Dublin oli üks neist Euroopa pealinnadest, kuhu ma millegipärast kunagi sattunud ei olnud. Kui leidsime soodsad lennupiletid ja sobiva nädalavahetuse, otsustasime selle lõpuks ära teha.

Veetsime Dublinis mai keskel kaks täispäeva. Selle ajaga jõudsime tutvuda linna ajaloo ja vaatamisväärsustega, külastada Guinness Storehouse’i, teha väljasõidu Howthi ning veeta õhtud elava muusika saatel pubides.

Selles postituses jagan meie 2-päevast reisikava, soovitusi ja praktilist infot neile, kes plaanivad nädalavahetuseks Dublinisse reisida.

Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib. Vaata ja salvesta Dublini lühike Instagrami kokkuvõte.

Sisukord

Nädalavahetus Dublinis: mida teha 2 päevaga?

Dublini tutvustus

Dublin on Iirimaa pealinn, mille juured ulatuvad viikingite aega.

Sajandeid oli Iirimaa Briti võimu all. Pärast Iiri iseseisvussõda ja aastaid kestnud konflikte algas 1922. aastal Iirimaa iseseisvumise protsess. Täiesti iseseisvaks vabariigiks sai Iirimaa ametlikult 1949. aastal. Samal ajal jäi Põhja-Iirimaa aga Ühendkuningriigi koosseisu

Sellest ajast on Iiri identiteeti väga teadlikult kaitstud – oma keelt, kultuuri ja muusikat. Iiri keel (Gaeilge) on ametlikult riigi esimene keel, aga igapäevaelus räägib seda vaid väike osa elanikkonnast. Dublinis näeb seda bussipeatuste nimedes ja ametlikel siltidel. Kõik räägivad inglise keelt – küll aga iseloomuliku aktsendiga.

Dublin on ka kirjanduse linn. Näiteks on siit pärit Oscar Wilde, James Joyce, Samuel Beckett ja Bram Stoker. 2010. aastal sai Dublin UNESCO kirjanduse linna tiitli.

Üks asi, mis on Dublinile iseloomulik, on tugev pubikultuur. Pubi ei ole lihtsalt joomiskoht, vaid oluline kogunemispaik, kus arutletakse poliitika üle, mängitakse muusikat ja jutustatakse nii tuttavate kui ka võõrastega.

Parim aeg Dublini reisimiseks

Dublini ilm on üsna muutlik aastaringselt – igal aastaajal võib saada nii vihma kui ka päikest ning see võib päeva jooksul mitu korda muutuda.

Parim aeg külastuseks on mai–september, mil temperatuur jääb 15–20 kraadi vahele ja päevad on pikad – suvel läheb pimedaks alles kella kümne paiku õhtul. Juuli ja august on kõige rahvarohkemad ja kallimad kuud, seega tasub majutus varakult broneerida (sest Dublini majutus on isegi odaval ajal väga kallis).

17. märtsil tähistatakse Iiri rahvuspüha St. Patrick’s Day, mis toob Dublinisse tohutult rahvast, aga on ka omaette kogemus.

Meie Dublini reis toimus mai keskel ja kuigi alguses lubas üsna head ilma, siis kohalejõudmise ajaks oli alles klassikaline Iirimaa ilm ehk vihm, päike ja pilved – kõike sai! Ilm muutus pea iga tunni tagant ja vahepeal oli isegi vihm ja päike kooos. Seega soovitan igal aastaajal võtta kaasa vihmavarju ja meie Rainkiss vihmapontšo sai ka kasutust rannikumatkal Howthis.

Kuidas Dublinisse lennata

Blogipostituse kirjutamise hetkel on üks lihtsamaid ja odavamaid viise Dublinisse saamiseks kasutada Ryanairi, kellel on otselend Tallinnast mitu korda nädalas. Mina ise leidsin pileti 55 eurot edasi-tagasi, mis on üsna haruldane leid. Lendasin ainult väikese seljakotiga.

Lend oli Tallinnast reede õhtul ja tulin tagasi esmaspäeva hommikul. Ideaalis oleks muidugi üks lisapäev kasulik, aga kahe päevaga sai juba Dublinist hea ülevaate. Pileti hind on Ryanairiga sageli 1–2 kuud enne reisi kõige soodsam (v.a. kõrghooajal). Tasub teada, et Ryanair muudab oma lennuplaane ja marsruute üsna sageli.

Lisaks saab Dublinisse ka airBalticuga, kui teha lühike vahepeatus Riias. Soovitan trip.ee sooduspakkumistel silm peal hoida.

Kuidas koha peal ring liikuda

Dublini kesklinn pole tegelikult väga suur ja paljud tuntumad vaatamisväärsused asuvad jalutuskäigu kaugusel.

Peamine ühistranspordivahend Dublinis on buss. Ühenduse kesklinnast väljapoole on päris head ja Google Maps näitas hästi õiged marsruudid ette. Paljud bussid sõidavad 24/7 või väga hiliste tundideni, mis oli väga mugav. Meie elasime kesklinnast eemal ja kasutasime bussi igapäevaselt linna sõiduks ja tagasi (ca 20 minutit). Lisaks ka lennujaama transpordina.

