see” vaatamisväärsused, mida oleks võinud vahele jätta. Samas tuleb arvestada, et Munnar on tihti pilvedesse mattunud. Näiteks, kui plaanisime minna kaugematesse teeistandustesse, olid vaated pilvede tõttu piiratud ja 1,5–2-tunnine sõit (üks ots) ei tundunud enam vaeva väärt.

Eravikulami rahvuspark

Eravikulami rahvuspark on üks Munnari tuntumaid vaatamisväärsusi ja kuulus eelkõige haruldase nilgiri tahr’i – ohustatud mägikitse – poolest, kes elab vaid Lõuna-India Lääne-Ghatide mäestikus. Oma teisel päeval võtsime ka meie ette käigu sinna.

Parki jõudmine oli paras ettevõtmine. Esmalt pidime sõitma ligi tund aega oma majutusest Sceva’s Garden Home rahvuspargi piletikassasse ja parklasse. Pileti ostsime kohapealt. Edasi viis külastajaid rahvusparki eraldi buss, mille sõit (sisaldub piletihinnas) kestis umbes 30 minutit ja kulges mööda maalilist teed teepõldude vahel.

Pargi külastus ise oli üsna piiratud – jalutada sai umbes 2-kilomeetrisel rajal, kus olid mõned vaated ja nilgiri tahr’id, keda oli seal päris palju. Ja see oli kõik. Kuigi kitsi oli tore näha, jättis kogu kogemus pigem mulje jalutuskäigust väikeses minipargis. Vaated olid ilusad, kuid mitte midagi sellist, mida mujal Munnaris ei leiaks.

Kokkuvõttes: Kui teid väga huvitab nilgiri tahr, võib Eravikulami külastus olla huvitav. Kui aga ootused on suuremad või aega piiratud, pole see kogemus tingimata kogu vaeva väärt. 🐐

Kosed

Munnari ümbruses leidub mitmeid koskesid. Tuntumad neist on Attukad, Lakkam ja Thoovanam kosed.

• Attukad Falls: Kergesti ligipääsetav ja populaarne koht, mida ümbritsevad teepõllud.
• Lakkam Falls: Asub Eravikulami rahvuspargi lähedal ja on hea peatuspunkt neile, kes suunduvad parki.
• Thoovanam Falls: Veidi kaugemal ja raskemini ligipääsetav.

Me jätsime tegelikult kõik kosed vahele, kuna olime äsja tulnud Islandi reisilt, kus sai neid omajagu imetletud. Vaadates Munnari koskede pilte ei tundunud need võrreldes nähtuga väga paeluvad. Juhul, kui sulle kosed meeldivad, siis ma mõnda neist ilmselt Munnaris olles külastaks. Meie tegime vaid kiire peatuse Cheeyappara joa juures, mis jääb Kochist Munnari sõites tee peale ja see ei avaldanud muljet.

Teemuuseum ja Lockhart teetehas

Munnaris on võimalus külastada nii teemuuseumi kui ka töötavaid tehaseid, et saada aimu tee tootmise ajaloost ja protsessist. Kuna teemuuseumi kohta polnud väga positiivseid kommentaare, otsustasime minna Lockhart Tea Factorysse, mis on Munnari keskusele üsna lähedal.

Külastus Lockhart Tea Factorysse

• Pileti hind oli soodne ning giidiga tuurid toimuvad regulaarselt.
• Ekskursioon viib töötavasse tehasesse, kus tutvustatakse teeajalugu ja tootmist. Tehas ise oli väike ja tuur kestis umbes 30 minutit.
• Kahjuks oli tehase müra ja giidi tugeva aktsendi tõttu raskusi kõigest aru saada.
• Tuuri lõpus toimus tee degusteerimine, mis tähendas, et saime teelusikaga maitsta viit erinevat teed. Seejärel pakuti võimalust osta teepakke – hinnad algasid umbes 16 eurost.

Kas sinna minna?
Meie jaoks polnud Lockhart Tea Factory külastus midagi erakordset, kuid see oli siiski huvitav kogemus, arvestades piletihinda ja tehase läheduse. Meil oli algul arusaam, et tuur hõlmab ka jalutuskäiku nende teeistanduses, kuid see polnud osa paketist. Hiljem lugesin, et istandustuuride jaoks on võimalik teha eraldi broneering, näiteks see Viatori tuur (info ja broneerimine) sisaldab nii tehast kui ka giidiga informatiivset jalutust istanduses.

