Pikk nädalavahetus Pariisis

Tere taas kõigile!

Olen oma lühikeselt puhkuselt tagasi ja taas energiaga laetud. Mõtlesin, et teen reisist väikese ülevaate – ehk saab keegi planeerimisel natuke abi. Ise loen alati erinevaid postitusi reise kavandades, kuna sealt saab tihti kõige paremaid nõuandeid.

Seekord viis tee siis Pariisi, mis on juba pikka aega kripeldanud. Olen varasemalt reisinud nn Prantsuse riveras, kus mulle väga meeldis, kuid Pariis oli nägemata. Juba sügisel mõtlesin, et mais pärast võistlusi premeerin end mõne reisiga, kuna vaeva nii töö- kui trennivaldkonnas on viimasel aastal nähtud piisavalt. Märtsis surfasin jälle lennufirmade lehtedel (seda teen päris sageli) ning silma hakkas Airbalticu kampaania, kus edasi-tagasi piletid maksid 149 €, mis peale väikest kaalumist soetatud said.

Selle laupäeva hommikul kell 9 viiski lennuk meid Siimuga juba Pariisi poole, kuhu jõudsime vaid 2,5 tunniga. Lennujaamast ostsime rongipileti (10€) ning sõitsime metrooga enda hosteli juurde, mis asus Garde du Nordi jaama juures. Hosteli broneerisin juba märtsis ning see asus üsna kesklinnas (põhja pool) Montmarte ja Moulin Rouge lähedal. Neli ööd kaheses toas maksis natuke rohkem kui 300 €, mis oli asukohta arvestades igati hea pakkumine. Lisaks sisaldas see veel lihtsat hommikusööki. Üldse tasub minu arvates odavate hotellide asemel pigem hosteleid vaadata, kus saad sama raha eest korralikuma ja parema asukohaga öömaja.

Pärast check-in’i asusime kohe linna avastama. Kuna elasime üsna kesklinnas, tegime seda üldjuhul jala. Jalutasime ringi Montmartes ning vaatasime üle Sacré Cœuri. Kohe oli näha, et prantslased oskavad palju rohkem elu nautida. Kõik tänavaäärsed on täis väikesed söögikohti, kus inimesed lõunatavad, kõrval väike vein või kohvi. Meie esimeseks toidunaudinguks oli kana-juustu-šampinjoni crepp, mis maitses üli hästi. Üldiselt on mul nii, et Eestis olles ikka vaatan, mis suhu panen, kuid reisidel lasen end täiesti lõdvaks ning naudin täiel rinnal – ühesõnaga viimaste päevade menüü koosnes suures osas saiakestest, kookidest, jäätisest, juustust ja muust heast paremast. Pole muud väga öelda, kui et maitses hästi ja sain enda isud suures osas rahuldatud – eks näis kui kauaks. Pärast crepi söömist pidime muidugi veel Starbucksis käima ja siis veel üks jäätis ka. Õhtu poole jalutasime Louvre juurde, kus sai ikka kohustuslik “sõrm püramiidi otsas” pilt tehtud ning ostsin endale selfie sticki, et ikka tõeline turist välja näha. Päeva lõpetasime kruiisiga Siene jõel (14 €), kus nägime paadi pealt ära Pariisi peamised vaatamisväärsused ning kuulsime ka natuke ajaloolist tausta. Esimese õhtu lõpuks olime ikka piisavalt laibad ning kilomeetreid oli selja taga korralikult.

Pühapäeva hommikul oli äratus juba 8st ning tutvusime hosteli hommikusöögiga, milleks oli baguette, crossant, või, moos ja kohvi ehk tüüpiline prantsuse lihtne hommikusöök. Käisin kiirelt kõrvalolevast supermarketist läbi, ostsin kanasinki ja brie juustu (mis oli üli odav) ning kohe teine asi. Osav nagu ma olen suutsin rösteris ühe korra crossainti leekidega põlema panna – lohutan end sellega, et ma polnud ainuke. Üheks lemmikuks sai baguette brie juustu ja ploomi moosiga. Edasi suundusime Pariisi jalgsituurile, mis töötab põhimõttel, et alguses ei maksa midagi ning pärast antakse tippi südametunnistuse alusel. Kuna üks giididest oli haigeks jäänud, oli meie grupp hiiglaslik. Siiski sai giid väga hästi hakkama. Tiirutasime linnas ca 3 h ning saime Pariisi kohta päris huvitavat informatsiooni teada, mida ilmselt enamikest raamatutest ei leia. Lisaks jagati soovitusi erinevate turismiobjektide kohta ja näiteks ka nö salasissepääsu Lourve muuseumisse (mida me lõpuks ikkagi ei kasutanud, aga üles leidsime küll). Kuna ilm oli ilus, otsustasime pärast ringkäiku teha pargis pikniku moodi lõuna – ostsime poest baguette, salati ja proovisin esimest korda Häagen-Dasz jäätist. Pärast pikutasime veel natuke ja saime isegi kerge päikesepõletuse.  Edasi võtsime suuna Triumfikaare poole mööda kuulsat Champs-Elysees tänavat, uudistasme natuke seal olevaid poode ning ronisime kaare otsa Pariisi vaadet nautima. Triumfikaar nähtud, võtsime jalge alla teekonna Eiffeli torni poole. Kuna ma polnud pileteid ette ära ostnud, siis kujutasime kuuldu põhja juba ette, kuidas seal tunde järjekorras seisame. Tegelikkuses tuli vaid ca 20 minutit oodata ning juba saimegi lifti peale. Kuna soovisime ikka kõige kõrgemal 3. korrusel ära käia (15 €, kuni 25-a 13,50€), siis tuli natuke veel järjekorras olla 2. rõdul. Siiski oli see kõik väärt. Sattusime igati hea ajal nii ilma kui ka kellaja suhtes ehk umbes kell 20 – natuke aega enne päikseloojangut. Vaade oli super ning sai hea ülevaate kogu linna tähtsamatest sümbolitest. Tagasi hostelisse läksime metrooga ning kuna kell oli juba päris palju, siis enamik söögikohti hakkas vaikselt sulgema, mistõttu läksime lihtsama vastupanu teed ja võtsime kerge (või siis pigem raske) eine kohalikust kebabi putkast.