Lisaks bussidele on olemas:

LUAS ehk trammi süsteem
DART rannikuäärne rong, millega saab näiteks Howthi minna – pileti saab masinast rongijaamas (kaardimakse toimib).
Taksod ja Bolt/Uber tüüpi teenused

Bussipileti ostmine

Kui plaanid rohkem bussi kasutada, siis tasub uurida ka ühistranspordikaarti nimega Leap Card, millega saab veidi soodsamalt busside, trammi ja rongidega sõita. Turistidele on neil 1, 3 ja 7 päeva piletid. Samas kui liigud peamiselt kesklinnas, ei pruugi selle ostmine olla kasulik.

Kuigi meie elasime eemal ja tegime iga päev 2 sõitu, oli soodsan osta ikkagi bussist üksikpilet. Üks pilet maksab 2.60€ (2026 mais). Selleks on sul vaja aga täpset arvu münte! Pangakaardi viipemakset bussides ei ole (kuigi oli juttu, et 2026. aasta lõpuks see juurutatakse, loodame!).

Meie reis algaski nii, et vahetasime lennujaama poes endale sularaha eest 30 euro väärtuses münte ja et oleks täpselt 2.60€ kombinatsioone. Üpriski tüütu! Tagantjärgi oleks võib-olla ikkagi võinud 3-päevase Leap kaardi osta (18€).

Kuidas saada Dublini lennujaamast linna?

Dublini lennujaam asub kesklinnale üsna lähedal, umbes 10–12 km kaugusel. Linna saab kas bussi või taksoga, sest lennujaamast ei lähe rongi ega metrood.

Olemas on nii tavalised linnaliini bussid kui ka spetsiaalsed airport express bussid. Ekspress bussid on kiiremad ja mugavamad, aga ka natuke kallimad. Meie kasutasime tavalist linnaliinibussi nagu suurem osa turiste ja see toimis hästi. Bussidega saab sõltuvalt liiklusest umbes 20–40 minutiga kesklinna.

Lennujaama ja kesklinna vahel sõidab mitu linnaliini (tuntuim nr 41). See sõidab 24/7 ehk ka öösiti. Seega sobib see hästi ka hiliste või väga varaste lendude puhul.

Kõige lihtsam on marsruute vaadata Google Mapsist, mis näitas minu kogemuse põhjal väga täpselt nii bussinumbrid kui ajad ette.

Autorent

Kui plaanid külastada ainult Dublinit, siis autot rentida pole vaja. Kesklinn on kompaktne, ühistransport toimib hästi ning ka lennujaamast saab mugavalt bussiga linna.

Autorent muutub mõistlikuks siis, kui soovid Dublini kõrval ka rohkem Iirimaad avastada. Näiteks külastada läänerannikut, sõita Cliffs of Moher kaljude juurde või teha pikem ringreis mööda maapiirkondi. Tasub aga meeles pidada, et Iirimaal on vasakpoolne liiklus.

Soovitan vaadata rendiautosid DiscoverCars platvormilt. Tavaliselt võrdlen seal erinevate rendifirmade hindu ja tingimusi. Nende platvormi kaudu broneerides tuleb pea alati parem hind. Soovitan alati võtta juurde ka täiskindlustuse, et vältida võimalikke lisakulusid.

👉 Vaata autorendi hindu DiscoverCarsist siit

Dublini majutus – kuidas leida hea hinnaga öömaja?

Dublini majutus on ausalt öeldes üks kallimaid, mida Euroopas näinud olen. Ainuüksi sellepärast kahtlesin alguses üldse selles linnareisis, sest juba mõne öö eest tuleb välja käia päris korralik summa. Tavaline hotellituba maksab üsna tihti 200–300 eurot öö kohta.

Hosteli dormis ma enam ise ööbida ei taha ja ega needki enam väga odavad pole.

Kindlasti tasub vaadata nii Booking.com-i kui Airbnb variante. Airbnb-s olid hinnad minu kogemuse põhjal veidi paremad, eriti kui varem broneerida.

Aga kuidas siis natuke soodsamalt hakkama saada? Enda kogemuse põhjal tooksin välja mõned variandid.

1. Vaata jagatud kortereid või tube

Näiteks paljud rendivad Airbnb-s välja ainult ühte tuba oma kodus. Olen nii päris mitmes riigis ööbinud ja tegelikult võib see olla väga tore kogemus. Lisaks on see tihti ka hea viis kohalikega natuke rohkem suhelda, vähem tuntud rajoone näha ja häid soovitusi saada.

2. Ära keskendu ainult kesklinnale

Dublini ühistransport on üsna hea ja seetõttu ei pea ilmtingimata otse kesklinnas ööbima. Mina vaatasin näiteks majutusi, mis jäid umbes 20-30 minuti bussisõidu kaugusele keskusest.