Kuna Lockharti tehas asub Munnarist mitte kaugel, leidsime ka selle ümbrusest ilusaid vaatepunkte ja kohti, kus teeistandustes jalutada.

Alternatiivne teeistandus
Oleme kuulnud häid soovitusi ka Kolukkumalai Tea Plantation kohta, mis asub kõrgemal ja kuhu pääseb ainult jeepiga. Kui meil oleks olnud rohkem aega Munnaris, oleksime seda ilmselt kaalunud. Päris hea variant tundus olevat see Kolukkumalai Tea Plantation Jeep Tour.

top Station View Point

Munnar asub umbes 1600 meetri kõrgusel, kuid ümbritsevad mäed ulatuvad veelgi kõrgemale. Üks piirkonna tuntumaid vaatepunkte on Top Station, mis asub 1880 meetri kõrgusel merepinnast. Seda soovitatakse külastada kas päikesetõusu või -loojangu ajal.

Esimesel õhtul proovisime sõita natuke kõrgemale teises suunas, kuid sattusime täielikult pilve sisse ja ei näinud midagi. Kuna Top Station asus meie majutusest ligi 2 tunni kaugusel ja ilm tundus pilvine, otsustasime seekord sinna mitte minna. Lisaks olime Nepalis juba piisavalt palju päikesetõusuks ärganud ja tundsime, et seekord ei viitsi.

Munnari linn

Munnari linn ise ei ole midagi erilist, kuigi paljud turistid otsustavad seal ööbida. Meie valisime elada linnast väljas looduskaunimas piirkonnas, seega külastasime linna vaid põgusalt söömiseks ja ostlemiseks.

Peamine põhjus linnas peatuda oli soetada kaasa vürtse ja teed. Jalutades jäi silma Munnari eripära – kuigi Keralas on levinud hinduism, islam ja kristlus, on linnas märgata eelkõige kirikuid ja suuri Jeesuse kujusid. Samuti on Keralas laialt levinud kommunism, mis eksisteerib demokraatiaga kõrvuti. Seetõttu näeb linnas mitmel pool lehvimas sirbi ja vasaraga punalippe.

Matkamine

Munnari piirkond pakub mitmeid võimalusi matkamise ja looduses jalutamise jaoks, kuid oluline on teada, et enamik matkaradu läbib eravaldusi, peamiselt teeistandusi. Seetõttu on iseseisvalt matkamise võimalused piiratud ja sageli soovitatakse giidi, kes oskab viia vähemkäidavatesse ja lubatud piirkondadesse.

Näiteks selline poolepäevane matk, mis läbib orgusid ja teeistandusi, tundus väga lahe – broneeri siit.

Majutus keset loodust – Sceva’s Garden Home

Üks minu lemmikuid asju kogu Munnari viibimise juures oli meie imeline majutuskoht – Sceva’s Garden Home. See on väike kodumajutus või hotell, mis asub otse mäenõlval, keset lopsakat loodust. Pererahvas oli erakordselt sõbralik ja külalislahke, mis muutis seal olemise veelgi erilisemaks. Majutus asub Munnari keskusest umbes 40-minutilise sõidu kaugusel.

Toad olid lihtsad, kuid puhtad ja imeliste loodusvaadetega. Lisaks on hotellil bassein ja oma vürtsiaed, mida saab uudistada. Kogu pere on hotelli toimetamisega seotud – ema hoolitseb köögi eest, isa ja poeg majutuse igapäevaste tegemiste eest ning nende väike tütar, kelle järgi hotell on nime saanud, on alles koolilaps.

Hommikusöök oli iga päev uus elamus – nad valmistasid kohalikke toite, mida sai nautida nende köögis. Tõeliselt positiivne kogemus – broneeri siin.

3. Alleppey tagaveed ja kanalid

Alleppey, ametliku nimega Alappuzha, on tuntud oma ulatusliku tagaveekogude ja kanalite võrgustiku poolest. See asub umbes 55–57 kilomeetri kaugusel Kochist lõuna suunas. Külastajatele pakub see võimalust kogeda kanaliteäärset elu paatmajal, shikkara-paadil või kanuuga. Samuti saab sõita kohalike kasutatavate ühistranspordilaevadega, mis on autentsed ja odavad.

