Viimane Prantsusmaal käik jääb mulle ilmselt veel kauaks ajaks meelde suurepäraste maitseelamuste poolest. Meie reisiseltskonda olid kokku juhtunud nii head kodukokad, et isegi hommikuti varem ärgates ootasin, et ka teised üles ärkaksid. Lisaks veel ka suurepärane tooraine. Üheks prantslaste hea vormi “saladuseks” peetaksegi asjaolu, et nad võtavad aega, et nautida ja süüa ning hindavad toidu kvaliteeti ja maitset. Õhtusöögid kodus ei jäänud igatahes alla restoranidele ning sageli olid isegi paremad.
Hommikud algasid tavaliselt omleti, praegmuna ning mozzarelle-tomati salatiga. Ma ilmselt pole varasemalt oma elu jooksul kokku söönud nii palju mozzarella juustu kui selle nädala jooksul. Lisaks avastasin Burrata mozzarella, mis on pealt tahke, aga seest koorene. Muidugi ei puudunud ka värsked croissandid ja baguetted. Üks lemmikuid kombosid oli baguette, brie juust ja viigimari/õuna moos. Hea snäkk, mida ka teinekord näiteks külalistele pakkuda.
Õhtusöök sisaldas tavaliselt midagi veest ehk krevette, kala, karpe või muud sellist. Igas restoranis oli saadaval vähemalt 5 erineva kastmega sinimerekarpe. Väga maitsvad olid näiteks lisaks klassikalisele ka sinihallitusjuustuga või sulajuustuga. Karbid olid samut üks toitudest, mida sõin selle nädalaga ilmselt rohkem kui varasema elu jooksul kokku. Viimasel päeval oli küll juba limiit eest. Isegi isa naine, kes on nende suurim fänn, arvas, et need juba vaikselt paarituvad tema kõhus.
Magusa söömine oli isegi üsna tagasihoidlik. Paar korda jäätist võtsin ning ühe korra ka ka Amorinost, mis oli meil bikiinitaridega eelmine aasta Itaalias lemmikkoht. Pärast sööki võtavad prantslased tavaliselt ka kohvi. Seda tellides peab aga arvestama, et tegemist on nii öelda “ühe lonksu” kohviga ehk espressoga. Maitse oli aga seda ühte lonksu väärt.
Kui natuke hindadest ka rääkida, siis need on ikka krõbedad. Salati eest tuleb restoranis välja käia keskmiselt 17-22€, pott sinimerekarpe 15€, põhiroad enamasti üle 25€, kokteilid alates 10€. Seega väljas söömas käies tuleb arvestada üsna korraliku arvega. Ise toitu osta on kindlasti odavam, aga siiski kvaliteetsed mereannid ja liha on ikkagi üsna kallis.
Kuigi mulle Prantsuse köök väga meeldis, oli lennukis pakutav rukkileib kilu ja munaga tõeliselt hea vaheldus. Lõpuks on ikkagi lihtsad ja kodused maitsed need parimad.
Lisa kommentaar