Lõpuks elasimegi kohas (DCU Rooms All Hallows), kus bussipeatus oli kohe maja juures ja linna 20 minutit sõitu. Lisaks valisin piirkonna lennujaama poole linna serva, et saabumise ja lahkumise päev oleks võimalikult sujuv.

Lisaks on ka häid kohti, kus sõita Howthi suunas mere ääres. Howth on nagunii tore poolepäevane reis Dublinist. Näiteks Stylish studio own entrance in Victorian House.

3. Vaata ülikoolide campuste majutusi

See oli minu jaoks vist kõige parem leid Dublinis. Suveperioodil ja kevade lõpus mõnel nädalavahetusel rendivad mitmed ülikoolid oma ühiselamute tube turistidele välja, sest tudengeid kohal ei ole.

Meie ööbisime Hallows College tudengimajutuses DCU Rooms All Hallows ja jäime väga rahule. Tuba oli lihtne, aga puhas, privaatse vannitoaga ja täiesti piisav nädalavahetuseks. Lisaks sisaldas see isegi hommikusööki. Kokku maksime kolme öö eest 290 eurot koos koos hommikusöögiga (2026. aasta mais), mis on Dublini kohta suurepärane diil. Lisaks oli piirkond vaikne ja turvaline ning bussiga sai umbes 20 minutiga kesklinna ning lennujaama.

NB! Ka Trinity College Dublin ehk Dublini üks tuntumaid ülikoole pakub suvehooajal turistidele tube. Seega tasub kindlasti seda varianti vaadata. Super asukoht ja kogemus omaette! Broneeri ja vaata hindu siit!

Mõned campuse majutuskohad turistidele (üldiselt suvehooajal)

2 päeva Dublinis: mida teha – meie marsruut

Dublin ei ole tegelikult väga suur linn ja minu meelest sobib see ideaalselt just lühikeseks nädalavahetuse reisiks. Kahe päevaga jõuab näha peamisi vaatamisväärsusi, käia pubides, avastada erinevaid piirkondi ja teha isegi väikese väljasõidu linnast välja.

Ideaalis oleks muidugi tahtnud kauem olla ja ka rohkem Iirimaa ümbrust avastada, sest loodus tundub seal väga ilus. Samas sai kahe päevaga Dublini osas väga hea esimese mulje kätte.

1. päev – Dublini linnaga tutvumne

Esimese päeva veetsime peamiselt Dublini kesklinnas ringi jalutades ja linna avastades. Kuna tegemist oli meie esimese korraga Iirimaal, tahtsime saada võimalikult hea ülevaate nii linna ajaloost, tuntumatest vaatamisväärsustest kui ka kohalikust atmosfäärist.

Päeva alustasime jalgsituuriga, mis viis meid läbi Dublini olulisemate paikade. Sealt edasi avastasime omal käel Trinity College’i ümbrust, Temple Bari piirkonda, jõeäärset ala ja teisi kesklinna nurki. Vahepeal tegime peatusi pubides ja õhtu lõpetasime stand-up comedy show’ga, mis oli päris lõbus viis päeva lõpetamiseks.

Jalgsituur Dublinis

Linnareise alustame sageli jalgsituuriga, eriti siis, kui külastame mõnda uut linna või riiki esimest korda. See annab hea ülevaate kohalikust ajaloost, tähtsamatest vaatamisväärsustest ning sageli ka häid soovitusi söögikohtade, pubide ja muude peidetud “pärlite” kohta.

Broneerimiseks kasutan tavaliselt Guruwalki platvormi, mis vahendab erinevaid “tasuta” jalgsituure. Need tipipõhised ehk tuuri lõpus maksab igaüks vastavalt sellele, kui väärtuslikuks ta kogemust peab. Kuna giidide tasu sõltub otseselt külastajate tagasisidest, on nad tavaliselt väga motiveeritud head tuuri tegema. Olen Guruwalki kaudu käinud juba rohkem kui kümnel jalgsituuril erinevates riikides ja seni on kogemused olnud väga positiivsed.

Ka Dublini külastust alustasime just nii. Hommikul kell 10 kogunesime St Stephen’s Green parki, et minna umbes kahetunnisele jalutuskäigule kohaliku giidiga.

Kuna Dublini kesklinn on üsna kompaktne, jõudsime selle aja jooksul läbi jalutada suure osa tuntumad vaatamisväärsused. Nende hulka kuulusid Trinity College Dublin, College Green ja vana parlamendihoone, Molly Malone Statue, Temple Bar, Christ Church Cathedral ning Dublin Castle.

Peatused olid küll üsna lühikesed ning kuskile sisse me tuuri käigus ei läinud. Saime hea ülevaate linnast ning hulgaliselt soovitusi, kuhu hiljem omal käel tagasi minna. Minu meelest on see üks parimaid viise uue linnaga tutvumiseks.

