Suur osa Mehhikosse reisijaid lendab otse Cancuni ning pealinna jätab Mexico City vahele. Mul oli kindel plaan, et kindlasti tahan ära näha ka pealinna. Seetõttu veetsime 2 täispikka päeva Mexico Citys. Teha ja näha on seal palju, kuid ka paar päeva andsid põneva sissevaate ladina suurlinna. Ööbisime minu sõbranna Egle mehhiklasest sõbra Frederico kodus, kes meid lahkelt oli valmis majutama. Nad tutvusid üle 10 aasta tagasi läbi internetimängu, mis tähendas, et see oli meie kõigi jaoks Fredericoga esmakohtumine. Mehhikole omapärases külalislahkuses pakkus ta ise meid majutama ning liitus ka meie hilisemastel Mehhiko seiklustel.

Mexico City – sissejuhatus Mehhiko pealinna

Mehhiko pealinn on Mexico City, mis on Ameerika mandri kõige vanem linn ning hetkel oma 20-miljonilise elanikkonnaga maailmas rahvaarvult neljas. Linna esimese versiooni rajasid 14. sajandil asteegid Texcoco järve saarele. 16. sajandil saabusid Mehhikosse hispaanlased ning ehitasid Mexico City Tenochtitlani varemetele, kuivendasid ümbritseva järve ning laiendasid linna sellele alale. Seetõttu asub suur osa tänasest linnast liiva – ja savikihtidel ning mõned uuringud on näidanud, et teatud osa Mexico Cityst vajub iga aasta ligi 50 cm.

Sageli kategoriseeritakse Mehhiko nö “sooja maa” alla. Tegelikkuses varieerib temperatuur riigi erinevates piirkondades väga palju. Mexico City asub 2200 meetri kõrgusel, mistõttu on temperatuur võrreldes rannikuga madalam. Eesti talvel on seal päevasel ajal kraade üle 20 kraadi, kuid õhtul vaid 5-10 kraadi ümber.

Seikluslik reisi algus ja probleemid piiril

Enne kui räägin, mida Mexico Citys paari päevaga teha võiks, kirjutan ka enda üsna seikluslikust reisi algusest ehk probleemidest lennupiletite ja Mehhiko migratsiooniametnikuga. Olen varasemalt küll päris palju reisinud, aga varem sellist “jama” piiril kogenud mitte.

1. Lennupiletisaaga üks päev enne lendu

Mõte Mehhikosse minna tuli juba 2021. aasta alguses, aga ideest hakkas asi edasi arenema augustis. Esmalt oli plaan ka oktoobri alguses käia Portugalis, mis on mu ammune unistus olnud ja kuhu sai ka Lufthansa piletid ostetud. Kuna puhkusepäevade arv on piiratud ja tööl omajagu tegemist, otsustasin aga antud reisi vahele jätta ning uurisin võimalust antud piletid Mehhiko vastu vahetada. Ideaalse kuupäeva leidmiseks suhtlesin telefoni teel kokku nelja erineva Lufthansa agendiga, kes kõik kinnitasid, et vahetus on võimalik ning lõpuks piletid muudetud saingi. Meilile saabus kinnituskiri lennunumbriga ning kodulehel näitas kõik korras olevat.

Lõpuks jõudis kätte 27. novembri õhtu ja oli aeg teha järgmise varahommiku lennule check-in, mida ka Lufthansa aktiivselt meelde tuletas. Sain check-ini peaaegu tehtud, kui lõpus ilmus lehele error, mis ütles, et ma teeks sisseregistreerimise järgmisel hommikul lennujaamas või võtaks nendega telefoni teel ühendust. Kindluse mõttes mõtlesin neile siiski helistada, kus agent kinnitas, et kõik tundub korras olevat ja saadab mulle kinnituse.

Paari tunni pärast sain, aga lennufirmalt automaatkirja, et lennuga on probleem ja nad ei saa mind kätte. Samal ajal polnud keegi mulle tegelikkuses helistanud. Üritasin selle peale ise ühendust võtta, aga see tundus võimatu missioon. Peale mõnda aega aga helistas taaskord esimene noormees, kellega olin tunde tagasi rääkinud. Tema sõnum oli lihtne – nimelt ei olevat võimalik Euoopa lendu ümber muuta üle ookeani lennuks ning kahjuks tegi nende agent augustis vea. Variandi pakkus ta sellise, et võin näiteks järgmisel hommikul lennata Frankfurti või kuskile Euroopasse, aga mitte Mehhikosse.

