India on riik, mis jääb kauaks meelde – oma kaose, värvide ja lõputute kontrastidega. Viis nädalat seal möödusid kiirelt, pakkudes nii parajalt väljakutseid kui ka elu unustamatuid hetki.

Detailsemalt minu kogemusest India eri piirkondades leiad järgnevates blogipostitustes:

Selles blogipostituses jagan oma kogemusi ja praktilisi nõuandeid, mis aitavad India reisi lihtsamaks ja sujuvamaks muuta. Kuidas osta rongipileteid? Mida peaks teadma majutuse broneerimisest ja ettemaksudest? Kas kõhuhaigused on tõesti vältimatud? Ja palju muud – alates lemmikkohtadest kuni igapäevaelus kasulike nippideni!

📷 Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib.

Sisukord

5 nädalat Indias: praktilised nõuanded ja lemmikkohad

Miks otsustasime Indiasse reisima ja kaugtööle minna?

Kui ütlesin sõpradele ja perele, et plaanime sügisel 5 nädalaks Indiasse minna, sain kuulda väga vastakaid kommentaare: “Seal on ju nii must,” “Kõiksugu haigused,” “Ohtlik,” “Miks just India? Sinna küll ei tahaks minna,” ja nii edasi. Samas oli ka teine grupp inimesi, kes olid suured India fännid ja soovitasid seda soojalt.

Mulle on India alati tundunud põnev – uhked kostüümid, kultuuride mitmekesisus, imeline söök, maailmakuulsad hooned, tantsud, suurlinnad ja kõik muu. Olin samas täiesti valmis ka selleks, et seal on palju kaost, õhusaastet, vaesust ja kontraste. Minu jaoks ongi põnev reisida kohtadesse, mis erinevad minu koduriigist ja harjumuspärasest elust. India tundus seda kõike pakkuvat. Samas on see siiski üsna arenenud riik, kust leiab hea internetiühenduse, mis oli kaugtöö tegemiseks oluline.

India mõte oli mul ja Janisel juba mõnda aega peas. Teadsin, et tahan seal esimest korda käia ajal, kui oleme vaid kahekesi – siis, kui saab muretult ja ainult enda peale mõelda. Usun, et India ei ole parim sihtkoht esimeseks Aasia reisiks või vähereisinud inimesele. Oluline on minna õigete ootustega – ei maksa eeldada, et kõik toimib nii, nagu meile harjumuspäraselt ning pigem olla avatud erinevatele kogemustele.

Kuidas lennata Indiasse?

Eestist on kõige lihtsam esmalt lennata New Delhisse või Mumbaisse. Finnair pakub kiiret ja mugavat marsruuti – kiire ümberistumine Helsingis ning sealt 7 tundi New Delhisse. Seda varianti kasutasime ka meie.

Alternatiivina võib vaadata Turkish Airlinesi pakkumisi Mumbaisse. Muidugi on veel ka teisi marsruute. Heade pakkumiste jaoks tasub silm peal hoida reisidiilid.ee või trip.ee lehel.

Kõik India siselennud tegime lennufirmaga Indigo Air.

Kuidas planeerisime oma 5-nädalase reisi Indias?

Minu India reis kestis 5 nädalat, mille jooksul tegin ka kaugtööd. Enne seda veetsin kaks nädalat naaberriigis Nepalis. Viibisime Indias oktoobri lõpust kuni detsembri alguseni, mis on Indias reisimiseks hea aeg.

Pileti Delhisse ostsin ära üsna varakult, kuid ülejäänud marsruudi osas olin pikalt üsna nõutu. India on hiiglaslik ja seal on nii palju näha. Kuna töötasime reisi ajal, pidime nädala sees rohkem paigal olema, mis seadis marsruudile omad piirangud. Ainuke kindel teadmine oli see, et soovin näha Taj Mahali ja veeta vähemalt kaks nädalat kuskil rannaäärses kohas, kus on hea internet.

Konsulteerisin oma India sõpradega ja otsustasin kombineerida üsna klassikalisi sihtkohti: põhjas Kuldse Kolmnurga marsruudi (Delhi, Agra koos Taj Mahaliga ning Jaipur) ja lõunas Goa rannaelu ning Kerala looduse. Nii saime kokku üsna vaheldusrikka teekonna, mis sisaldas suurlinnu, randa, kultuuri, arhitektuuri, loodust ja muidugi palju imelist toitu. Jäin oma kavaga väga rahule. Kokku tegime kolm siselendu.