Minu Guruwalk tuur oli see. Väga lahe giid! Soovituslik tasu on vähemalt 10-15 eurot inimese kohta. Kindlasti broneeri tuur ette, sest grupis on piiratud arv inimesi ja nädalavahetustel võivad need täis minna.

Dublin Castle

Meie jalgsituur lõppes Dublini kindluse juures. Sellel on olnud väga oluline roll nii Dublini kui kogu Iirimaa ajaloos.

Algne kindlus rajati siia juba 13. sajandil ning sajandite jooksul oli see Briti võimu keskus Iirimaal. Just sealt juhiti riiki ajal, kui Iirimaa kuulus Ühendkuningriigi koosseisu. Kui 1922. aastal loodi Iiri Vaba Riik, anti loss Briti administratsioonilt üle uuele Iiri valitsusele ning sellest sai oluline Iirimaa iseseisvumise sümbol.

Tavaliselt saab Dublini kindlust külastada ka seestpoolt ning vaadata riiklikke esindusruume, kabelit ja ajaloolisi väljakaevamisi. Hetkel (2026. aastal) on loss aga külastajatele ajutiselt suletud. Põhjuseks on see, et Iirimaa on 2026. aasta teisel poolel Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik ning Dublin Castle on üks peamisi ametlike kohtumiste ja ürituste toimumispaiku. Loss avatakse külastajatele uuesti 2027. aasta jaanuaris.

Temple Bar piirkond

Pärast jalgsituuri liikusime tagasi Temple Bari piirkonda. Enne Dublinisse tulekut arvasin, et Temple Bar on lihtsalt üks kuulus pubi. Kohapeal sain teada, et tegelikult on Temple Bar terve ajalooline linnaosa Dublini südames.

Tegemist on ühe Dublini populaarseima piirkonnaga, kust leiab kitsaid munakivitänavaid, värvilisi maju, pubisid, restorane, kohvikuid, väikseid poode ja tänavamuusikuid. Päevasel ajal on seal mõnus jalutada ning õhtul muutub piirkond üheks Dublini peamiseks ööelu keskuseks.

Lõunaks sattusime restorani Falafel, kus saime väga maitsvaid Lähis-Ida roogasid mõistliku hinnaga. Pärast tegime kohvipausi Rumi Cafe Temple Bar kohvikus. Lisaks vaatasime ringi mõnes armsas disainipoes ja raamatupoes, mida selles piirkonnas leidub mitmeid.

Loomulikult tahtsime korraks näha ka kuulsat The Temple Bar pubi. See on see punase fassaadiga hoone, mida näeb peaaegu igal Dublini postkaardil ja Instagrami pildil. Ausalt öeldes ei avaldanud see mulle erilist muljet. Pubi oli paksult turiste täis, sees mahtus vaevu liikuma ning kogu koht tundus pigem turistidele suunatud atraktsioon kui autentne Iiri pubi. Läksime sealt peaaegu sama kiiresti välja. Lisaks on seal hinnad märgatavalt kõrgemad kui enamikus teistes Dublini pubides.

Temple Bar piirkond Dublin — Temple Bar piirkond

See ei tähenda aga, et Temple Bari piirkonda peaks vältima. Vastupidi. Seal leidub palju teisi toredaid pubisid, kus on mõnusam atmosfäär ja sageli ka live-muusika. Näiteks tasub pilk peale visata The Old Storehouse pubile, Oliver St. John Gogarty pubile või veidi eemale jäävale Darkey Kelly’s pubile, mis oli meie lemmikuid kogu Dublinis.

Jõeäärne ala ja Ha’penny Bridge

Üks toredaid viise Dubliniga tutvumiseks on lihtsalt mööda River Liffey jõe kallast jalutada. Jõgi jagab linna kaheks ning paljud tuntumad vaatamisväärsused jäävad selle lähedusse.

Pärast Temple Bar piirkonda liikusimegi mööda jõeäärt Trinity College suunas. Üks tuntumaid sildu on kindlasti Ha’penny Bridge, mis ühendab Temple Bari piirkonda Dublini põhjakaldaga

Tegemist on väikese valge jalakäijate sillaga, mis valmis juba 1816. aastal ning on üks Dublini sümboleid. Sild sai oma nime sellest, et kunagi tuli selle ületamise eest maksta pool penni ehk “half penny” teemaksu. Tänapäeval on see muidugi tasuta ning üks populaarne pildistamiskoht.

Trinity College

Üks Dublini tuntumaid kohti on Trinity College. Tegemist on Iirimaa vanima ülikooliga, mis asutati juba 1592. aastal ning mille vilistlaste hulka kuuluvad näiteks Oscar Wilde ja Samuel Beckett.

Keset Dublini kesklinna asuv ülikoolilinnak on väga ilus ning ajaloolised hooned ja sisehoovid annavad sellele teistsuguse atmosfääri. Ilusa ilmaga on seal tore jalutada.

