Sloveenia on minu meelest üks neist riikidest, mis saab täiesti teenimatult liiga vähe tähelepanu. Mul oli see tegelikult juba ammu reisiplaanides. See väike ja mitmekesine riik tundus ideaalne sihtkoht, kus üks juuni nädal veeta – mäed, järved, türkiissinine jõgi, väikesed linnad ja palju loodust.
Seekord otsustasime Sloveenia külastuse ühendada ka Põhja-Horvaatia Istria poolsaare rannikuga, et saada reisi lõppu natuke Vahemere hõngu ja suveõhtuid mere ääres.
Selles postituses jagan meie 10-päevast Sloveenia marsruuti, praktilisi nõuandeid, transpordisoovitusi ja lemmikkohti, mis kogu selle reisi eriti meeldejäävaks tegid.
🔗 Kui reisid Sloveenias, võivad sulle veel huvi pakkuda postitused: “Mida teha Bledi järve ääres?” ja Istria poolsaar ja Rovinji Põhja-Horvaatias
📷 Kui sa mind veel Instagramis ei jälgi, siis soovitan seda teha, kuna seal jagan rohkem ja jooksvalt oma reisidest. Pane follow @hiieliinreisib. Sloveenia postitused: Bledi järv, Vintar Gorge ja Soca jõgi, Triglav rahvuspark, Piran ja Trieste, Sloveenia kokkuvõte
Mis koht see Sloveenia üldse on?
Sloveenia on väike, mägine ja roheline ning mitmekesine riik Kesk-Euroopas, mis jääb Austria, Itaalia, Horvaatia ja Ungari vahele. Kuigi pindalalt on see väiksem kui Eesti, leiab sealt mägesid, järvesid, koopad, veinipiirkonnad ja armsad linnad ning ka veidi Vahemere rannikut. Kõik lühikeste vahemaadega ja ühendatud üsna hea kiirteega, mis muudab seal reisimise väga lihtsaks.
Riik kuulub Euroopa Liitu ja Schengeni alasse, rahaühikuks on euro ning hinnatase sarnaneb Eestiga. Pealinn Ljubljana on tuntud oma rohelisuse, rattasõbralikkuse ja boheemlasliku atmosfääri poolest. Looduslikult on Sloveenia tõeline pärl: Alpid põhjas, türkiissinine Soča jõgi lääne pool ja Vahemere rannik lõunas.
Miks ma soovitan Sloveeniasse reisida?
Paljud küsisid üllatunult, et miks just Sloveenia? (sh ka Janis 😄) Tõesti, see ei ole klassikaline “bucket list” sihtkoht, kuhu kõik Instagramis sõidavad. Aga just sellepärast tasubki sinna minna.
Minu jaoks oli Sloveenia ideaalne kombinatsioon:
- Hästi toimiv ja lihtne reisida
- Väikesed vahemaad – saad ühe päevaga olla mägedes, järve ääres, rannas ja linnas
- Mõnusalt vaikne ja mitte nii üle rahvastatud nagu paljud teised Euroopa riigid
- Ja see loodus… tõesti, vaated on nagu postkaardilt
Lisaks sobib Sloveenia hästi nendele, kes tahavad reisi kombineerida naaberriikide külastamisega – näiteks Horvaatia, Austria või Itaaliaga (meie käisime ka Horvaatias ja mõneks tunniks ka Põhja-Itaalia Trieste linnas).
Mind isiklikult üllatas, kui palju paralleele leidsin Eestiga – mõlemad on väikesed, hästi organiseeritud riigid, kus ollakse oma keele ja kultuuri üle uhked. Samas on Sloveenia võrreldes paljude teiste “endise idabloki” riikidega tunduvalt arenenum. Ka hinnatase oli üsna sarnane.
Mul olid Sloveenia suhtes tegelikult üsna suured ootused… aga kogu reis oli isegi parem, kui lootsin.
Sloveenia reisi planeerimine
Kuidas minna Sloveeniasse?
Kõige lihtsam viis Sloveeniasse jõudmiseks on lennata Ljubljanasse. AirBalticul on sinna regulaarne ühendus, kuid 2025. aastal otselendu Tallinnast veel ei ole, seega tuleb teha ümberistumine Riias.
Õnneks on AirBalticul tihti häid pakkumisi – eriti tasub silm peal hoida sügisesel Kraba kampaanial, kust leiab sageli parima hinnaga piletid. Mina ostsingi enda piletid juuniks juba eelmise aasta sügisel. Heade hindade leidmiseks soovitan jälgida ka: trip.ee, reisidiilid.ee
Alternatiivina võib lennata Veneetsiasse või Rijekasse Horvaatias sealt rendiautoga Sloveeniasse sõita. Esimene neist on umbes 3-tunnise sõidu kaugusel Sloveenia piirist ja teine 2,5 tunni kaugusel.
Hea teada! Kui tahad matkamise jaoks kaasa võtta matkakeppe, pead ostma juurde ka alumise pagasi, sest käsipagasisse neid ei lubata. Kui plaanid mitmepäevast matka Triglav rahvuspargis, siis tasuvad need ära.
Ilm ja parim aeg Sloveenia reisimiseks
Parim aeg Sloveeniasse reisimiseks on mai kuni september, kui ilm on soe ja loodus kõige ilusam.
- Juuni–august: soe (25–30 °C), ideaalne matkamiseks ja ujumiseks, aga juulis-augustis on ka kõige rohkem turiste.