PÄEV	KOHT	TRANSPORT	ÖÖMAJA
1-6	New Delhi	Lend: Kathmandu – New Delhi	Cow Casa Studio
7-8	Agra & Taj Mahal	Rong: New Delhi – Agra	The Coral Court Homestay
9-12	Jaipur	Buss: Agra – Jaipur	The Hosteller hostel
13-14	Panjim, Goa	Lend: Jaipur – Mopa lennujaam (Goa) Takso: Mopa – Panjim	Casa Dos Rebelos – SUPER!
15-27	Palolem, Lõuna-Goa	Takso: Panjim – Palolem	Palolem Garden Estate: The Milagres
27	Kochi, Kerala	Takso: Palolem – Dabolim lennujaam Lend: Dabolim – Kochi	Treebo Amigos Residency
28-30	Munnar, Kerala	Takso: Kochi – Munnar	Sceva’s Garden Home – SUPER!
31-34	Kochi, Kerala	Takso: Munnar – Kochi	The Barracks Cochin – SUPER!
35-36	Alleppey, Kerala	Rong: Kochi – Alleppey	Bamboo Lagoon Backwater Front Resort – SUPER!
36	New Delhi	Takso: Alleppey – Kochi lennujaam Lend: Kochi – New Delhi Lend: New Delhi – Helsingi – Tallinn

Loe nende kohta rohkem järgmistest blogipostitustest – kirjutan ka ööbimiskohtadest täpsemalt.

Top kohad ja elamused Indias

Mis olid parimad elamused Indias? See on raske küsimus, sest kogu reis oli äärmiselt mitmekesine ja just see tegigi selle nii huvitavaks.

Siin on mõned eredamad hetked, mis mulle kõige rohkem meelde jäid:

Taj Mahal (loe siit). Jah, see on üks tuntumaid kohti Indias, ja sageli võib sellistes ülekiidetud kohtades pettuda. Ka meie olime Taj Mahali külastamise ajaks juba omajagu India uhkeid ehitisi näinud. Aga Taj Mahal ületas ootusi – see on kindlasti üks ilusamaid hooneid, mida ma kunagi näinud olen. Olime Janisega mõlemad lummatud, ja see jääb kahtlemata meie India reisi tipphetkeks.
Lõuna-Goa ja hatha jooga (loe siit). Lõuna-Goa oli võrreldes ülejäänud Indiaga rahulik ja lõõgastav. Seal saime pikemalt paigal olla ning luua mõnusa rutiini, mis sisaldas hommikust ujumist ja joogat Shiva Yoga Centre’is. Lemmikrannaks sai Patnem Beach, kus oli ideaalne koht nii lõõgastumiseks kui ka maitsvaks toiduks.
Jaipur, Rajastan (loe siit). Linnadest oli minu lemmik roosa linn Jaipur. See pakkus väga mitmekesist kogemust – kuninglikest paleedest ja kindlustest kuni elava turuelu ja kitsaste tänavateni. Arhitektuur oli kaunis ja linn säilitanud oma traditsioonilise õhustiku. Samas oli seal ka modernseid kohvikuid, kus sai tööd teha. Eraldi elamuseks olid pulmaeelsed fotosessioonid, mida kümned pruutpaarid linnas tegid.
Munnar, Kerala (loe siit). Kerala mägine teeistanduste piirkond Munnar jäi meelde oma hingematvalt kauni looduse poolest. Kõik oli nii roheline, et silmadel oli valus. Ööbisime suurepärases majutuskohas Sceva’s Garden Home, mis andis Munnari kogemusele palju juurde.
Delhi (loe siit). Tahtsin ka India pealinnast midagi välja tuua. Minu lemmikkogemus seal oli Old Delhi Guruwalk tuur, mida soovitan soojalt kõigile. Samuti jättis sügava mulje Humayuni hauakamber, mida kutsutakse ka Taj Mahali eelkäijaks. See oli suurepärane koht piltide tegemiseks ja veidi rahulikumaks olemiseks.
Söök. India köök väärib kindlasti eraldi tähelepanu. Proovisime võimalikult palju erinevaid roogasid, kuid lemmikuteks said klassikalised paneer tikka (grilljuust) ja chicken tikka masala. India leibadest meeldis kõige rohkem paratha, mida leidus nii palju erinevates variantides, et see üllatas meid pidevalt.

Mis valmistas pettumust?

Alleppey tagaveed ja kanalid Keralas (loe siit). Kuigi paljud kiidavad seda piirkonda, jättis see mind pigem külmaks. Võib-olla oli asi selles, et olen sarnastes kohtades varem käinud. Samuti olid ootused kõrged, kuna piirkonda reklaamitakse väga intensiivselt. Lõpptulemusena ei tekkinud erilist vaimustust

Praktilised tähelepanekud Indias reisimisel

India viisa

Indiasse on vaja taotleda e-viisa juba enne reisile minekut, minimaalselt 4 päeva enne saabumist. Soovitan siiski varakult seda teha. Turistiviisa valikus on 30-päevane viisa ja aastane viisa. Viimasega võib kolm korda riiki siseneda (2024. aasta reeglite järgi).

Meie tegime aastase turistiviisa, kuna olime Indias 5 nädalat. Lisaks pidime mitu korda sisenema, kuna tegime reisi alguses Delhis ümberistumise teel Nepali. Viisa saime mõne päevaga meilile. Selle peab välja printima ja kaasa võtma. Esimest korda sisenedes saate viisa passi, ja kui uuesti sisenete, on see juba seal olemas. Paljud majutusasutused küsivad viisast pilti.