Trinity College Dublin ülikool — Trinity College

Üks kuulsamaid kohti ülikoolis on vana raamatukogu ja selle legendaarne Long Room. Tegemist on ühe maailma tuntuma raamatukogusaaliga, kus kõrgete puidust raamaturiiulite vahel asuvad sajad tuhanded vanad raamatud. Long Roomi piletiga saab külastada ka Book of Kellsi näitust. Book of Kells on üle 1200 aasta vana rikkalikult illustreeritud käsikiri, mida peetakse üheks Iirimaa tähtsaimaks kultuuriväärtuseks.

Meie sellel tuuril ei käinud, aga tagantjärgi mõeldes, oleks ehk võinud. Kui see on sinu reisikavas, siis soovitan piletid varakult ette broneerida – erinevaid variatne vaata siit.

Tasub teada, et Trinity College’i campuses saab suvekuudel ka ööbida. Kui tudengid on suvevaheajal, renditakse osa ühiselamutubadest turistidele välja. Seega võib olla päris äge võimalus ööbida ühes Iirimaa kuulsaimas ülikoolis. Kui see tundub huvitav, siis vaata Trinity College’i suvise majutuse hindu ja saadavust siit.

Muuseumid

Dublinis on ka mitmeid põnevaid muuseume, aga meie kahepäevase reisi sisse me neid väga ei planeerinud, sest lihtsalt poleks kõike jõudnud. Pigem eelistasime aega veeta linnas jalutades.

Küll aga tegime kiire põike National Museum of Ireland – Archaeology muuseumisse, mis on tasuta. Peamiselt leiab sealt Iirimaa arheoloogilisi leide, keldi kultuuri esemeid, viikingiaegseid väljapanekuid. See polnud liiga huvitav, aga hea koht, kus vihma eest peitu minna ja pealegi tasuta.

Lisaks on Dublinis veel mitmeid tuntud muuseume:

National Gallery of Ireland – Iirimaa tähtsaim kunstimuuseum, kus saab näha nii Iiri kui ka Euroopa kunstnike teoseid. Sissepääs püsinäitustele on tasuta.
EPIC The Irish Emigration Museum – interaktiivne muuseum, mis räägib iirlaste väljarändest ja sellest, kuidas nad on maailma eri paiku mõjutanud.
Kilmainham Gaol – endine vangla, millel on oluline roll Iirimaa iseseisvusloos. Seda peetakse üheks Dublini huvitavamaks ajalooliseks vaatamisväärsuseks.
Little Museum of Dublin – väike ja omanäoline muuseum, mis tutvustab Dublini ajalugu viimase saja aasta jooksul.
Irish Whiskey Museum – hea valik neile, kes soovivad rohkem teada saada Iiri viski ajaloost ja tootmisest.

Dublini poed ja šoppamine

Ma ei ole suur šoppaja, aga reisidel on vahel põnev uusi poode avastada. Kuna meie reisi ajal oli ilm üsna vihmane, oli hea teha mõned poepeatused.

Dublini peamine ostutänav on Grafton Street, kust leiab nii tuntud rahvusvahelisi brände kui ka tänavamuusikuid, kes piirkonnale mõnusat atmosfääri annavad. Kui soovid lihtsalt linnas jalutada ja inimeste sagimist vaadata, siis tasub siit kindlasti läbi minna.

Meie käisime ka St Stephen’s Green Shopping Centre kaubanduskeskuses. Tegelikult läksime sinna rohkem hoone enda kui poodide pärast. Tegemist on väga ilusa viktoriaanlikus stiilis hoonega, mille keskosa katab klaaskatus. Samas leiab näiteks Iirimaal väga populaarse kaubamaja Dunnes Stores ning ka TK Maxxi, kus paljudele meeldib sooduspakkumisi jahtida.

Dublinis on ka palju väiksemad disain ja – vintage-poode. Tuntud piirkonnad on näiteks Temple Bari ja Liberties naabruskonnad.

Raamatusõpradel tasub kindlasti Dublinis mõnda raamatupoodi külastada. Linnal on väga tugev kirjandustraditsioon ning see on koduks sellistele kirjanikele nagu James Joyce, Oscar Wilde ja Samuel Beckett. Üks tuntumaid raamatupoode on Hodges Figgis, mida peetakse Iirimaa vanimaks raamatupoeks.

Stand-up comedy show

Üks asi, mida me Dublinis üsna spontaanselt tegime, oli stand-up comedy show külastamine. Iirimaal on tugev huumorikultuur ja igal õhtul toimub mõni show.

Stand-up ei olnud üldse plaanis, aga sõime õhtust pubis nimega International Bar. Tuli välja, et neil on teisel korrusel ka komöödiaklubi International Comedy Club. Esimene etendus oli juba välja müüdud, aga paari tunni pärast oli ka teine, mille kähku nende kodulehelt broneerisin (16 eurot).

Etendus oli väga lahe ja enamik nalju ka arusaadavad meile. Kindlasti üks kõige meeldejäävamaid kogemusi Dublinis ja soovitan minna.