- Mai ja september: rahulikum, ilm endiselt hea – sobib eriti hästi neile, kes ei taha rahvamasse
- Talv: hea aeg suusatamiseks (nt Vogel, Kranjska Gora)
Meie käisime juunis jaanipäeva ajal – ilm oli suurepärane (25-30 kraadi) ja turiste veel veidi vähem kui juulis ning augustis. Ljubljanas oli mõnus suvine atmosfäär, matkarajal väga hea temperatuur ning rannikul vesi soe. Paljud hoiatasid meid ummikute eest kiirteedel, seda eriti Ljubljana ja Bledi ümbruses, aga juuni keskel me neid ei kogenud.
NB! Arvesta aga sellega, et mais ja juunis ei sõida Triglavi rahvuspargi juures veel kõik shuttle bussid sellise regulaarsusega nagu kõrghooajal (juulis, augustis). Näiteks tahtsime Stara Fužina ja Planina Blato vahel shuttle-bussi, et alustada ja lõpetada matka veidi kõrgemal. Selgus, et see käib juunis vaid nädalavahetustel (juulis ja augustis ka nädala sees), mis tähendas, et matkalt tagasi tulles pidime rada muutma ja pikemalt alla kõndima.
Autorent
Kuigi Sloveenias on täiesti toimiv ühistransport, soovitan kindlasti rentida auto, kui vähegi võimalik. See annab nii palju rohkem vabadust ja võimalust spontaanselt peatusi teha või marsruuti muuta – eriti kui plaan on liikuda kaugemale kui Ljubljana ja Bled.
Teed on väga heas korras, liikluskultuur on rahulik ja viisakas ning kuna Sloveenia on väike riik, saab ühest kohast teise kiiresti. Välja arvatud muidugi mägistes piirkondades.
Meie rentisime auto kümneks päevaks, alates reisi teisest päevast. Kuna esimese päeva veetsime Ljubljanas, polnud seal autot vaja ega oleks seda kuskil ka parkida saanud. Reisi lõpus andisime auto tagasi otse lennujaamas, mis oli mugav ja sujuv.
Tahtsime ka Horvaatiasse ja Itaaliasse autoga minna, seega pidime lisaks maksma 60 € piiriüleste lubade eest
💡Auto rentisime Discovercars platvormi kaudu. Kasutame seda lehte parima hinna saamiseks peaaegu kõikidel enda reisidel. Tegu pole autorendifirmaga, vaid lehega, mis vahendab erinevaid pakkumisi. Valisime nende lehelt Europacar auto. Kindlasti soovitan juurde võtta täiskindlustuse – kas Discovercars platvormi kaudu või autorendifirmalt. Samuti pakuvad ka mõned krediitkaardid täiskindlustust (nt Swedbank Platinum – olemegi viimasel ajal seda varianti kasutanud).
Transport ja liikumine kohapeal
Ühistransport
Ühistransporti kasutasime vaid Ljubljanas ja selle ümbruses. Ljubljana linnas toimib bussiliiklus hästi – pileti saab osta bussis viipemaksega. Lennujaamast tulime linna shuttle bussiga ja seal oli vaja sularaha.
Väga hea on ka ühendus tuntumate kohtade vahel nagu Ljubljana, Bled, Bohjin. Kuna lennujaam asub Bledi järve ja Ljubljana vahel, saab isegi lennujaamast otse järve äärde sõita. Kui olete vaid lühemal linnareisil, siis ilmselt tasubki üks ots nii teha.
Bussiliiklus Sloveenias on hästi korraldatud, eriti suuremate sihtkohtade vahel nagu Ljubljana, Bled, Bohinj ja Koper. Piletid on üsna soodsad ja sõiduplaanid tihedad. Linnades, nagu Ljubljana, saab bussis maksta viipemaksega, kuid kaugliinidel tuleb pilet sageli osta sularahas või ette veebist. Meie kasutasime bussi vaid Lubljanas liikumiseks ja lennujaamast linna sõitmiseks. Linnas kasutasime vaid viipemakset, aga lennujaama shuttle bussis oli vaja sularaha.
Rongiliiklus katab samuti peamised suunad, näiteks Ljubljana – Bled (Lesce-Bled), Ljubljana – Maribor ja Ljubljana – Bohinjska Bistrica. Rongid on üldiselt rahulikud ja pakuvad ilusat loodusevaadet, kuigi on aeglasemad ja harvemad kui bussid. Meie tavalisi sõiduronge ei kasutanud. Pileteid saab osta jaamast või Sloveenia raudtee kodulehelt.
Meie eriline kogemus oli autorong Most na Soči ja Bohinjska Bistrica vahel. See säästab aega ja väldib mägiteid. Sellest räägitakse üsna vähe ja ka mina sain autorongist teada alles Sloveenias olles chat gpt abil. Sõitsime autoga rongile ja rong viis meid läbi tunneli ja mägede otse Triglav rahvuspargi teisele poole. Sõidu ajal istusime ise autos. Sõit kestis umbes 40 minutit ja pilet maksis ca 18 €. Piletit ette broneerida ei saa ja soovitatav on vähemalt 30-60 minutit enne väljumist kohale minna, et enda autole koht saada.
Takso ja sõiduäpid Sloveenias
Kõige populaarsem äpp takso tellimiseks Ljubljanas on Metro Taxi App. Uber alustas Sloveenias tegutsemist alles 2025. aasta mais, aga ma pole kindel, kui hästi see toimib. Metro Taxi on ilmselt kõige kindlam valik.
Hinnatase ja maksmine
Sloveenia hinnatase oli 2025. aasta suvel üldjoontes sarnane Eestile. Tegemist pole kindlasti odava sihtkohaga – miskipärast on see paljudele üllatus, kui Sloveeniast räägin.