NB! Kuna viisanõuded muutuvad tihti, tasub enne minekut üle uurida, mis on kehtivad nõuded. Mina räägin 2024. aasta lõpu kogemusest.

India viisaankeedi täitmine

Ankeet on päris pikk, aga mitte liiga keeruline. Mind juba varasemalt hirmutati India viisa ankeediga, mistõttu olin valmis hullemaks. Huvitavamad küsimused olid näiteks:

Detailne info vanemate kohta, sh nende sünnikoht.
Küsimused Pakistaniga seotud teemade kohta.
Viimase 10 aasta reisid (kuigi sai lisada ainult 5–10 riiki).
Eriala valimine: Valikud on huvitavad, nagu koduperenaine, näitleja, produtsent, muusik. Soovitan valida kõige lihtsama ehk “worker”. Tean, kuidas üks Eesti neiu valis ametiks ajakirjanik ja sai eitava vastuse, kuna meediategelastel on vaja erilist ajakirjaniku viisat. Kui ta oleks valinud lihtsalt tööline, poleks probleemi olnud. Hiljem seda keegi ei kontrolli.

Viisale on vaja ka pilti, millel on väga kindel suurus ja täiesti valge taust. Meie laadisime Eesti portaalist oma passipildi ja eemaldasime arvutis tausta, et see vastaks nõuetele.

Natuke tüütu oli see viisaankeedi täitmine, aga mitte midagi liialt keerulist. Piiril oli kõik kiire ja sujuv.

Internet ja SIM-kaardid

Delhisse jõudes tegime lennujaamas Airteli e-SIM-kaardi, mis andis päevas 1,5 GB andmemahtu ja kestis 30 päeva. Pärast 30 päeva saime endale uuesti raha laadida. Airtelil on olemas ka mobiiliäpp, aga seal ei saanud rahvusvahelise pangakaardiga tasuda (seda juhtus ka mujal). Sim kaardi tegemiseks pidi hulganisi andmeid lisama – alates passi koopiatest kuni pildini. Õnneks kohalik töötaja tegi selle meie eest ära, aga see võttis umbes 40 minutit – võib-olla olid algajad töötajad ja vahepeal kadus üldse Internet ära.

Suuremates linnades, nagu Delhi, oli tavaliselt 5G mobiilne internet. Samuti oli pea alati kohvikutes ka Wifi. Üldiselt võis saada päris kiiret Interneti. Siiski esines kohati järske kiiruse langusi, mis muutis videokõned vahel katkendlikuks. Sellistel hetkedel aitas telefoni hotspoti kasutamine. Kui videokõnesid ei tee, siis ilmselt neid kõikumisi ei märkaks. Lisaks oli vahel ka lühikesi elektrikatkestusi (peamiselt Lõuna-Goas).

Takso ja mobiiliäpid

Suuremates linnades toimivad hästi tuntud taksotellimise äpid nagu Uber ja Ola (kasutasime Delhis, Agras, Jaipuris ja Kochis). Nende kaudu saab tellida takso, tuktuki või isegi mootorratta-takso. Meie kasutasime peamiselt Uberit, mis oli mugav ja soodne. Tavaliselt saab maksevahendiks valida pangakaardi, aga mõnes linnas, näiteks Kochis, nõudis äpp mõnikord sularahamakseid. Pikemate vahemaade jaoks on saadaval ka Uber Inter-City, mis sobib linnadevahelisteks sõitudeks. Taksod olid üsna okei kvaliteediga – kuna tulime äsja Nepalist, kust taksod olid parajad romud, tundus isegi India tuktuk päris mugav.

Goas pole Uberit ega Olat ning seal domineerivad kohalikud taksoteenused. Võrreldes ülejäänud Indiaga on takso leidmine veidi keerulisem ja kallim. Soovitan kasutada Goamiles rakendust, kus sõiduhind on kindlaks määratud ja maksta saab nii sularahas kui ka äpi kaudu.

Muidugi saab takso võtta ka otse tänavalt, kuid sel juhul tasub eelnevalt hinnas kokku leppida ja veenduda, et maksate õiglase hinna.

Majutuse broneerimisel ettemaksu nõudmine

Indias majutust broneerides nõutakse sageli ettemaksu eraldi ülekandena või kohalike maksesüsteemide kaudu. Näiteks Booking.com-is tehtud broneering tundus esmalt olevat kinnitatud, kuid üsna pea saabus eraldi kiri, kus paluti teha ettemaks. Kui makset ei tee, võidakse broneering tühistada – ja korra juhtuski mul nii. Alguses olin väga üllatunud ja mõtlesin isegi, et spam.

Siin on veel üks probleem – nimelt isegi kui tahate ettemaksu teha, esineb sageli takistusi maksetega:

Sageli ei tööta meie Visa ja Mastercard nende süsteemides.
Mõnel juhul broneeriti raha küll kaardilt, aga hiljem tagastati see teatega, et makse ei läinud läbi.
Sama probleem esines ka rongi – ja bussipiletite broneerimisel.

