Aktiivne eluviis ja jõusaal on minu igapäevase rutiini osa juba aastaid. Puhkusel olles võtan vabalt, trenni peale ei mõtle ning tavaliselt sisaldab päev ise juba igasuguseid aktiivseid tegevusi. Sama oli ka Sansibarile tulles. Samas pole ma enam juba 3 kuud puhkusel, vaid tavapärases töörutiinis, kus trenn mängib olulist rolli.
Minu rõõm oli suur, kui avastasin, et Paje küla lähedal alkoholi poega samas majas asub jõusaal. Ja mitte lihtsalt jõusaal, vaid täiesti arvestatav ja korralik – hantlite, kangide ja trenažööridega. Lisaks näeb täitsa puhas välja ning tänu avatud seinale ja puhuritele on ka õhku, mida hingata. Ainukese olulise asjana on ära unustatud kükipuur. Huvitav on see, et olen ka Dar es Salaamis kahes jõusaalis käinud ning kummaski neist polnud kükipuuri. Võib-olla ei tundu neile oluline ja vajalik (mitte jõusaalis käijatest lugejatele selgituseks on kükipuur treeningsaal A ja O).
Hinnapoliitika on kohati huvitav. Päevapilet (siin on igal pool mitte korra vaid päevapilet) maksab 4000 tzs ehk 1,40 eurot. Samas kuupileti hind on 80 000 tzs ehk 29 eurot. Kiire arvutuskäik – näiteks kui käin 4x trennis on ikkagi ühekaupa päevapileti ostmine odavam. Kui Eestis on enamasti treeningsaali kõrval toidulisandi või mõni proteiinijoogi pood, siis siin on selleks hoopis piirkonna kõige suurem alkoholipood. Jõusaali pileti ostangi veiniletist.
Ma olen enda hommikurutiini jätkanud ning siinses kliimas on see tunduvalt lihtsam. Tööpäevadel ärkan kell 6.00, valmistan kohvi ja kerge treeningeelse eine, loen raamatut ja kõnnin jõusaali, mis on natuke vähem kui kilomeetri kaugusel. Umbes kell 7:15 olen trennis ja kell 9:00 tagasi kodus, et tööpäevaga alustada. Mulle meeldib, et ajaliselt olen Eestist tund aega ees ning saan alustada tööga rahulikult enne teisi. Kuna siin on ööpäevaringselt üsna sarnane temperatuur (umbes 27-30 kraadi), on jõusaali jõudes juba soe sees. Piisab mobiilsus – ja liikuvusharjutustest teha ning saab alustada.trenniga.
Kuumas kliimas jõutrenni teha on teistsugune, sest vahel on keeruline aru saada, kas päriselt on raske või on lihtsalt palav. Samuti juhtub paar korda nädalas, et elektrit pole, mis tähendab, et puhurid ei tööta. Lisaks on kärbsed üsna aktiivsed jõusaalikülastajad, kes harjutuse ajal sageli higisele näole ära eksivad.. Tegelikkuses on kõik väga hästi ning ma pole ammu nautinud trenni nii palju kui siin praegu.
Jõusaalis on ka kohalik treener, kes lisaks sellele töötab veel modellina ning on korralik Instagrami tegelane – nimetab end gym masteriks ning enda trenne reklaamib lausega ‘live performance by master. Mo’. Tema peamiseks eesmärgiks treenerina tundub olevat inimesi kannatama panna, et veremaitse oleks suus. Edasijõudnud treenijale tore vaheldus ja väljakutse, algajatele pigem rohkem kahjulik. Mul vahepeal on valus vaadata ehk ma üks hetk enam ei suutnud ning isegi läksin tema klienti hiljem õpetama. Trennitajaid muidu on päris palju – peamiselt kohalikud mehed, lohesurfarid, kes siin elavad ja nende kaaslannad. Jõusaalist olen saanud ka endale mõned head sõbrad – näiteks Paje uue hotelli manager, parima kohviga kohviku barista ning ka mootorattataksojuhi – head kontaktid kõik.
Kui veel trennivõimalustest Paje kandis rääkida, on neil tegelikult päris palju – enamasti hotellide juures, kuid need on mõeldud ka välistele inimestele. Väga populaarsed on joogatunnid, mille hind on üldjuhul 15-20 USD. Samuti pakub poksi – ja tantsutrenne trenne ZanFit klubi, kus grupitrenni hind on ca 8 eurot ning privaattrenni hind 16 eurot. Vahel tehakse ka rannas HIIT stiilis treeninguid. Põhispordiala on muidugi ikkagi lohesurf, mille pärast inimesed siia tulevad. Ühesõnaga on trennivõimalusi Paje kandis päris palju ja selle postituse eesmärk oligi natuke anda ülevaadet minu igapäevast. Ei ole ainult rand ja ookean.
Lisa kommentaar