Kindlasti soovitan majutuse broneerida ära võimalikult vara. Majutuse hinnatase oli mulle päris suur üllatus. Enamus hindu algasid 120 eurost ja need olid ka pigem lihtsamat sorti. Me reisisime ka kõrghooajal. Kui olen palju kuulnud Horvaatia kallitest hindadest, siis Põhja-Horvaatias rannikulinnas saime sama raha eest ikka palju rohkem kui Sloveenias.
Restoranis olid tavaline roa hind umbes 15-20 eurot. Kokteilid olid veidi odavamad – 8-10 eurot.
Sularaha ja kaardimakse
Enamikus kohtades sai maksta kaardiga – nii poodides, restoranides kui ka tanklates, ning viipemakse toimis probleemideta. Samas tasub natuke sularaha alati kaasas hoida, sest tuli ette olukordi, kus väiksemas poes või kohalikus söögikohas kaardimakse ei töötanud või seda lihtsalt ei aktsepteeritud. Üllatuslikult sai Triglav rahvuspargi mägimajades kõige eest kaardiga maksta.
Majutus
Ööbisime Sloveenias üsna lihtsates majutuskohtade – sageli jagatud vannitoaga. Samas olid need kõik puhtad ja viisakad. Kuna me sel ajal tööd ei teinud, lähtusime valikul peamiselt parkimisvõimalusest, asukohast ja hinnast.
Siin on meie Sloveenia ja Horvaatia majutuskohad:
- Ljubljana: Dungeon Apartment– stiilne korter Ljubljana kesklinnas. Tasuta parkimisvõimalust ei ole.
- Bledi järv: Rooms Jani– väga armas majutuskoht vaikses piirkonnas. Bledi kesklinn on lühikese jalutuskäigu kaugusel ning nad pakuvad tasuta parkimist. Samuti oli majutuskohas väga maitsev hommikusöök.
- Bohinji järv: Hostel Pod Voglom – lihtne majutus Bohinji järve ääres, aga päris mõnusa atmosfääriga ja ilmselt üks odavamaid kohti, mis piirkonnas leidub. Seal on koha peal restoran ja baar, saab tasuta parkida ning rentida SUPe. Natuke suvelaagri meeleoluga koht. Tore oli see päriselus oli tuba ilusam kui piltidel. Hea koht, kus viibida enne Triglavi matkale suundumist.
- Triglav rahvuspark: Vodnikov dom na Velem polju – meie esimene mägihütt matkal. Väga ilusa vaatega mägedele ja orgudele. Seal oli ka mõnus istumisala ning 10€ sai lisaks ka duši kasutada. Ööbisime 4-inimesega ühistoas, vannitoad on alati jagatud. Võtsime neilt ka hommiku – ja õhtusöögi ning lisaks tellisime kaasa võileiva järgmiseks päevaks. Joogivesi on tasuta.
- Triglav rahvuspark: Koča pri Triglavskih jezerih – meie teine mägihütt matkal. See asus veidi madalamal. Dušivõimalust seal polnud, aga tundus veidi sotsiaalsem hütt ja väga sõbralik teenindus. Ööbisime 10-inimesega ühistoas. Joogivesi on tasuta.
- Rovinj, Põhja-Horvaatia: Apartments Kristina – korralik ja praktiline korter Rovinji rahulikus piirkonnas. Mulle väga meeldis, et seal oli privaatne rõdu ja kinnises aias parkimine. Vanalinna oli umbes 20-minutiline jalutuskäik.
- Ljubljana: Airbnb – viimase öö majutuskoht enne lennujaama minekut. Korter asub Ljubljana äärelinnas ühe kohaliku pere aias (eraldi majaosa). See oli ilmselt üks paremaid majutusi Sloveenias – ilus, praktiline ja isegi hommikusöögi materjal oli külmkapis. Samuti oli seal tasuta parkimine ning lennujaam 20-minutilise sõidu kaugusel.
Internet
Sloveenia kuulub Euroopa Liitu, seega saab Eesti SIM-kaardiga kasutada mobiilset andmesidet ilma lisatasuta – eraldi SIM-kaarti või paketti pole vaja. Üldiselt oli ühendus väga hea ja enamikus kohtades töötas isegi 5G.
Kui kasutad telefoni Google Mapsi või Waze’i abil navigeerimiseks, veendu, et sul on piisavalt suur andmemaht, eriti kui sõidad pikemalt autoga ringi.
Tähtis teada: Triglav rahvuspargis ja mägipiirkondades võib internetiühendus olla kehv või üldse puududa. Kui plaanid matkata, laadi kindlasti kaardid enne telefonisse alla.
Mida teha Sloveenias: minu reisikava ja kogemus
| Päev | Transport | Tegevus | Öömaja |
|---|---|---|---|
| 1.päev | Lend: Riia-Ljubljana | Saabumine ja Ljubljana | Dungeon Apartment |
| 2.päev | Auto: Ljubljana-Bled | Bledi järv ja ümbrus | Rooms Jani |
| 3.päev | Auto: Bled-Vintar Gorge-Bovec-Soča Gorge-Most na Soči Autorong: Most na Soči- Bohinjska Bistrica Auto: Bohinjska Bistrica-Bohinj | Vintar Gorge, Jansa järv, Vršič Pass, Bovec, Great Soča Gorge, Bohinj järv | Hostel Pod Voglom |
| 4.päev | – | Triglav rahvuspark matk | Vodnikov dom na Velem polju |
| 5.päev | – | Triglav rahvuspark matk | Koča pri Triglavskih jezerih |
| 6.päev | Auto: Bohinj – Sokcjan koopad – Rovinj | Triglav rahvuspark matk | Apartments Kristina |
| 7.päev | Auto: Istria poolsaar | Rovinj tööpäev Pula ja Kamenjak rahvuspark | Apartments Kristina |
| 8.päev | Auto: Istria poolsaar | Rovinj tööpäev Rannad | Apartments Kristina |
| 9.päev | Auto: Istria poolsaar | Rovinj tööpäev Motovun ja Pale | Apartments Kristina |
| 10.päev | Auto: Rovinj-Piran-Trieste-Ljubljana | Piran ja Trieste | Ljubljana Airbnb |
| 11.päev | Lend: Ljubljana-Riia | Kojusõit |
1. päev: saabumine ja Ljubljana vanalinn
Ljubljana lennujaama jõudsime Airbalticu otselennuga Riiast umbes kella 14:00 paiku. Kuna plaanisime esimese päevad pealinnas veeta, rentisime auto alles järgmisel päeval. Lennujaamast linna sõitsime bussiga nr 28, mis väljub terminal A vastas asuvast platvormist. Pilet maksis paar eurot, aga seda sai osta ainult sularahas. Sõit lennujaamast kesklinna kestis umbes 50 minutit.