India on edukalt rakendanud oma UPI maksesüsteemi, mis on tõrjunud välja Visa ja Mastercardi, mida mujal maailmas kasutatakse. Kuigi krediitkaarte aktsepteeritakse, peavad need olema UPI süsteemiga ühilduvad. Eesti pangakaardid, sealhulgas Visa ja Mastercard, seda ei ole. Selle tulemusena ei sobi tavalised rahvusvahelised kaardid ja ettemaksu soovitakse teha alternatiivsetel viisidel.

Mida teha?

Proovi teha ettemaks, kui platvorm tundub usaldusväärne. Minul toimis kõige paremini SEB deebet Mastercard, samas kui Wise Visa viskas korduvalt errorit.
Kontakteeru hotelliga ja selgita olukorda. Mõnel juhul oli see edukas ja ettemaksu ei nõutud.
Riski võimalusega, et broneering tühistatakse. Korra see juhtus, kuid teisel korral oli broneering siiski alles.

Esialgu tundus selline süsteem imelik ja tülikas, aga 5 nädala jooksul harjusime sellega ära, sest see oli tavaline pea igas teises kohas.

MRP ehk maksimaalne toote hind

Indias on nõutud, et kõigil toodetel peab olema märgitud MRP (Maximum Retail Price) ehk maksimaalne hind, millest kallimalt seda müüa ei tohi. Poodides ja kioskites on sageli toote pakendile väikselt peale prinditud MRP. Kui keegi üritab rohkem raha küsida, saab sellele viidata.

Alguses oli mul keeruline MRP-d leida, sest kiri on tihti väga väike ja peidetud kuskile pakendi põhja või serva. Samas turul, näiteks puuviljade ja muude värskete toodete puhul, MRP-d loomulikult ei ole. Üldiselt on see siiski hea süsteem, mis aitab vältida turistihindade maksmist.

Sularaha ja kaardimakse

Sularaha oli meie India reisil peamine maksevahend, eriti igapäevaste toimingute jaoks. Seetõttu tasub kindlasti piisavalt sularaha kaasa võtta. Meie võtsime kaasa 500 eurot, mille vahetasime Indias ruupiateks – sel viisil peaks saama parima kursi. Kuna olime Indias 5 nädalat, võtsime vahepeal raha juurde ka automaatidest. Proovisime erinevaid kaarte ja minu üllatuseks oli Swedbank MasterCard kõige soodsam. See oli isegi odavam kui Wise Visa, mida tavaliselt reisidel kasutan.

Kaardimakse oli võimalik pigem suurlinnades ja viisakamates kohtades, näiteks kohvikutes, restoranides ja kaubamajades. Kuigi hotellides sai sageli kaardiga maksta, nõudsid mõned külalistemajad siiski sularaha.

Probleemid rahvusvaheliste kaartidega

India on edukalt rakendanud oma UPI maksesüsteemi, mis on rahvusvahelised Visa ja Mastercard kaardid paljudes kohtades välja tõrjunud. Kuna Eesti pangakaardid ei ühildu UPI süsteemiga, ei saanud me mitmeski kohas kaardiga maksta, isegi kui teoorias see võimalus olemas oli.

Internetimaksed

Online-maksete tegemine oli samuti keeruline. Näiteks:

Bussi- ja rongipiletite ostmine – mõnikord õnnestus, aga tihti lõppes makse erroriga.
Äppide kaudu tasumine – näiteks Airteli e-simi laadimisel või mõne toidu tellimise äpis ei õnnestunud tihti meie kaarte kasutada.
Mõnel juhul broneeriti raha, kuid hiljem tagastati see errori tõttu.

Soovitused:

Võta kaasa eri tüüpi kaarte ja kasuta seda, mis töötab kõige paremini.
Ära hoia liiga palju raha sellel kontol, mida aktiivselt kasutad – igaks juhuks.
Hoia sularaha alati käepärast, sest seda on paljudes kohtades ikka kõige lihtsam kasutada.

Rongipiletite ostmine

Rongireis on üks autentsemaid viise Indiat avastada, kuid rongipiletite ostmine võib alguses olla paras väljakutse. Juba enne sinnamineist kuulsin õudusjutte, kuidas see välismaallasena praktiliselt võimatu on. Nüüd võin omast kogemusest öelda, et võimatu pole, aga ikka päris väljakutsuv. Esimeste piltetite ostmiseks kulus mitmeid tunde. Lisaks on lehel palju erienvaid termineid, mis võtab esialgu silme eest kirjuks.

Kust rongipilet osta?