Neil oli muidugi väga kahju ja said aru, et ma ilmselt olen natuke ärritunud, kuna mu lend on 10 tunni pärast. Teine lahendus, mis pakuti, oli telefoni teel osta uus pilet, mis maksis üks ots 1200 eurot ja kirjutada kaebus nende klienditoele. Ütleme nii, et see viis ikka korraks natuke endast välja. Samas ega mul palju valikut polnud – reisikaaslased ootamas, kõik majutused broneeritud ja makstud. Ega muud üle ei jäänudki, kui ostsin 1000 euro (kodulehel oli soodsam) eest uue ühe otsa pileti. Augustis maksis edasi-tagasi pilet 600 eurot. Päris nii ma seda asja muidugi jätta ei plaani, aga Lufthansaga on viimastel aastatel suhtlus väga keeruline. Hetkel läks raisku ka Portugali pilet, mille esialgu ostsin.

Kogu selle piletiga jampsimise peale, läks ka pakkimise protsess üsna luhta. Hea oli, et olin enam-vähem asjad läbi mõelnud, sest mõte oli hajevil. Siiski suutsin enda juhiloa koju unustada, mida avastasin juba lennul olles. Siinkohal tasub mainida, et olin ise auto rentinud ning pidin olema üks põhijuhtidest. Õnneks mul olid toredad reisikaaslased, kes selle koorma enda kanda võtsid.

2. Immigratsiooniseiklused

Oma kallile lennule ma siiski jõudsin ning olin juba mõtetes puhkusel. Mehhikosse sisenemiseks Eesti kodanikul viisat vaja pole ning teoreetiliselt peaks seal ilma probleemideta peatuda saama 180 päeva. Seda võimalust ka paljud kaugtöötajad kasutavad ning varasemalt on see toiminud probleemideta. Kuna lugesin erinevatest foorumitest, et viimasel ajal on piiriametnikud natuke rangemad, olin varunud ja ka välja printinud riigist lahkumise pileti. Samuti oli telefonis olemas 2 nädala majutused Yucatanil (kuna neid oli palju, oli ka broneeringuid mitmeid) ning ka Puerto Vallarta ühekuuline Airbnb.

Passikontrollis oli järjekordi ligi 10 ning ilmselt valisime lihtsalt õnnetult. Kui teised järjekorrad liikusid turbokiirusel, venis meie oma ikka ligi 5 korda aeglasemalt. Siinkohal ka õpetus tulevikus – kui näed, et sinu järjekord on liiga aeglane, ära ole kangekaelne ja vaheta seda! Kui piiriametniku juurde jõudsin, sain aru, miks see üldse ei liikunud. Nimelt ei sobinud talle miski – esiteks see, et esimese öömaja broneerinut polnud (olime kohaliku sõbra juures), teiseks, et mul polnud viimase 5 Mehhiko päeva ööbimist. Üks hetk võeti mult ära pass ja telefon ning leidsin end kuskilt tagaruumist, kus veel umbes 5 õnnetu näoga inimest klaaskambris enda lisaintervjuu järjekorda ootasid.

Lisaintervjuule ma siiski ei jõudnud, sest üks hetk tuli minu ametnik tagasi ja ütles, et kuu aega võin riigis olla. See variant aga üldse ei sobinud, sest plaan oli ju kaugtööd tegema jääda ning ka öömajad broneeritud. Minu ingliskeelse ja tema hispaaniakeelse jutuajamise peale tundus, et jõudsime kokkuleppele ning võin olla kaks kuud. Pärast immigratsioonikaarti vaadates muidugi avastasin, et sinna oli märgitud 2 päeva vähem, kui mul vaja oli.

Hiljem igasugu foorumeid lugedes sain teada, et suuremates lennujaamades on selline käitumine viimasel ajal üsna sage. Inimesed tulevad sooviga olla 3-6 kuud ning neile antakse näiteks hoopis 9 päeva. Tavaturistid, kes 2 nädalaks puhkusele tulevad, muretsema ei pea, aga siiski soovitan kindlasti öömaja broneerinud ja tagasisõidupileti välja printida, et lisaprobleeme vältida. Tagantjärgi võin öelda, et ma siiski olin need kaks päeva üle ning lahkudes panin kaardi kuskile korvi ning keegi midagi ei vaadanud. Võib-olla oli see lihtsalt õnnelik juhus, sest olen kuulnud ka juhtumeid, kus inimesed peavad trahve tasuma. Mul oli see esmakordne juhtum oma reisimiste jooksul, et niimoodi ilma põhjuseta piiril küsitletakse ja proovile pannakse. Ilmselt ma ei näinud piisavalt jõukas välja.

Mida teha Mexico Citys?

Nüüd aga natuke lähemalt Mexico Cityst ja mida seal paari päeva jooksul teha võiks. Meil oli pealinnas aega täpselt 2 tervet päeva ning sellega saime päris palju nähtud ja tehtud, kuid samuti jäi veel palju järgmiseks korraks.