Pärast majutuses check-ini tegemist oli aeg Ljubljana avastamiseks. Sloveenia pealinn on väike, aga elav ja väga mõnusa atmosfääriga. Kogu vanalinna elu koondub jõe äärde, kus on jalakäijate tänavad, kohvikud, tänavaturg ja palju istumiskohti – ideaalne jalutamiseks ja kohvikus istumiseks. Kesklinn on autovaba ja seal on aplju rohelust.
Meie plaan oligi lihtne: jalutada, kohvitada ja vaibiga kaasa minna. Hiliseks lõunaks proovisime midagi kohalikku – Sloveenia rullitud pelmeene ehk štruklji. Neid pakutakse nii soolaste kui magusatena. Soovitame väga kohta Moji štruklji Slovenije, kus proovisime karulaugu, kodujuustu ja pistaatsiapähkli maitseid. Kõik olid head, aga lemmikuks sai pistaatsia – midagi täiesti uut ja teistsugust!
Lisaks astusime läbi ühest jäätisekohvikust ja nautisime aperol spritzi – kuni kella 19:00 on paljudes kohtades happy hour. Jalutasime veel mööda jõeäärt kesklinnast veidi eemale, kus kohalikud pikutasid murul ja nautisid sooja suveilma.
Õhtu lõpetuseks sattusime täiesti juhuslikult Ljubljana festivalikontserdi peaproovi, mis toimus keskplatsil ja oli kõigile tasuta. Väga lahe kogemus! Suveperioodil toimub Ljubljana linnas palju erinevaid üritusi – soovitan vaadata ürituste kalendrit 👉 Visit Ljubljana sündmused
Mida veel Ljubljanas teha?
- Sõida köisraudteega Ljubljana lossini – sealt on head vaated linnale. Seal on ka kohvik ja ilus päikeseloojanguvaade.
- Guruwalk jalgsituur – plaanisime sinna minna, aga kuna ilm oli nii hea, siis ei jaksanud tuuritada. Tavaliselt alati käin uues riigis vähemalt ühel jalgsituuril.
- Tivoli linnapark või lihtsalt Tivoli park – Sloveenia pealinna Ljubljana suurim park.
Ljubljana söögikohad:
- Moji štruklji Slovenije – väga lai valik rullitud pelmeene (nii soolaseid kui ka magusaid)
- Gostilna Sokol – traditsiooniline Sloveenia söök
- Pop’s Pizza & Sport – väga soovitatud pitsarestoran jõe ääres
- Stow – väga ilusa disainiga ja lahe specialty coffee kohvik; hea koht, kust arvutiga tööd teha
🏨 Ljubljana majutus: Dungeon Apartment – stiilne korter Ljubljana kesklinnas. Tasuta parkimisvõimalust ei ole.
2. päev: Ljubljana toidufestival ja Bledi järv
Ljubljana toidufestival
Teise Sloveenia päeva esimese poole veetsime Ljubljanas. Esiteks seetõttu, et Janisel oli vaja veidi arvutis tööd teha ja teiseks põhjuseks oli reedene toidufestival.
Töö tegemiseks leidsime väga laheda kohviku 📍Stow, mis asub muuseumi keskel. Kui sulle meeldib specialty kohvi ja ilusad kohvikud, siis soovitan minna.
Lõunat sõime Ljubljana toidufestivalil. See on avatud igal päikesepaistelisel reedel kell 10–21 Pogačarjevi väljakul, kus erinevad kohalikud restoranid ja veiniärid oma toodangut pakuvad. Seal leidus nii kohalikke roogasid kui ka maailmaköögi toite. Väga mõnus atmosfäär ja ilusa ilmaga kindlasti soovitan. Mina proovisin enda reisi esimese trühvipasta – trühvliga road on nii Sloveenias kui ka Põhja-Horvaatias väga levinud.
Pärast lõunat läksime järgi enda rendiautole, et sõita Bledi järve äärde. Rendiauto broneerisime Discovercars lehekülje kaudu.
Bledi järv
Bledi järv on ilmselt üks tuntumaid paiku Sloveenias. Ljubljanast on sinna autoga vaid 45 minutit. Mind hoiatati, et kõrghooajal juulis ja augustis võib nädalavahetusel Bledi sisenemisel olla ummikuid. Juunis reedesel päeval aga läks kõik sujuvalt ja kiirelt. Sloveenia liikluskultuur on väga hea ja kiirteed korralikud. Parkimine on Bledis kallis ja piiratud – soovitan leida majutuskoha parkimisega.
Bledi on ka hea bussiühendus – nii Ljubljanast kui ka lennujaamast. Kuna lennujaam on tegelikult Bledi ja Ljubljana vahel, võib vahel isegi hea mõte sinna otse minna.