IRCTC ehk India Raudtee veebilehel. Esmalt pead tegema India Raudtee veebilehel (IRCTC) konto. Registreerumisel vali “Foreign Tourist” valik. Sel juhul registreeri end Eesti numbriga. India Raudtee hoiab suuremate marsruutide jaoks väikese osa kohtadest välismaalaste kvoodi all (Foreign Tourist Quota).
Rongijaama piletikassad: Kui online-broneerimine tundub keeruline, võib pileti osta otse jaamast. Soovitan minna varakult, sest järjekorrad võivad olla pikad. Välismaalastele on sageli eraldi kassa (Foreign Tourist Quota), kuid piletite saadavus on piiratud. See on hea variant, kui raudteejaam on lähedal. Populaarsemad liinid müüakse aga juba varakult välja, mistõttu selle peale alati ei tasu loota (eriti kui on väga kindel ajakava).
Agentuurid: Kõige lihtsam variant on kasutada agentuuri – säästate end vaevast. Eriti juhul, kui marsruut on väga kindel. Üks soovitatud agent on näiteks Train ticket please.

Mida arvestada?

Klasside valik:
- Sleeper Class (SL): Taskukohane ja autentne
- AC Class (2AC, 3AC): Mugavam, puhtam ja varustatud kliimaseadmega. Meie kasutasime neid.
- First Class (1AC): Kõige luksuslikum, kuid kallim variant.
- General Class: Odavaim, kuid rahvarohke ja sobib pigem lühikesteks sõitudeks.
Broneeri varakult: India raudteepiletite broneerimine avatakse 120 päeva enne reisi kuupäeva. Rongid broneeritakse kiiresti täis, eriti populaarsetel marsruutidel, nagu Delhi–Agra või Jaipur. Proovi piletid võimalusel nädalaid ette osta. Meie ostsime liiga hilja (umbes nädal enne) ja Jaipuri rongiga ei saanudki. Agra pilteid saime ka ainult tänu turismikvoodi piletitele.
RAC ja Waitlist märgised piletitüübi juures
- Kui pilet on tähistatud RAC (Reservation Against Cancellation), saad tõenäoliselt koha, kuid pead jagama istekohta.
- Waitlist (WL) tähendab, et sul pole kindlat kohta ja saad pileti ainult juhul, kui keegi tühistab oma broneeringu.
Pileti eest maksmine. Paljud piletibroneeringu süsteemid vajavad maksmiseks UPI-ga ühilduvat kaarti, mida Eesti pangakaardid ei toeta. Proovisime mitmeid erinevaid maksevariante. Üks mis valikust töötas oli “Plural”.
CHAT GPT abi: Meie suurim abimees oli pidev AI-ga konsulteerimine – erinevate probleemide lahendamiseks kui ka terminitest arusaamiseks.
E-piletid: Rongile minnes pead pileti kas väljaprinditult või digitaalselt kaasas olema. Rongides liiguvad kontrolörid, kes võivad passi ja pileti koos üle kontrollida.
Rongijaamad: Jaamades kiire tempo ja palju rahvast – mine varem kohale. Google Maps näitas ka rongide saabumisi ja hilinemisi.
Äpp: Where is my Train?: populaarne ja lihtsasti kasutatav äpp rongide reaalajas jälgimiseks.

Kui pileti ostmine selgeks saada, on rongiga reisimine kindlasti üks mugavamaid transpordiviise Indias. Siiski tasub arvestada, et rongid võivad tihti hilineda, nii et ajakavas tasub varuga arvestada. Võrreldes bussidega on rongid aga tunduvalt mugavamad, sujuvamad ja sageli ka kiiremad, eriti pikematel vahemaadel. Lisaks pakuvad rongid võimalust näha Indiat hoopis teise nurga alt.

Range turvakontroll lennujaamas

Indias on lennujaamades, eriti siselendudel, väga range turvakontroll, mis tuli mulle üllatusena. Käsipagasis kehtib harjumuspärane 100 ml vedelike reegel, kuid eriline tähelepanu on elektroonilistel seadmetel. Kõik elektroonikaseadmed – sülearvutid, e-lugerid, kõrvaklapid, juhtmed, ja mõnikord isegi võtmed – tuleb kotist välja võtta ja lindile asetada. Kuna Janise seljakott koosneb suuresti elektroonikast, tuli tal pea iga kord minna eraldi kontrolli, kus droon, akud ja juhtmed põhjalikult üle vaadati.

E-sigaretid ei ole käsipagasis lubatud (äraantavas pagasis on need alati keelatud) ja need korjatakse koheselt ära. Nägin, kuidas minu ees olevatel inimestel läksid kõik e-sigaretid otse prügikasti.

Turvakontrollis on naistele ja meestele eraldi järjekorrad. Naised juhatatakse suletud kabiini, kus nad läbivad metallidetektori kontrolli. Sama süsteem on sageli ka suuremates kaubanduskeskustes.

Passi ja piletit kontrollitakse mitmes punktis – ükskord isegi viis korda enne lennukile jõudmist. Ühel korral oli veel eraldi pagasikontroll lennuki ukse ees õues.

Kuulsin, et India lennujaamad saavad sageli pommiähvardusi, mistõttu on selline turvakontroll vajalik. Igatahes tasub alati lennujaama varakult minna. Korra oleksime peaaegu lennust maha jäänud, sest turvakontroll liikus väga aeglaselt ja iga kotti vaadati hoolikalt üle.