2. päev – Guiness Storehouse ja Howth

Teiseks päevaks planeerisime Guinness Storehouse’i külastuse, väikese väljasõidu Howthi ning õhtuks veel ühe korraliku Dublini pubikogemuse koos live-muusika ja hea söögiga.

Guinness Storehouse – Dublini kuulsaim vaatamisväärsus

Guinness ja Dublin käivad peaaegu sama lahutamatult kokku kui must leib ja Eesti. Seetõttu oli ka Guinness Storehouse üks neist kohtadest, mida tahtsime kindlasti külastada.

Tegemist ei ole päris klassikalise tehasekülastusega, vaid pigem interaktiivse muuseumi ja elamuskeskusega, kus saab tutvuda Guinnessi ajaloo, pruulimisprotsessi ja brändi kujunemisega. Isegi kui sa suur õllesõber ei ole, on tegemist ühe Dublini populaarseima vaatamisväärsusega ja seda õigusega.

Muuseum kulgeb 7 korrusel ja lõpeb katusebaaris, kus saab Guinessi juues nautida 360 kraadi vaateid Dublinile. Kõik piletid sisaldavad ühte pinti õlut.

Pileti broneerimine

Kuigi tegemist ei ole giidiga tuuriga ja liigud majas omas tempos, lastakse külastajaid sisse kindlatel kellaaegadel. Seega tasub piletid varakult broneerida, eriti kui külastad Dublinit nädalavahetusel. Kõige lihtsam on seda teha Guinessi kodulehel, aga ka Getyourguide platvormil leiab erinevaid kogemusi.

Meie jätsime broneerimise üsna hilja peale ning umbes nädal enne reisi olid saadaval peamiselt ainult pühapäeva hommikused ajad.

Valida saab erinevate pakettide vahel. Suurem osa külastajaid võtab klassikalise iseseisva tuuri, aga olemas on ka mitmeid lisakogemusi. Näiteks Stoutie, kus saad oma pildi Guinnessi vahule printida, või Guinness Academy, kus õpetatakse täiuslikku pinti Guinnessi valama. Lisaks on võimalik osaleda erinevatel degusteerimistel. Veel on olemas ka premium-tuurid, mis on juba märgatavalt kallimad ning sisaldavad näiteks viski degusteerimist, kokteilikoolitust või muid erikogemusi.

Meie valisime Stoutie paketi. Selle käigus saab Guinnessi vahule printida oma pildi ning see oli täitsa äge kogemus. Lisaks sisaldas nii meie pakett kui ka tavapilet pinti Guinnessi Gravity Baris.

See tähendas aga seda, et kuna meie külastusaeg oli pühapäeva hommikul kell 10, siis saime üsna päeva alguses juba neli pinti Guinnessi kahe peale ära juua (tegelikult me neid muidugi ära ei joonu). Kui oleksin uuesti valimas, siis eelistaksin ilmselt mõnda hilisemat aega.

Muide, Gravity Baris oli võimalik valida ka alkoholivaba Guinness, mis oli minu meelest üllatavalt hea.

Liberties – Dublini vanim linnaosa

Guinness Storehouse asub Dublini vanimas linnaosas nimega Liberties. Kui juba Guinnessi külastad, siis soovitan enne või pärast natuke ka ümbruskonnas ringi jalutada.

Liberties on üks Dublini ajaloolisemaid piirkondi, mis oli kunagi tuntud käsitööliste, turgude, õlletehaste ja viskitehaste poolest. Tänapäeval on see mõnus segu vanast ja uuest. Lisaks ajaloolistele hoonetele leiab siit palju toredaid kohvikuid, specialty kohvi kohti, väikeseid poode ja vintage-poode.

Kuna meie olime seal pühapäeval, olid paljud väiksemad poed suletud.

Ühe koha tahaks aga kindlasti välja tuua. Vahetult Guinness Storehouse’i lähedal asub The Art of Coffee, kus käisime pärast tehase külastamist kohvi joomas. Kui satud sinna, siis soovitan kindlasti proovida pistaatsia croissanti. See oli ausalt öeldes üks parimaid croissante, mida viimasel ajal söönud olen.

Howth – väike väljasõit ja matk Dublinist

Kui Dublinis on rohkem kui üks päev aega, siis soovitan teha ka väikese väljasõidu linnast välja. Meie valisime selleks Howthi, mis asub vaid umbes 40 minuti rongisõidu kaugusel kesklinnast. Rongid lähevad iga poole tunni tagant. Pärast Storehouse külastust, kohvikupeatust Liberties linnaosas jalutasime mööda jõeäärt kesklinna, et võtta rong (Dart) Howthi.

Howth on väike mereäärne linnake, mis on tuntud oma kaluriküla atmosfääri, mereandide restoranide ja kaunite rannikuvaadete poolest. Paljud tulevad siia just cliff walk’i pärast – lihtne ja ilusa rannikumatk, mis kulgeb mööda kaljusid ja pakub ilusaid vaateid Iiri merele. Kokku umbes 9 kilomeetrit.