1. Ajalooline keskus ehk Zocalo

Esmalt võiks suuna võtta Mexico City vanalinna (Centro Historico), mis on ka praegu linna südameks. Selle keskel asub Zócalo väljak (või ka Plaza de Constitución), mis on suuruselt Moskva Punase väljaku järel maailmas teine. Antud platsi järgi kutsutakse kogu vanalinna piirkonda nimega Zócalo. Seal leiab ka Rahvuspalee, Metropolitani katedraali ning palju teisi ajaloolisi hooneid. Sageli korraldatakse seal erinevaid avalikke üritusi ja kontserte. Kui platsist eemale kõndida leiab suurel hulgal erinevaid poode, restorane, kohvikuid ning palju ilusat arhitektuuri. Rahvast oli tänavatel palju, kuid kõik oli üllatavalt puhas. Kuigi maski tänaval kandma ei pea, tegid seda enamus inimesed kohusetundlikult siiski.

Minu üllatuseks olid tänavad väga puhtad ja kogu kesklinn jättis väga positiivse mulje. Ilmselt pärast Aafrikas pikemalt viibimist, on ootused madalad. Tegelikkuses tegi see silmad ette paljudele Euroopa keskustele. Minu üheks lemmikuks kohaks oli House of Tiles (Casa de los Azulejos), kuhu soovitan kindlasti sisse piiluma minna, sest seal leiab väga mõnusa kohviku, kus elava muusika saatel hilist hommikusööki või lõunat nautida.

2. Tasuta jalgsituur kesklinnas

Kõige parem viis kesklinnaga tutvumiseks on võtta tasuta jalgsituur, mis kestab üldjuhul 2-3 tundi. Päris tasuta see muidugi pole, vaid tasumine käib südametunnistuse järgi tipi põhiselt. Mul on juba tavaks erinevaid linnu külastades taolistel tuuridel käia ning isegi keskmisest halvemal ekskursioonil olen tavaliselt midagi põnevat teada saanud. Üldiselt on siiski positiivsed kogemused. Tuuride pakkujaid on mitmeid ning tavaliselt toimuvad need iga päev. Üks koht, mida tasub uurida on näiteks lehekülg GuruWalk. See on väga hea sissejuhatus uue riigi ja linnaga ajaloo ning kohtadega tutvumiseks. Samuti jagatakse ka palju häid soovitusi.

3. Muuseumid, muuseumid ja muuseumid

Mexico Citys on rohkem kui 150 muuseumi, mis seab linna pärast Londonit muuseumite arvu poolest teisele kohale maailmas. Leiduma peaks igale maitsele midagi. Kui linnas vaid paar päeva aega on, soovitan valida 1-2 muuseumi ning mitte ühes teiste tormata.

Kõige populaarsemad on Antropoloogia muuseum (Museo Nacional de Antropología) ja Frida Kahlo majamuuseum (Museo Frida Kahlo). Kui esimene neist on üks suurimaid muuseume, mida kunagi näinud olen, siis teine pigem pisem majamuuseum. Meie valikuks osutus Antropoloogiamuuseum ning see tõepoolest oli suurejooneline. Sisuliselt on sinna kohale toodud kogu Mehhiko eelajalugu – uskuge mind, seda on palju ning erinev regiooniti. Lisaks miniversioonid erinevatest templitest ja väga-väga palju eksponaate. Soovitan aega varuda ning võimalusel kindlasti külastada.

4. Teotihuacan & kuumaõhupalli lend

Minu üks parimaid elamusi oli kindlasti väljasõit Teotihuacani püramiidide juurde, mille ühendasime kuumaõhupalli lennuga. Teotihuacan on Mehhiko suurim ja tähtsaim asteekide-eelne linn, mis asub Mexico Cityst umbes 50 km kaugusel. Lisaks tuurile soovitan lisada ka kuumaõhupallilennu – sel viisil näeb püramiide nii alt kui ka ülevalt ning samal ajal saab ka võrratu õhupallilennu kogemuse.

Tuur maksis 119 eurot (2021.a. lõpus), mille sees oli transfeer majutuskohast Teotihucani, õhupallilend, šampus pärast lendu, rikkalik hommikusöök koos tekiila ja mariachide muusikaga ning tuur giidiga Teotihucani juures (broneeritud: Viaotor). Natuke pidime koha peal juurde maksma, et saaksime seal veel mõnes koopas käia. Kogu asi oli väga-väga hästi korraldatud ning tõesti võin lubada, et selle hinna eest saab palju. Näiteks Myanmaris maksis ainult õhupallilend ise juba 300 eurot.