India liikluskultuur

Pole vist üllatav, et India liiklus on kaootiline, vali ja aeglane. Sõiduradu keegi ei jälgi, reegleid justkui pole, ja sõita võib nii kõnniteel kui ka vastassuunas. Tänavatel kohtab peale autode tuktuke, mootorrattaid, jalgrattaid ja isegi lehmi.

Jalakäijana liiklemine suurlinnades nagu Delhi ja Jaipur oli paras väljakutse. Väikese vahemaa jalgsi kõndimine võib olla stressirohke, eriti kui pead ületama näiteks 8-realist teed, kus autod sõidavad igas võimalikus suunas. Kuigi olen palju reisinud ja harjunud kaootilise liiklusega, oli India siiski omaette kogemus. Ühel korral aitas mind isegi kohalik üle tee.

Jalakäijad on nähtamatud, ja suurlinnades ei tee seda keegi väga. Pigem võetakse tuktuk, mis on odav. Alguses tahtsime kõndida, et rohkem samme teha, aga peagi loobusime sellest. Väiksemates linnades ja Lõuna-Indias oli olukord parem. Näiteks Kochis ja Goa linnades sai täiesti edukalt jalgsi liikuda.

Sõidukite rentimine: Ise suurlinnas sõita ma ei soovita. Goas rentisime rolleri, ja kuigi alguses oli veidi hirmus, saime pärast mõningast harjumist hakkama. Kiivri pidin endale ise kauplema. Paljudes kohtades on see juhile kohustuslik, aga kaasreisijale mitte, mistõttu seda ka ei pakuta. Soovitan alati kiivrit küsida, sest ohutus eelkõige!

Tasub arvestada, et ummikud on tavalised, ja bussi või autoga liiklemisel tuleks alati varuda lisaaega. Igapäevaselt taolise liikluskaose ja müra keskel viibimine oli päris väsitav.

Kas Google Mapsi saab usaldada?

Google Maps oli Indias meie igapäevane abiline, kuid sellega tuli ette ka päris palju anomaaliaid, mida tasub teadlikult arvesse võtta-

1.Vale asukoht:

Mõnel juhul viis Google Maps meid täiesti valesse kohta. Näiteks haigla asemel jõudsime hoopis varemete juurde, mis olid sihtkohast 5 km kaugusel.
Väiksemates kohtades tasub kindlasti ka aadress ja asukoht üle kontrollida või lugeda arvustusi, kus sageli märgitakse ära, kui asukoht pole korrektne.

2. Lahtiolekuajad:

Kohvikute, poodide ja restoranide avamiskellajad olid sageli valed. Näiteks näitas Google, et koht on avatud, kuid tegelikult oli see suletud või töötas lühemalt.
Seda juhtus nii suuremates linnades nagu Delhi kui ka väiksemates kohtades, näiteks Goa rannapiirkondades.

3. Arvustused: Tundus, et paljudel kohtadel on fake arvustused, eriti kui neid on vähe. Tasub lugeda kommentaare pikema perioodi lõikes, et saada paremat ülevaadet.

Joogivesi

Kindlasti ei tohi Indias juua kraanivett. Meil oli kaasas Lifestraw veepudel, millega filtreerisime joodava vee. Sel juhul võib isegi kraanivettt juua – iseasi, kui hästi see maitseb. Samuti pakutakse paljudes ööbimiskohtades ja restoranides tasuta puhast vett.

Kui tellite joogi jääga, tasub uurida, kas see on filtreeritud vesi. Meie tegelikult seda pidevalt ei kontrollinud ja jõime restoranid mahlasid ikkagi jääga. Tänaval seda aga teha ei tasuks.

Hammaste pesemisel kasutasime kraanivett. Kõhuhädasid reisil ei kogenud kordagi.

Arstiabi kättesaadavus Indias

Meie reisi jooksul pidime kahjuks otsima arstiabi, kuna Janis sai sääskede poolt levitatud dengue viiruse. Meie üllatuseks oli arstiabi Indias väga kättesaadav, ka turistidele. Läksime lähimasse riiklikku community haiglasse, kus Janis pääses arsti juurde viie minutiga. Vereproovid tehti kohapeal, rohud anti tasuta ning visiidi maksumus oli vaid 20 eurosenti.

Kuigi haigla ise oli üsna kole ja seal pikemalt viibida ei tahaks, oli suhtlus kiire ja asjalik. Pidime veel paar korda tagasi minema, et proove anda, kuid kogu protsess oli sujuv ja korralik.

Erakliinikud on samuti väga hea võimalus, eriti suuremate tervisemurede korral. Need on meie mõistes odavad, ja kohalikud sõbrad soovitasid neid isegi erinevate protseduuride jaoks. India on tuntud ka kui meditsiiniturismi sihtkoht, mistõttu erakliinikud on hästi varustatud ja professionaalsed.

Siiski on hea reisikindlustus alati hädavajalik. Meie küll oma 20 sendist visiiti tagasi ei hakanud nõudma.