Meie veetsime Alleppeys vaid ühe päeva ja öö. Päeva jooksul tegime paadisõite ja ööbisime kanaliäärses hotellis. Kohati meenutas kogemus Buenos Airese Tigre River Delta kanaleid, kuid Alleppey jättis pigem natuke ükskõikse mulje. Võib-olla sellepärast, et olen külastanud mitmeid sarnaseid kohti.

Siiski oli kanuusõit väiksematel kanalitel ja tšillimine meie majutuses, Bamboo Lagoon Backwater Front Resort, täitsa tore. Võib-olla oleks kogemus olnud teistsugune, kui oleksime rohkem avastanud – näiteks väikese kanuuga kaugemal džunglisse sõitnud ja lähedalasuvas Marari rannapiirkonda külastanud.

Kuidas minna Alleppeysse?

Alleppey, ametlikult tuntud kui Alappuzha, asub Kochist umbes 55–57 kilomeetri kaugusel lõuna suunas. Kuna piirkonnas on sagedasi teetöid ja ummikuid, tasub arvestada võimalike hilinemistega.

Rongiga: Kochist Alleppeysse on kõige lihtsam ja kiirem minna rongiga. Rongid on üsna mugavad ning sõit võtab aega umbes 1,5–2 tundi. Rongipileteid saab osta ametlikult kodulehelt IRCTC, kuid India rongipiletite ostmine ei pruugi alati lihtne olla (selleks peab olema kohalik number) ning piletid võivad kiiresti välja müüa – tipphooajal kindlasti varem ette osta. Meie reisisime teises klassis (AC 2) – reis oli nii kiire, et oleksime peaaegu peatusest mööda sõitnud.

Bussiga: Kui rongipiletid on välja müüdud või eelistate bussi, on olemas ka bussiliinid Kochist Alleppeysse. Siiski võivad sagedased teetööd ja ummikud pikendada sõiduaega. Bussipiletid saab KSRTC lehelt.

Taksoga: Soovi korral saab kasutada ka taksot. Näiteks palusime oma majutuskohal meile takso organiseerida tagasisõiduks Kochi lennujaama, mis maksis umbes 30 eurot. Erinevalt Munnari kogemusest oli seekordne sõit sujuvam, kuna teed polnud käänulised ja autojuht oskas paremini liigelda.

Mida teha Alleppeys?

Paatmaja

Suur osa turiste läheb Alleppeysse just selleks, et veeta 1–2 päeva kanalitel paatmajas. Need paatmajad on valmistatud kohalikust bambusest, kookoskiududest ja puidust. Kuulsin selle kohta palju vastakaid arvamusi – paljud inimesed Redditi foorumis pidasid seda raharaiskamiseks, samas kui trip.ee foorumis kirjeldati seda kui kõige meeldejäävamat kogemust. Nii et eks see oleneb igaühe eelistustest ja ootustest.

Kalappura Houseboats & Tours – paatmaja, mida mulle soovitati ja millel on nii bookingus kui ka tripadvisoris head hinnangud.

Võib-olla oleks suurema sõpruskonnaga paatmaja tore meelelahutus, aga meile tundus kahekesi terve päev majaga kanali peal veetmine pigem igav. Seetõttu otsustasime selle vahele jätta ja valisime lühemad paadisõidud.

Mõned kommentaarid, miks paatmaja ei soovitatud:

• Kallis
• Saab sõita ainult suurte kanalite peal
• Õhtul, umbes kella 6–7 paiku, pargitakse paat kanali äärde, mis tähendab, et oled paigal
• Palju sääski
• Väga erineva kvaliteediga paadid

Aga nagu mainisin – ise ma paatmajas ei käinud ja enda kogemust jagada ei oska. Kahtlemata kogemuse mõttes midagi teistsugust.

Shikkara sõit

Shikkara on katusega paat, millega saab teha päevaseid reise Alleppey tagavetel. Kuna me majapaadiga sõitma ei läinud, palusin meie majutuskohal Bamboo Lagoon Backwater Front Resort, korraldada meile shikkara-tuur. Kuigi paat mahutab ligi 10 inimest, saime selle täiesti enda käsutusse. Hind oli 10 eurot paadi kohta tunnis. Meile soovitati, et 3 tundi peaks olema piisav.