👉 Loe blogipostitust Sloveenia pärl: Mida teha Bledi järve ääres? ja salvesta minu Instagrami kokkuvõte Bledi järve külastamisest.
Jõudsime Bledi umbes 14:30, panime oma asjad majutuskohta (Rooms Jani) ja asusime järveümbrusega tutvust tegema. Ilm oli päikseline ja umbes 27 kraadi ning kogu meeleolu oli väga suvine.
Esmalt proovisime Bledi kreemkooki (Blejska kremšnita), mis on kohustuslik. Maitses väga hästi – soovitan! Seejärel laenutasime paadi, et järvel ja järvesaare ümbruses aerutada. Soovi korral oleks saanud ka saarele minna, aga see ei tundunud mulle liiga põnev. Paadi soovitan laenutada mitte kesklinnast, vaid pigem rohkem saare lähedalt järve külje pealt. Sel juhul jõuab saare juurde kiiremini. Kui hakkasime tagasi aerutama, oli järsku suur vastutuul, mistõttu oli hea meel, et täiesti järve teise otsa ei pidanud aerutama.
Edasi kõndisime järve teise otsa (linna vastaskaldal), et alustada väikest matka Ojstrica ja Osojnica vaatepunktidesse. Planeerisime selle kuldse tunni ajale. Matk pole pikk, aga on päris järsult ülesmäge. Aga need vaated on seda väärt! Kokku võttis see umbes tunni.
Kui vaatekohast alla jõudsime, tegime kiire järvesulpsu. Kell oli selleks ajaks juba päris palju ja päike peaaegu loojunud. Edasi läksime mööda järve teist kallast tagasi Bledi kesklinna. Kokku on järvering umbes 6 kilomeetrit.
Kui kesklinna jõudsime, oli kell juba peaaegu 10 õhtul. Tuli välja, et sel kellaajal enam peaaegu ükski restoran toitu ei paku – isegi kui koht on avatud, siis köök sulgeb vähemalt 1,5 tundi enne seda. Olime juba veidi ahastuses, et jääme pärast pikka ja väsitavat päeva nälga, aga tänu kohalike soovitusele leidsime tänavatoidukoha Mega Burger Bled, kes meid viimaste klientidena teenindas ja kaks trühvliburgerit valmis tegi.
Kuigi jõudsime Bledis kõik asjad, mida tahtsime ära teha, oleksin seal ilusa ilmaga hea meelega ühe päeva veel olnud ja lihtsalt järve ning meeleolu nautinud.
🏨 Lake Bled majutus: Rooms Jani – väga armas majutuskoht vaikses piirkonnas. Bledi kesklinn on lühikese jalutuskäigu kaugusel ning nad pakuvad tasuta parkimist. Samuti oli majutuskohas väga maitsev hommikusöök.
3. päev: Vintar Gorge, Great Soča Gorge, Bohinj järv
Kolmandaks päevaks olime esmalt planeerinud vaid Bledi järvest vaid 5-minutilise sõidu kaugusel oleva Vintar Gorge külastamise ja pärast seda lebopäeva Bohinji järve ääres. Kuna saime esimesega juba kella 10:30 ühele poole, avastasime, et Sloveenias on veel palju kohti, mida avastada, mistõttu tuli üks päris pikk ja aktiivne sõidupäev.
👉 Loe ja salvesta minu Instagrami kokkuvõte nendest kohtades – link siin.
Kitsas kanjon: Vintar Gorge
Vintgar Gorge (sloveeni keeles Soteska Vintgar) on kitsas kanjon Bledi lähedal – autoga vaid 5 minutit. Selle põhjas voolab türkiissinine Radovna jõgi ning mööda kanjonit kulgeb laudtee, mis lookleb otse jõe kohal ja kaljuseintel. See pakub ilusaid vaateid koskedele, kärestikele ja järskudele kaljuseintele. Tegemist on ühe Sloveenia populaarseima vaatamisväärsusega.
Meile soovitati minna võimalikult vara, et vältida rahvamasse ja see oli hea soovitus. Olime parklas kell 8:12, sisenemisaeg rajale oli 8:42. Rahvast oli veel vähe ja jalutuskäik mööda kanjonit oli rahulik ning vaated ilusad. Tee ise ei ole pikk, aga pärast kanjoni lõppu tuleb matkata tagasi teist teed pidi. Valisime matka mööda mäenõlva, mis oli mõnusalt vaheldusrikas ja pakkus vaateid väikestele küladele. Mitte liiga raske, aga natuke liikumist sai küll. Tagasi autoparklas olime kell 10:30, et jätkata Sloveenia avastamist.
Kui oled Bledi või isegi Ljubljana kandis, tasub Vintgar Gorge kindlasti külastada. Kuna olen sarnases kohtades käinud, siis ülisuurt vau momenti ei olnud, aga jäime rahule, et käisime.
Mida teada enne külastust?
- Asukoht: Parkla 1 (P1) Bledist autoga 5 minutit, jalgsi ~30 minutit; olemas ka shuttle-bussid. Kui teisest suunast tulla, tasub kaaluda teisi parklaid (nt P3).
- Piletid: broneeri varakult ette (https://www.vintgar.si/en/) – sisenemine toimub kindlal kellaajal
- Parkimine: tasuta, aga matka algusest eemal; parklast viib edasi shuttle-buss (hinna sees)
- Turvalisus: rajal tuleb kanda kiivrit (antakse koha peal)
- Tagasitee valikud:
- Green Trail (vasakule) – lühem tee tagasi parklasse läbi metsa (sobib neile, kes eelistavad lühemat ja lihtsamat rada)
- Red Trail (paremale) – pikem ring mööda mäenõlva, mis kulgeb läbi väikeste külade ja pakub vaateid. Meie valik; pigem kerge matk, aga palju mõnusam ja vaheldusrikkam.