Suhtlus kohalikega

Enne Indiasse minekut kuulsin sageli arvamusi, et seal on inimesed väga pealetükkivad ja ei anna rahu – eriti naisterahvaste suhtes. Tegelikkuses polnud asi üldse nii hull. Inimesed olid sõbralikud, abivalmid ja hoopis vähem pealetükkivad, kui ma arvasin. Võrreldes Araabia riikide ja isegi Tansaaniaga tundus kõik väga rahulik. Loomulikult oleneb ka reisija kogemustest ja reisipagasist. Võib-olla oleks sooloreisijana natuke teine kogemus.

Ainus asi, mida suurlinnades kogesime, oli see, et paljud tahtsid meiega pilti teha – peamiselt nooremad inimesed. Mehed Janisega ja noored tüdrukud minuga. Meie väikesed “kuulsusehetked”. Giidi sõnul on paljud inimesed pärit maapiirkondadest ega ole varem valget turisti näinud. Pärast näitavad nad fotosid oma sõpradele kodukülas, öeldes uhkelt: “See on minu sõber Euroopast.”

Minu jaoks oli aga huvitavam see, kuidas naisena muutud Indias mehega reisides justkui nähtamatuks. Taksojuhid, giidid ja hotellitöötajad pöördusid alati esimesena Janise poole, isegi kui mina olin teinud broneeringu. Alati “sir” siit ja “sir” sealt, justkui mind polekski olemas. See peegeldab kultuurilist erinevust, kus meest nähakse perepea ja esmase otsustajana.

Õhusaaste

Õhusaaste on Indias suur probleem, ja pärast viit nädalat seal hindan jälle Eestit natuke rohkem. Delhi on üks maailma saastatuimaid linnu, kusjuures november ja detsember on väidetavalt kõige hullemad kuud. Päikest näeb vaid läbi suduloori, kõikjal on tolmu, ja isegi pargid tunduvad hallid. Peamisteks põhjusteks on põllupõletamine ja talvised ilmastikutingimused, mis hoiavad saaste linna kohal ega lase sellel hajuda. Lisaks sellele süvendab olukorda aasta suurim Diwali festival, mil taevas täitub ilutulestiku ja rakettidega.

Selles osas ei ole aga suurt midagi ette võtta. Indias ei kanna keegi maske, nagu näiteks mõnes teises Aasia riigis. Delhis olles me aknaid toas ei avanud – tegelikult polnudki meil selleks võimalust. Mingil hetkel soovitati isegi mitte lapsi kooli saata ja väljas pikalt viibida. Jaipuris oli õhukvaliteet samuti halb, aga siiski parem kui Delhis. Lõuna-Indias, näiteks Keralas ja Goas, oli olukord õnneks palju parem.

Söök ja hügieen: kuidas vältida kõhuhaigusi?

Arvasin, et kõhuhaigus käib kindlasti India kogemuse juurde, kuid minu rõõmuks õnnestus meil seda viie nädala jooksul täielikult vältida. Mingit universaalset retsepti ma pakkuda ei oska – võib-olla lihtsalt vedas. Siiski jagan mõningaid asju, mida me ettevaatusabinõuna tegime:

Probiootikumide kuur enne reisi. Alustasime probiootikumide võtmist kaks nädalat enne reisi, et tugevdada seedesüsteemi.
Filtreeritud vesi. Jõime ainult Lifestraw pudeliga filtreeritud vett. Isegi restoranides lauale toodud vee kallasime enne joomist oma pudelisse.
Hügieenilisemad söögikohad. Tänavatoitu sõime harva. Eelistasime kaubanduskeskuste foodcourte, kus pakutakse sarnast toitu, kuid hügieenilisemates tingimustes.
Dieetkoka joomine. Kuigi mitte just kõige tervislikum valik, jõime tihti dieetkokat. Selle kemikaalid aitavad tihti ka baktereid hävitada. Kusjuures, seda soovitati ka mõnes reisigrupis.

India hinnatase

Minu reis Indiasse toimus 2024. aasta lõpus, ja sel ajal oli India üsna soodne sihtkoht. Takso ja toit olid eriti odavad. Näiteks saime kahekesi ilusti söönuks umbes 10 euro eest või isegi vähem.

Majutuse keskmine hind oli 50 eurot öö kohta, kuigi leidus ka palju odavamaid ja märksa kallimaid võimalusi. Kuna tegime kaugtööd, olid meil majutusele kõrgemad nõudmised – vajalik oli hea internet, laud, tool ja ideaalis vähemalt kaks tuba. See piiras mõnevõrra valikuid. Siselendude hinnad jäid umbes 100 euro kanti ühe suuna eest.

Kasulikud äpid ja lehed

Siin on mõned kasulikud äpid ja veebilehed, mida kasutasime oma India reisi jooksul. Kuna India on hiiglaslik, siis tasub arvestada, et kõik neist ei pruugi igal pool toimida. Need soovitused põhinevad minu enda kogemustel ja osaliselt ka kohalike sõprade soovitustel.