Kohe pärast Kochist rongiga saabumist kell 10:30 sõitsime tuktukiga majutuskohta ja suundusime otse shikkara-tuurile. Kanali peal sõites avanes hea võimalus näha kohalike igapäevaelu – kes pesi nõusid või riideid, kes käis ise kanalis vannis. Kohati meenutas see Buenos Airese Tigre River Delta kanaleid, mis mulle siiski rohkem muljet avaldasid.

Shikkara liikus väga aeglaselt – kiirus on väidetavalt valitsuse poolt reguleeritud, mistõttu tundus kohati, et seisame paigal. Väiksematesse kanalitesse shikkaraga minna ei saa, mis tegi kogemuse veidi piiratuks. Ausalt öeldes hakkas meil üsna kiiresti igav ja mõlemad kahetsesime, et e-lugereid kaasa ei võtnud.

Kanuusõit

Kolmas võimalus Alleppey tagavete avastamiseks on kanuusõit. Kuigi need paadid meenutavad kanuusid, on neil sageli ka mootor, mis teeb liikumise kergemaks. Kanuudega pääseb väiksematesse kanalitesse, mida kohalikud ise igapäevaselt liikumiseks kasutavad.

Meie shikkara juht märkas, et meil hakkas igav. Kuna küsisime pidevalt väiksemate kanalite kohta, pakkus ta ise välja, et võiksime osa ajast kanuuga sõita. See osutuski kogu tuuri kõige põnevamaks osaks – väikestel kanalitel sõites saime lähemalt näha kohalike majade elu-olu ning kohtasime isegi kalamehi, kes sukeldudes kala püüdsid. Kuigi see osa polnud väga pikk, oli see kindlasti kõige meeldejäävam elamus.

Kui peaksin midagi neist kolmest variandist valima, läheksin kindlasti pikemalt kanuuga – võib-olla isegi sügavamale džunglisse. Olen kuulnud, et mõnel tuttaval on olnud just sel moel väga ehe ja ainulaadne kogemus.

Majutus Alleppeys – Bamboo Lagoon Backwater Front Resort

Üks lemmikosadest meie Alleppey külastuse juures oli kindlasti meie majutus. Paljud Redditi soovitused soovitasid võtta päevasõite ja ööbida mõnes Alleppey kuurordis. Need olid küll ilusad, aga 150–200 eurot öö kohta tundus India kohta liiga palju. Mõni koht, mida vaatasin, asus Alleppeyst päris kaugel. Samuti tean, et mõned soovitavad ööbida Marari Beachi piirkonnas, mis on kohalik rand. Kuna olime Goas juba pikalt rannas olnud, polnud see meie jaoks prioriteet.

Seetõttu valisin majutuseks Bambo Lagoon Backwater Front Resorti, mis asub üsna Alleppey lähedal ja kohe kanali ääres. See võimaldas meil osa saada tagavete elust, kuid ei asunud liialt eraldatud kohas. Hotelli pääsemiseks tuli kasutada nende kanuutaksot, mis viis meid üle kanali (umbes 5 minutit) – muud ligipääsu sinna polnudki.

Koht ise oli väga rahulik ja ilus, ning teenindus oli professionaalne. Nad organiseerisid meile kõik tegevused ja tasko Kochi lennujaama. Tuba oli ilus ja terrass avaneb otse jõevaatele. Aias oli ka bassein, kus sai lõõgastuda.

Hotell pakkus ettetellimisel lõuna- ja õhtusööki. Toit oli küll korralik, kuid meie jaoks natuke pettumus – mitte halb, aga võrreldes teiste India kohtadega pigem keskpärane. Võimalik, et pärast viit nädalat Indias olid meie ootused lihtsalt kõrgemad.

Kokkuvõttes soovitaksin Bamboo Lagoon Backwater Front Resort kindlasti – hinna ja kvaliteedi suhe oli hea ning koht sobis hästi rahulikuks puhkuseks.

Kaugtöö Keralas

Nagu terve ülejäänud India reisi, tegime Kerala ajal kaugtööd. Mina töötan tarkvaraettevõttes Scoro värbajana ja Janis Saksa IT ettevõttes Agile Coachina ning lisaks teeb organisatsiooni – ning tiimikoolitusi (rohkem infot https://janisdirveiks.com/).

Munnari ja Alleppey külastuse plaanisime nädalavahetusele ning nädala sees töötasime Kochis, jagades oma aja Fort Kochi ja Kochi kesklinna vahel raudteejaama piirkonnas. Pärast kahte nädalat Lõuna-Goas Palolemil tundus linnakeskkond värskendav. Põhjuseid oli mitu: kiirem ja stabiilsem Internet (nii Wifi kui mobiilne), puudusid elektrikatkestused ja töötamiseks sobivaid kohvikuid oli rohkem valida.