- Raskusaste: Üsna lihtne, kokku võttis umbes 1,5 tundi. Sobib ka lastega.
Tehisjärv: Lake Jasna
Vintgar Gorge’ist startisime kell 10:30 ja suundusime Boveci poole, et jõuda Soča jõe äärde. Tee peale jäi mitu peatust.
Esimene neist oli 📍Lake Jasna – kaunis türkiissinine mägijärv Kranjska Gora külje all. Sõit sinna võtab umbes 45 minutit. Järv on kunstlik, aga oma asukoha ja selge veega näeb välja nagu midagi postkaardilt. Ümberringi kõrguvad mäed, vesi peegeldab nagu klaas ja taustal seisab kuulus metallist kivikõndija (Zlatorog) kuju, mis on Sloveenia mütoloogias oluline tegelane.
Meie olime seal vaid lühidalt – tegime väikese jalutuskäigu ümber järve, nautisime vaadet ja tegime mõned pildid. Seal oli ka mõnus kohvik ja muruplats, kus inimesed nädalvahetusel tšillisid ja päevitasid. Kui aega rohkem, võib ka pikema pausi teha.
Järgmine loogiline peatus oleks Vene kabel ehk 📍Russian Chapel – väike puidust kabel tee ääres. Selle rajasid Esimese maailmasõja ajal Vene sõjavangid, kes ehitasid mägiteed ning kellest paljud hukkusid laviinides. Kabel on rajatud nende mälestuseks. Kuna ajaga oli veidi kitsas, jätsime selle vahele.
Vršič Pass – Sloveenia kõige ikoonilisem mägitee
Pärast Lake Jasnat jätkasime sõitu mööda 📍Vršič Passi – see on Sloveenia kõrgeim mäekuru, mis ulatub 1611 meetri kõrgusele. Tee lookleb läbi Triglavi rahvuspargi ja ühendab Kranjska Gorat ning Trenta orgu. See on üks Sloveenia kõige ikoonilisem mägitee.
Tee ise on kitsas, aga heas seisukorras – iga kurvi taga avaneb uus vaade mägedele. Autoaknast saab juba palju nautida, aga soovitame kindlasti peatuda ka tipu juures, kus asub väike parkla ja vaateplatvorm.
Väike linn Bovec
Pärast Vršič Passi tippu viis tee meid alla Trenta orgu ja sealt edasi 📍Boveci – väikesesse linnakesse, mis asub otse mägede ja Soča jõe vahel.
Sõit Lake Jasnast Bovecisse läbi Vršič Passi kestab umbes 1,5 tundi. Kui teha pikemaid peatusi, siis ilmselt kauem.
Bovec ise on rahulik linn – ideaalne koht lõunapausiks või ööbimiseks, kui plaanid Soča orus rohkem aega veeta. Siin on mitmeid söögikohti ja kohvikuid. Samuti on see hea baas neile, kes soovivad minna raftingule või kanjonisse ronima. Olen mujal riikides raftingul käinud ja see on üli lahe kogemus – kindlasti soovitan.
Meie käisime Bovecis vaid kiirel lõunal. 🍽️ Bovecis soovitan restorani nimega 📍Gostišče Sovdat.
Great Soča Gorge – türkiissinine jõgi
Bovecist veidi lõuna poole jääb üks Soča jõe efektsemaid ja tuntumaid lõike – 📍Great Soča Gorge (Velika korita Soče). Jõgi voolab siin läbi kitsaste lubjakivikaljude ja vesi on uskumatult helesinine ning kristallselge.
Kuidas sinna saada? Bovecist sõitsime autoga umbes 15–20 minutit ja parkisime tee äärde (tasuta). Rajale saab kohe parkla kõrvalt ja koht on hästi tähistatud.
Mida teha ja teada:
- Rada ja parkimine on tasuta
- Rajal saab liikuda jõe ääres ja ületada rippsilla, kust avanevad head vaated kanjonile
- Jõgi on siin väga kitsas – mõnes kohas vaid paar meetrit lai – sügav ja kirkalt sinine
- Matkarada ei ole pikk ega keeruline, aga jalatsid võiksid olla mugavad, sest kivid võivad olla libedad
- 💦 Ujumine: meie jaoks oli päeva tipphetk hoopis ujumine Soča jõe madalamas osas. Kui minna veidi tagasi Boveci poole (matka lõpus autoparkla lähedale), leiab koha, kus kanjon on laiem ja madalam. Seal oli palju inimesi, kes nautisid suvepäeva, ujusid või hüppasid vette. Vesi on muidugi väga külm – umbes 10 kraadi, aga samas väga värskendav!
Tõtt-öelda oleks selle jalutuskäigu kanjoni ääres võinud ka vabalt vahele jätta ja ainult ujumiskohas mõnuleda. Kanjonit oli kohati keeruline näha, kuna tegemist pole reguleeritud rajaga nagu näiteks Vintgar Gorge, kus laudtee kulgeb otse jõe kohal.
Siiski oli meil hea meel, et jõudsime lõpuks Soča jõe äärde – see jõgi on tõesti imeline ja oma selge veega täiesti eriline kogemus.
Kui oleks rohkem aega olnud, siis loogiline jätk sellele piirkonnale oleks olnud:
- Kozjak Waterfall
- Napoleoni sild (Napoleon Bridge)
- Kobaridi piirkond ja selle matkarajad
Meie seekord sinna ei jõudnud, aga kui sul on rohkem aega Soča orus, siis need on kindlasti soovitatud kohad.