Liikumine ja transport

Uber – Mugav ja soodne taksoteenus suuremates linnades.
Ola – Alternatiiv Uberile, populaarne tuktukide ja taksode tellimiseks.
Goamiles – Hea äpp taksotellimiseks Goas, kus Uber ja Ola ei toimi.
IRCTC Rail Connect – Rongipiletite broneerimiseks (registreerimine võib olla keeruline, aga rongireisimisel hädavajalik).
Where is my Train?: populaarne ja lihtsasti kasutatav äpp rongide reaalajas jälgimiseks.
RedBus – Bussipiletite ostmiseks pikemateks sõitudeks.
Ixigo – Alternatiiv rongide ja busside otsimiseks ning broneerimiseks. Tõmbasin selle, aga lõpuks ei kasutanud.

Toit

Zomato – Toidu tellimiseks restoranidest (saadaval suuremates linnades).
Zepto, Blinkit – Toidukaupade tellimiseks, kui elad pikemalt ühes kohas. Alati meie kaart ei toimunud.

Majutus ja broneeringud

Booking.com, Agoda.com ja Airbnb – Tasub olla valmis ettemaksu nõueteks.
MakeMyTrip – Alternatiiv Booking.com-ile, pakub ka kohalikke reisi- ja transporditeenuseid. Mina ei kasutanud, aga seda soovitasid mitmed reisijad.

Reisiinfo ja suhtlus

Google Maps – orienteerumiseks. Arvesta, et seal esineb vigu. Kellaajad on sageli vajad.
WhatsApp – Suhtlus kohalike majutuskohtade, taksojuhtide ja giididega.
Airtel – Kasulik Airteli SIM-kaardi andmemahu jälgimiseks. Välismaa kaardid ei tööta laadimiseks.

Kaugtöö kogemus Indias

Kogu India viie nädala jooksul tegime ka kaugtööd. Reisisime peamiselt nädalavahetustel ja hommikuti, samas töönädala keskel olime paigal ühes kohas.

Tööpäeva alustasime tavaliselt kell 13 või 14 ja lõpetasime kell 22 või 23. Selline graafik sobis hästi, kuna võimaldas päevasel ajal päevavalgust maksimaalselt ära kasutada – pimedaks läheb Indias juba kell 18 või varemgi.

Kohtade valikul pidime oma töö ja hea internetiühendusega arvestama. Kui tegu oleks olnud ainult puhkusereisiga, oleks meie marsruut olnud ilmselt teistsugune – näiteks oleksime rohkem avastanud Rajastani.

Üldiselt on India kaugtöö tegemiseks okei sihtkoht. Internet toimis enamasti hästi, mis on peamine, kuid väiksemates kohtades, nagu Lõuna-Goas, esines sagedamini elektrikatkestusi ja interneti stabiilsus jättis soovida. Suurlinnades oli peamine miinus see, et vahemaad on väga suured ja kuskile kohvikusse minemiseks tuleb enamasti kasutada taksot, mis võib olla üsna aeganõudev. Samuti on suurlinnade melu ja intensiivsus väsitavad, mistõttu pole India suurlinnad kindlasti kõige lõõgastavam sihtkoht kaugtöö ja reisimise ühendamiseks.

Kokkuvõttes: kui India pakub reisisihtkohana huvi, saab seda edukalt ühendada kaugtööga. Siiski ei soovitaks Indiat esimese kaugtöökogemuse jaoks – pigem sobib see neile, kellel on juba diginomaadina piisavalt kogemust.

India reisi kokkuvõte

Üks kõige populaarsemaid küsimusi, mida pärast India reisi kuulsin, oli: “Kas läheksid Indiasse tagasi?” Vastus on kindel jah, ilma igasuguse kahtluseta. India on mitmekesine, kaootiline ja põnev sihtkoht, ning viie nädalaga nägime vaid väikest osa sellest kõigest.

Kindlasti tahaksin avastada veel palju kohti, näiteks:

Varanasi, hindude püha linn, mis on täis spirituaalsust ja ajalugu.
Bangalore, India tehnoloogia- ja innovatsioonikeskus.
Mumbai, Bollywoodi pealinn, mis on ühtaegu glamuurne ja kontrastiderohke.
Kolkata, Lääne-Bengali kultuuriline pealinn, mis on kuulus oma rikkaliku ajaloo ja kirjanduse poolest.
Andamani saared, troopiline paradiis helesinise vee ja valgete randadega.
Rajastani piirkonnad, nagu Jodhpur ja Udaipur, samuti soolaväljad ja kõrbed.
Kašmiir, pidevate pingete all olev, kuid erakordselt kaunis piirkond.
Himaalajad, Põhja-India mägised alad, mis pakuvad hingematvaid vaateid ja seiklusi.

Ja kindlasti on veel palju kohti, millest ma pole kuulnudki – avastamist jagub Indias lõputult! India, loodan, et kohtume peatselt uuesti.

Sulle võivad veel huvi pakkuda järgmised blogipostitused:

Hei! Mina olen Hiie-Liin.