Peale Kochi me teistes Kerala piirkondades tööd ei teinud. Esialgu kaalusin Lõuna-Goa asemel hoopis Kerala kiidetud rannalinna Varkkala Beach, mis on tuntud nomaadide ja puhkajate seas. Paraku sinna me ei jõudnud, mistõttu ei oska seda Lõuna-Goa kogemusega võrrelda.

Fort Kochi töötamiseks sobilikud kohvikud

Esimese poole töönädalast veetsime Fort Kochis, kus hommikud möödusid joogatundides, kohalike vaatamisväärsustega tutvudes ja ayurveeda massaaži nautides. Tööd tegime vaheldumisi oma majutuskohas The Barracks Cochin, kus oli väga hea Internet ja lahedad töötingimused, ning kohvikutes.

Leidsime Fort Kochis kaks suurepärast kohvikut: Qissa Cafe ja Trouvaille. Mõlemal oli kiire Internet, konditsioneer ning maitsvad toidud, mis tegid seal töötamise eriti mugavaks.

Kochi centro – Cafficana Kochi kohvik

Kaks päeva veetsime Kochi keskuses ja ööbisime ärihotellis Travancore Court. See oli uus ja ilus, basseiniga – mõnus vaheldus teistele majutustele. Üllatuslikult oli see ka meie kõige soodsam majutus Keralas. Kochi centro piirkonnas pole vaatamisväärsusi, kuid töötamiseks sobivaid kohvikuid tundus olevat palju.

Leidsime kohviku nimega Cafficana Kochi, ja kuna see meile väga meeldis, ei hakanud rohkem otsima. Seal oli palju töötegijaid ning vestlesin põgusalt ka kohalike ekspatidega, kes on Kochis elanud 1–2 aastat. Nemad ütlesid, et Cafficana on nende põhikoht töö tegemiseks. See oli päris huvitav – ise poleks Kochit elamiskohana kaalunud.

Ilm – parim aeg Keralasse reisimiseks?

Kerala asub troopilises kliimavöötmes, mistõttu on ilm soe ja niiske pea aastaringselt. Temperatuurid jäävad üldiselt 24–33°C vahele. Parim aeg Keralasse reisimiseks on okoober/november kuni märts, kuna sel perioodil on ilm kuivem ja jahedam. Samuti on just sellel ajal turistide arv kõige suurem, nii et broneerimine tasub teha varakult (sh rongipiletid). Minu külastus oli novembri lõpus – ilm oli pilvine ja soe.

Kerala kokkuvõte – kas soovitan?

Nagu ka alguses mainisin, siis Kerala meile meeldis – rahulikum, rohelisem ja huvitava ajalooga. Keralas on ka väga huvitav toidukultuur – näiteks banaanilehe sees küpsetatud road. Erinevalt teistest India kohtadest näeb tänavatel näeb mehi kandmas mundut ehk meeste traditsiooniline “seelikut” – sisuliselt riideriba, mida kantake ümber vöökoha.

Kuna see oli meie väga aktiivse India ja Nepali reisi seitsmes ehk viimane nädal, tundsime juba teatavat reisiväsimust, mistõttu võib-olla ei nautinud seda kõike nii palju võrreldes tavaturistiga. Kerala on kindlasti väärt külastamist ka omaette reisina ja sobilik ka esimest korda India reisijale, kuna seal on veidi vähem intensiivne.

Mõned soovitused veel siia:

• Majutus: Fort Kochi: The Barracks Cochin, Munnar: Sceva’s Garden Home , Alleppey: Bamboo Lagoon Backwater Front Resort
• Takso Kochis: Uber
• Kohvikud töötamiseks (Kochi): Qissa Cafe, Trouvaille, Cafficana Kochi
• Takso pikemateks sõitudeks: kochitaxi24x7
• Sularaha ja kaardimakse: enamasti kõik sularahas, aga kallimates kohvikutes sai maksa ka kaardiga. Kaardimakse võimalusi oli kindlasti rohkem kui Lõuna-Goas.
• Tuurid: Guruwalk (Kochi jalgsituur), Viatour (teeistandused)

Kui leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi või inspiratsiooni, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda! 😊