Autorong: Most na Soči > Bohinjska Bistrica
Pärast Soča jõe ääres veedetud päeva otsustasime mitte sama pikka ja kurvilist teekonda tagasi sõita, vaid kasutada Sloveenia autorongi, mis viib läbi mägede ja tunneli palju kiiremini 📍Most na Sočist otse Bohinjska Bistricasse.
See oli mulle täiesti esimene kord autorongiga sõita ja seetõttu ka päris lahe elamus omaette.
Kuidas see töötab? Autorong on rong, kuhu sõidad otse autoga peale – istud kogu sõidu aja oma autos ja rong viib sind läbi tunneli sihtkohta.
- Sõiduaeg: u 40 minutit. See säästab umbes 1,5 tundi sõiduaega.
- Pilet: ca 17€ auto ja kaks reisijat (hind sõltub hooajast ja autoga reisijate arvust)
- Pileti ostmine: saad osta kohapealt enne rongile pealeminekut sularahas, ette broneerida ei saa. Kohale tasuks minna umbes 45 minutit enne väljumist.
- Rong väljub mitu korda päevas: kontrolli enne graafikut, suveajal on see veidi erienv
Meie jõudsime Most na Soči jaama rohkem kui tund enne väljumist ja siis oli ka juba teine auto seal ootamas. Kohapeal infot väga ei ole. Leidsime vaid Bohinjska Bistrica sildi koos autorongi pildiga ja jäime sinna ootama. Umbes 45 minutit enne väljumist jõudis rong sinna ja saime peale. Sõit ise oli päris põnev ja natuke loksuv – läbi mägede ja tunnelite. Ma ise kuulsin autorongi võimalusest alles samal päeval ja olin väga õnnelik, et seda proovida saime.
Õhtu: Lake Bohinj
Pärast autorongiseiklust jõudsime kella 8 õhtul Lake Bohinji äärde. Võrreldes Blediga on Bohinj palju rahulikum ja vähem turistikas. Bohinji järv asub Triglav rahvuspargi südames ja on Sloveenia suurim looduslik järv. Vesi on selge ja puhas, ümberringi mäed ja mets – täiuslik koht matkade alustamiseks või lihtsalt olemiseks ja ujumiseks. Järvel saab rentida ka kanuu või SUPi.
Meie esimene plaan oligi terve päev seal lihtsalt tšillida, aga kuna tahsime ka Soči jõe juures ära käia, siis Bohinji ääres olime vaid õhtul. Põhjus, miks Bohinji juurde tulime oli see, et järgmisel päeval Triglav rahvuspargi 3-päevast matka alustada.
🍽️ Söögikoha soovitus: Kui otsid mõnusat kohta õhtusöögiks, soovitame 📍Restoran Kramar – see asub otse järve ääres, jõe suudmes. Seal on suur terrass, kus on imeilus vaade järvele.
🏨 Lake Bohinji majutus: Hostel Pod Voglom – lihtne majutus Bohinji järve ääres, aga päris mõnusa atmosfääriga ja ilmselt üks odavamaid kohti, mis piirkonnas leidub. Seal on koha peal restoran ja baar, saab tasuta parkida ning rentida SUPe. Natuke suvelaagri meeleoluga koht. Tore oli see päriselus oli tuba ilusam kui piltidel.
4.-6. päev matk Triglav rahvuspargis
Sloveeniasse tullakse ikka looduse pärast ja Triglavi rahvuspark on üks esimesi kohti, mida kõik mulle kohe soovitama hakkasid. Seetõttu mõtlesimegi jaanipäevaks teha ühe 3-päevase matka.
👉 Loe pikemad blogipostitust Triglav rahvuspargis matkamisest ja salvesta minu Instagrami kokkuvõte Triglav rahvuspargi matkast – link siin.
Alustasime Bohinji järve äärest, Stara Fužina küla juurest. Matka alguse juures maksis parkimine 20 € päevas, aga me jätsime auto hoopis enda majutuskoha juurde (Hostel Pod Voglom), mis oli sealt umbes 50 minuti jalutuskäigu kaugusel. Nad lubasid tasuta parkida, seega tasus ära!
Tahtsime Stara Fužinast võtta Planina Blato juurde shuttle-bussi, et alustada veidi kõrgemalt, aga selgus, et see käib juunis vaid nädalavahetustel (juulis ja augustis ka nädala sees). Õnneks alustasime matka pühapäeval ehk ühe otsa saime sellega ikkagi teha.
Rada ise oli parajalt väljakutsuv – palju tõuse ja järske langusi, kivine pinnas, kohati lumi, aga samas kogu aeg põnev ja vaated lihtsalt uskumatud. Suurem osa ajast olime rajal täiesti kahekesi. Ja nägime ka rohkelt kohalikke mägikitsi, kes olid päris julged.
Meie matkad seab tavaliselt kokku Janis ja ka seekord oli rada tema teha. Neid on Triglavis tõesti palju ja saab üsna vabalt ise kombineerida. Tavaliselt kasutab ta Alltrailsi, aga seal midagi sobivat polnud, mistõttu pani ta selle ise gaiagps lehel kokku ning jälgis seda telefonis ja garmini kellas.
Märgistusi oli rajal küll, aga mitte kogu aeg – kindlasti tasub mingi kaardirakendus alla laadida. Janis tahtis muidugi midagi “erilist” ja ühe korra pidime reaalselt üle kalju ronima teadmata, kas teisel pool üldse rada jätkub. Janis ise oli ka üllatunud, et selline lõik sisse jäi! Mina olin muidugi tige, aga noh… vähemalt oli meeldejääv.
Triglavi tipp jäi seekord vallutamata, sest sinna minekuks oleks olnud vaja veidi rohkem aega ja ka ferrata-varustust. Matkakepid tasub igal juhul kaasa võtta, sest rada on järsk. Seetõttu võtsime ka enda alumise pagasi kaasa, sest käsipagasid matkakepid pole lubatud.