Meie jaoks oli see ideaalne vaheldus linnas jalutamisele. Mõne tunniga sai näha natuke Iirimaa loodust, teha mõnusa matka ning nautida mereäärset atmosfääri. Enne või pärast matka tasub teha ka toidupeatus mõnes fish & chips restoranis. Meie käisime sõprade soovitusel kohas nimega Kish Fish ja võtsime kahepeale ühe kalaeine, pool suitsutatud ja pool klassikalise kalaga.

Minu meelest tasub Howth kindlasti reisikavasse lisada, kui oled lühikesel reisil. Tuntud Cliffs of Moher kaljud on ligi 3 tunni sõidu kaugusel, mis minu meelest nii lühikese reisi korral pole mõttekas ajakasutus.

Darker Kelly’s – Iiri muusika ja õhtusöök

Pärast matka Howthis võtsime rongi tagasi Dublini kesklinna, et viimasel õhtul veel mõnda pubi külastada. Tahtsime leida koha, kus saaks nii süüa kui ka live-muusikat kuulata, sest paljudes pubides pakutakse peamiselt ainult jooke.

Valisime pubi nimega Darkey Kelly’s, mis asub Temple Bari piirkonna lähedal. Seda soovitas meile Guruwalki tuuri giid ning olin selle ka varem Redditi soovitustest salvestanud. Tegemist on väga keskse kohaga, mis on populaarne nii turistide kui kohalike seas. Lisaks on seal igal õhtul Iiri live-muusika.

Ja tõepoolest, see oli üks meie lemmikuid pubielamusi Dublinis.

Koht oli väga elav ja mõnusa atmosfääriga. Söögivalik oli lai ning hinnad Dublini kohta üsna mõistlikud. Portsjonid olid nii suured, et paljusid roogasid võib vabalt kahe peale jagada. Meie tellisime jagamiseks Guinnessi veiselihahautise kartulipüreega, mis maksis 17,90 eurot ja oli väga maitsev. Lisaks võtsime magustoiduks Baileyse juustukoogi.

Bänd oli samuti väga hea ja oskas rahva kiiresti kaasa tõmmata. Pubi oli isegi pühapäeva õhtul rahvast täis ning vaba laua leidmine osutus üsna keeruliseks. Lõpuks õnnestus siiski koht leida. Dublini pubikultuur on tegelikult palju rohkem seotud suhtlemise ja koosolemisega kui lihtsalt alkoholi joomisega. Täiesti tavaline on istuda võõrastega samasse lauda või alustada vestlust kõrval seisvate inimestega.

Igatahes oli see väga mõnus viis reis lõpetada ning kui otsid Dublinis kohta, kus saaks korraga kogeda head pubitoitu, Iiri live-muusikat ja mõnusat atmosfääri, siis julgen Darkey Kelly’s pubi kindlasti soovitada.

Kus me ei käinud

Kahe päevaga jõuab Dublinis päris palju teha, aga loomulikult kõike ei jõudnud.

Kõige rohkem kahju oli ilmselt sellest, et ei jõudnud Cliffs of Moher kaljude juurde. Tegemist on ühe Iirimaa tuntuma loodusvaatamisväärsusega, kuid Dublinist on sinna üsna pikk sõit ning ühepäevane väljasõit oleks tähendanud peaaegu terve päeva bussis veetmist. Üleüldse arvan, et Iirimaal on palju ilusat loodust ja teisi piirkondi, mida avastada.

Samuti jäi külastamata Trinity College’i kuulus Book of Kellsi näitus ja Long Room raamatukogu, millest ka varem kirjutasin.

Lisaks ei külastanu me ühtegi viskitehast ega osaleda degusteerimisel. Dublinis on selleks mitmeid võimalusi ning Iiri viski huvilistele võiks see kindlasti huvi pakkuda. Mulle viski ei maitse, mistõttu polnud huvitatud ka nende degusteerimisest.

Veel jäi seekord vahele mõni teatrietendus või muusikal. Dublinis on üsna aktiivne kultuurielu ning õhtuseks tegevuseks leidub palju enamat kui ainult pubid ja live-muusika.

Kusjuures Dublinis esinevad päris sageli ka maailmakuulsad artistid. Kui oled niikuinii mõne kontserdi pärast linnareisi planeerimas, siis tasub Dublinit kindlasti kaaluda. Sageli mõeldakse automaatselt Londoni peale, aga Dublin on palju kompaktsem ja mugavam linn. Lennujaam on kesklinna lähedal, ühest kohast teise jõuab kiiresti ning nädalavahetuse jooksul saab lisaks kontserdile ka linnaga tutvuda. Minu meelest on see päris hea kombinatsioon.

Dublini pubid, toidud ja söögikohad

Dublini pubikultuur on legendaarne ja kuigi ma ei ole liiga suur õlleinimene, oli erinevate traditsiooniliste Iiri pubide külastamine väga lahe. Peaaegu igal õhtul mängib kuskil live-muusika, inimesed on rõõmsad ja suhtlevad omavahel.