Lend ise oli imeline – kogemus kogu eluks. Õhus oli samal ajal üle 30 õhupalli ning ühes korvis umbes 10 inimest. Meie lennul oli ka üks kihlumine. Ilmselt on see seal üsna tavaline. Kuna eesmärk on päikesetõusuks olla õhupallil, korjati meid ööbimiskohast peale juba enne kella 5 hommikul ning umbes kell 2 olime tagasi. Seega kes väga tahab, jõuab samale päevale ka muud planeerida.

5. Takod ja Mehhiko toidumaastik

Mehhiko toidukultuur on imeline ning Mexico City ilmselt parimaid paiku, kus sellega tutvuda nii hinna kui ka valiku poolest. Saadaval on kõike – alates traditsioonilisematest Mehhiko roogadest kuni Aasia köögini välja. Minu reisikaaslane oli lisaks Mehhiku toidule eriti vaimustuses Korea BBQ söögikohast.

Mina soovitan muidugi kohaliku juurde jääda – kui taco al pastori (kebabi meetodil tehtud sealiha) pole proovinud, pole ilmselt ka Mehhikos käidud. Hinnaklassilt on samuti valik lai – tänavalt võib ühe tako saada 50 euro sendi eest, kuid on ka peenemaid restorane. Pärast ja enne Yucatanil reisimist tundub Mexico City toit naeruväärselt odav.

Samuti on Mexico Citys palju põnevaid turge (näiteks Mercado San Juan), kus leiab kohalikku toitu, aga ka eksootilisemat kaupa. Hea mõte on võtta mõni toidutuur – näiteks tako- või Mehhiko toidutuur. Variante on väga palju. Kuna meil oli kohalik giid-sõber olemas, olid meil taolised ekskursioonid omast käest võtta.

6. Airbnb Experience

Airbnb Experience on ekskursioonid, mida pakuvad kohalikud läbi Airbnb veebilehe. Võrreldes agentuuridega on need tavaliselt personaalsemad ja odavamad. Samuti sõltuvad nad suuresti headest arvustustest, mistõttu on ka motivatsiooni rohkem pingutada. Viimastel reisidel olen hakanud seda võimalust üha rohkem kasutama. Mexico Citys on variante palju – näiteks tako ja Mehhiko toidu tuur, erinevad kokanduskursused, Mehhiko maadluse või muu spordiürituse kogemus ja palju muud. Mugav viis tutvuda kohalike ja teise inimestega ning saada lühikese ajaga üsna hea ülevaade parimatest toitudest või kohtadest.

7. Pühapäevane Ciclovía ehk spordipäev peatänaval

Kui satud olema pühapäeval Mexico Citys, siis tasub suund võtta Paseo de la Reformale, mis on linna suurim tänav. Pühapäeviti on see hommikust keskpäevani autodele suletud, mis meelitab sinna suurel hulgal rattureid, jooksjaid, kõndijad nii perede, sõprade, koertega, üksi. Ühesõnaga on see nii öelda aktiivne perepäev. Hea võimalus rentida ratas ja ka ise natuke aktiivne olla, et seda melu kogeda. Taoline praktika on ilmselt Ladina-Ameerika riikides populaarne. Nii Guadalajaras kui ka Medellinis (Kolumbias) suletakse samuti pühapäeva hommikuti peatänav autodele. Minu meelest väga tore algatus!

8. Xochimilco ujuvad aiad

Kesklinnast umbes ühe tunni sõidu kaugusel asub väike linn nimega Xochimilco, kus leiab hulgaliselt kanaleid ujuvate saartega. Xochimilco on kutsutud ka Mehhiko Veneetsiaks. Peamine tegevus ongi sõitmine gondli stiilis paadiga (= trajinera) kanalite vahel. Samal ajal on võimalik osta teistelt paatidelt snäkke, jooke, suveniire. Ise ma sinna kahjuks ei jõudnud, kuna selleks peab arvestama vähemalt pool päeva ning ajalised ressursid olid limiteeritud. Järgmine kord vaataksin kindlasti üle, kuna arvustused on valdavalt positiivsed.

Kokkuvõtteks

Võimalusel soovitan kindlasti Mexico City peale vähemalt 2-3 päeva planeerdida. Saab natuke teistsugust vaadet Mehhikost kui turistidele suunatud Yucatanis. Hoolimata väljakutseterohkest algusest ja immigratsiooniprobleemidest, üllatas Mexico City väga positiivselt. Mul ei olnud suuri ootuseid, aga arvasin, et see on midagi räpakamat ja et nii liikluses kui ka tänavapildis on rohkem kaost. Kahtlemata leidub nii suures linnas väga erinevaid piirkondi, mis pole üldsegi nii kenad, puhtad ja turavalised. Üldpilt oli aga positiivne ning jättis head mälestused.