 

Esmaspäev oli planeeritud kultuurseks – hommikul esimese asjana võtsime suuna Louvre poole. Kuna tee peale aga jäi üsna palju poode, kus mul oli vaja kindlasti käia, siis jõudsime sinna alles 12 ajal. Jällegi mõtlesime, kuidas 3h järjekorras ootama peame (nagu hirmutati). Mina läksin kohe seisma ning Siim “salajast” sissepääsu otsima, millest meile räägiti. Lõpuks oli aga nii, et kui ta selle üles leidis, siis ma olin otsaga juba peaaegu muuseumis sees ehk kokku 30 minutit ootamist. Louvre ise oli suur ja võimas. Olin juba enne valmis mõelnud, et mis ajastuid näha tahan enam-vähem, sest kõike nagunii läbi käia ei jõua. Vaatasime muidugi ka kuulsa Mona Lisa üle – linnuke kirjas jälle. Kuigi antud saalis oli palju võimsamaid maale. Paras labürint  ikka, kuid igal pool olid sildid ja viited ning muuseumi plaani järgi oli üsna lihtne liigelda. Pärast mitut tundi kultuuri suundusime Ladina kvartalisse, et midagi süüa. Leidsime mõnusa kohviku Paul, kus sain lihtsalt maailma parimaid kooke – makrooni vaarika kook oli lihtsalt ülim! Ma pole suur fänn üldiselt, aga selle kirjeldamiseks pole sõnu – parem kui jäätis! Jalutasime ringi veel Ladina kvartalis, mis on päris mõnus piirkond ning edasi vaatasime Notre Dame ehk jumalaema kiriku ka lähedalt ära. Tegime tiiru ka sees, kuid ülesse ronima ei hakanud. Selleks ajaks oli tekkinud juba kerge kultuuri üleküllastus, mistõttu tiirutasime niisama natuke poodides ja suundusime traditsioonilisse Prantsuse brasseriesse. Üldiselt on natuke kallim kui Eestis, kuid näiteks kohvi/õlu/vesi on umbes pool söögi hinnast. Ainuke odav jook on vein, mis maksab vähem kui vesi. Enamikes kohtades on kella 17-22 happy hour, mil saab kokteile ca 5 euro ja õlle 6 euro eest. Sain lõpuks tellida kauaoodatud Nizza salati, mis polnud siiski pooltki nii hea kui Prantsusmaa lõuna pool saadu. Pärast veel veini ja juustuvalik – söödud sai ikka korralikult.

Teisipäevaks olime saanud juba üsna kultuuri üleküllastuse, mistõttu otsustasime, et seekord Versailles lossi ei lähe. Lisaks oli ilm ka vahelduva eduga vihmane. Jalutasime natuke poodides ja külastasime ka kuulsat Galeries Lafayette, kus sai näiteks 75 000€ käekella osta. Kuna kõndinud olime juba piisavalt, siis õhtu poole mõtlesime ära proovida Pariisi rattalaenutuse süsteemi. Üle terve Pariisi on rattalaenutuspunktid ning päevapilet on 1.70€. Selle raha eest võib sõita järjest poolt tundi, seejärel parkida ratas kuskile punkti ning kasvõi kohe uue võtta. Kui aeg üle läheb, siis läheb kaardi pealt automaatselt raha maha ning iga ületatud pooltund maksab aina rohkem. Tiirutasime Montmartes, vaatasime üle Moulin Rouge ning lõpetasime alles 11 ajal õhtul Eiffeli torni juures. Naljakas lugu oli see, et kõik punktid olid rattaid täis ja tükk aega otsisime kohta, kuhu ratas ära panna. Eesmärgiks oli näha Eiffelit ka sädelemas, mida on võimalik teha igal täistunnil kui pimedaks läheb. Vaatepilt oli imeline – päevavalguses võib kohati tunduda tunduda kui suur raudkolakas, aga pimedas on ikka väga ilus. Kahjuks ei liikunud meile vajalikus suunas enam ühtegi metrood ning lähedal olevad rattapunktid olid tühjad. Otsisime bussi, kuid lõpuks otsustasime takso kasuks, mis oli päris mõistliku hinnaga isegi. Hostelisse jõudsime alles 2 ajal öösel.

Selline meie reis oligi – igati mõnus vaheldus. Mulle endale tundub nagu oleks pikalt ära olnud, sest jõudsime vahepeal nii palju teha. Kolmapäeval nautisime veel viimast korda baguette ja juustu ning kell 12 lendasime juba kodu poole. Õhtul jõudsin isegi üle pika aja trennis käia. Sain lõpuks saia üleküllastuse – üldjuhul ma Eestis seda üldse ei tarbi. Kana ja kodujuust maitsesid super hästi. Pariisi soovitan küll kõigile just lühipuhkuseks või pikemaks nädalavahetuseks. Eks kulutusi oli omajagu, kuid ma pigem panen oma  raha elamustele ja kogemusele kui asjadele.