Kõige turistilikum piirkond on muidugi Temple Bari ümbrus. Sealt leiab rohkelt pubisid ja kõige kuulsam neist on muidugi Temple Bar Pub. Hinnad on seal kõrge, pubi rahvast täis ja minu jaoks liiga turistilik. Ühe õlle võib muidugi teha, aga me läksime sealt kohe edasi.

Palju rohkem meeldisid mulle natuke traditsioonilisemad ja vähem turistilikud pubid. Näiteks:

Darkey Kelly’s: üks ägedamaid, kus käisime. Iga päev Iiri live-muusika, maitsev kohalik toit ja väga suured portsud.
O’Donoghues Bar: kohalik pubi, elav pubi ja muusika.
International Bar: kohalik atmosfäär, odav Iiri stew ja teisel korrusel comedy club.

Toidud on üsna sarnased klassikalisele Briti menüüle – hautised, fish & chips, pirukad, burgereid. Mitte kõige tervislikum toit. Hinnad on Dublinis pigem kallid. Tavaline pubitoit maksab üsna tihti 20+ eurot. Samas on pubiroad üsna suured ja neid võib sageli isegi jagada.

Mõned klassikalised toidud, mida proovida:

Irish stew ehk traditsiooniline lambahautis
Fish & chips
Shepherd’s pie
Guinnessi kõrvale erinevad piruka tüüpi toidud

Lisaks pubidele on ka rohkelt kohvikuid või teisi söögikoht. Meile meeldisid näiteks:

The Art of Coffee – pistaatsia croissant
Rumi Cafe Temple Bar – kohvi
Falafel – erinevad falaflid, hummus, sharwma

Praktiline reisiinfo

Raha ja maksmine

Iirimaal on kasutusel euro. Kõikies restoranides ja poodides sai maksta kaardiga. Sularaha (münte) läks vaja bussipiletit ostes, kuna me Leap kaarti ehk ühistranspordikaarti ei ostnud. Õnneks poodides olevad inimesed olid väga sõbralikud ja valmis sularaha müntidena tagasi andma, kui sealt midagi ostsime. Juttu oli, et 2026. aasta lõpuks võetakse kasutusele ka kontaktivaba kaardiga ühekordse pileti ostmise bussist. Loodame!

Hinnatase (2026. kevade seisuga)

Dublini hinnatase on päris kõrge, eriti just majutuse osas. Hotellita eest tuleb maksta 200–300 eurot öö kohta ning ka hostelid ei ole enam eriti odavad. Enda majutuse soovitustest kirjutasin juba eelmises peatükis. Üldiselt on hinnad sarnased Londoni, Kopenhaageni või Amsterdami omadega. Samas toit ja kohvi on üsna sama nagu Eestis. Meie majutus sisaldas hommikusööki ja pubis süües tihti jagasime ühte rooga, sest need olid väga suured.

Mõned näited

Pearoog pubis: 17-25 eurot – sageli on need aga väga suured, et parem on jagada
Pint Guinnessi umbes 8-9 eurot
Kohv 4-5 eurot
Saiakesed kohvikus 4-5 eurot
Bussipilet 2.60 eurot
Stand-up show 16 eurot

Internet

Kuna Iirimaa kuulub Euroopa Liitu, saad Eesti mobiilipaketti kasutada samadel tingimustel nagu kodus. Dublinis toimis see igal pool hästi. Akupanga soovitan kaasa võtta.

Pistikud

Iirimaal kasutatakse samu pistikuid nagu UK-s ehk kolme kandilise kontaktiga G-tüüpi pistikuid. Eesti ja teiste Euroopa riikide tavalised pistikud sinna otse ei sobi. Seega tasub adapter kaasa võtta.

Dublini linnareisi kokkuvõte

Kokkuvõttes oli Dublin täitsa tore sihtkoht üheks nädalavahetuseks. Kuna linn on üsna kompaktne, siis tundus, et kahe päevaga jõudis päris palju näha ja teha. Lisaks saime juurde ka väikese väljasõidu Howthi.

Ma ei ütleks, et Dublinist sai nüüd minu maailma lemmiklinn ning ilm meid ka just ei hellitanud, aga kindlasti oli saime toredaid emotsioone. Eriti jäid meelde Guiness storehouse, pubikultuur, live-muusika ja stand-up show.

Kindlasti võiks tulevikus ka teisi Iirimaa piirkondi külastada ja ka UK all olevat Põhja-Iirimaad.

Veel ideid lühikeseks linnareisiks Euroopas

Vaata ka lehte Kasulikud lingid reisimiseks ning postitusi reisi planeerimisest (kindlustus, autorent, pakkimislist) – sealt leiad palju praktilisi tööriistu ja nippe, mis aitavad järgmist reisi paremini ette valmistada.

Loodan, et leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi. Kui jah, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda! Lisaküsimuste korral kirjuta enda küsimus kommentaaride alla ja vastan esimesel võimalusel.

Tere! Hiie-Liin siin!