Ööbisime kahes mägihütis ( 📍Vodnikov dom na Velem polju ja 📍Koča pri Triglavskih jezerih) – need tasub varakult ette broneerida. Tavaliselt on seal dormid 4–20 inimesele. Enda matkalina kindlasti kaasa! Hommiku- ja õhtusöögi sai kohapealt, lõunaks tellisime kaasa võileivad. Dušš oli ainult esimeses majutuses ja see maksis 10 € lisaks. Joogivesi oli õnneks tasuta ja kaardiga sai maksta.
Kokku tuli umbes 42 km. Väga äge kogemus! Triglav rahvuspark on matkasellidele kindel soovitus! Pärast oli eriti mõnus veel Bohinji järve hüpata!
6. päev: Sokcjan koopad, sõit Rovinj linna Horvaatias
Viimase Triglav rahvuspargi päeva tegime peaaegu joostes ilma ühegi pausita. Eesmärgiks oli võimalikult ruttu alla tulla, et Bohinji järve juurest sõita riigi teises otsas asuvasse 📍Sokcjan koobastesse. Hiljemalt kell 13:00 oli vaja järve äärest lahkuda, kuna koobastesse oli kaks tundi sõitu. Lisaks tahtsime veel järves ujumas käia. Võin kinnitada, et jõudsime kõik tehtud ja olime täpselt ajakavas.
Kuigi ma muidu pole suur koobaste fänn, kinnitasid mulle kõik, et Sloveenia omades peab käima. Tuntumad ongi Postojna koopad ja Sokcjan koopad. Valisime viimased, kuna tuttavad ja Redditi kommentaarid soovitasid neid.
Sokcjan koobastesse saab sisse ainult koos giidiga ja selleks peab ette broneerima endale tuuri (link siin). Viimane tuur suvisel ajal algab kell 15:00. Koopad olid tõesti võimsad, midagi teistsugust kui mujal. Samuti on seal ka Euroopa suurimaid allmaa jõgesid. Arvestama peaks umbes 2 tunniga.
Esialgne plaan oli pärast Sokcjan koopaid minna Sloveenia rannikulinna Pirani, mis asub umbes 15 minuti kaugusel, ja olla seal paar päeva. Uurimustööd tehes tundus, et Põhja-Horvaatia Istria poolsaarel asuv Rovinji on hoopis parem variant. Meil ka mõned tööpäevad tulemas järgmistel päevadel ja seal ümbruses ning linnas tundusid olevad paremad rannad ja rohkem vaadata. Lisaks olid Pirani majutused palju kallimad ja valikut vähem. Tagantjärgi võin kinnitada, et Rovinji valimine Pirani asemel oli ainuõige otsus.
Seega alustasimegi pärast koopaid sõitu Horvaatia linna Rovinjisse, mis oli umbes 1,5 tunni kaugusel. Sõit oli mööda väga head kiirteed ja piiriüles läks kiiresti – tänu Schengenile sisuliselt piiri polnudki. Umbes 18:30 olime Rovinjis, saime kätte enda korteri järgmiseks neljaks ööks ning avastasime vanalinna, mis oli majutusest umbes 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Kokkuvõttes üks väga tegus päev – mäe otsast koobaste ja rannani.
7.-9. päev: kaugtöö ja puhkus Rovinjis (Põhja-Horvaatia)
Nagu ikka polnud tegemist pelgalt puhkusreisiga. Kuigi suurema osa reisist olime töötegemistest eemal (seda tänu pikkadele jaanipühadele, mis sel aastal nädala sees olid), oli meil siiski ka kolm tööpäeva. Selleks aja veetsime Põhja-Horvaatias Istria poolsaarel. Täpsemalt viibisime 4 ööd Rovinji linnas, kust oli pärast tööpäeva hea teha väljasõite väikestesse linnadesse ja küladesse.
👉 Loe blogipostitust Horvaatia Istria poolsaarest ja salvesta Instagrami kokkuvõte – link siin.
Tööpäeva hommikuid alustasime varajase jalutuskäiguga Rovinji vanalinna. Mulle nii meeldib näha, kuidas linn vaikselt ärkab. Teepeale jäi ka muidugi kohvipaus. Tööpäeva veetsime enda korteris, kus oli ka mõnus varjuline rõdu. Lõpetasime umbes kell 4 ja siis oli veel parajalt aega, et randa minna ja ümbrust avastada. Juunis on ka sealkandis päevad üsna pikad – päike loojus umbes kell 21:30. Samuti pole temperatuur õhtuti liiga kuum. Ööpäevane temperatuur kõikuski 24-29 kraadi vahel.
Istria piirkond on väga tugevaid mõjutusi saanud Itaaliast, mistõttu seal oligi kohti slaavi sugemetega Itaalia atmosfäär. Lisaks elab seal väga palju itaalia keelt kõnelevaid inimesi. Lisaks Sloveenia mägedele sai seal tunda mõnusat Vahemere meeleolu – tõeline suvetunne.
Õhtute jooksul käisime Pula linnas, Kamenjaki rahvuspargis (ujumas ja Safari baaris) ning Motovuni ja Bale külades. Lisaks ka rannas ja ujumas – meie lemmik oli Rovinji juures olev 🏖️ Lone Bay.
Pikemalt Põhja-Horvaatia ja Istra poolsaare avastamisest kirjutan eraldi blogipostituses.
🏨 Rovinji majutus: Apartments Kristina – korralik ja praktiline korter Rovinji rahulikus piirkonnas. Mulle väga meeldis, et seal oli privaatne rõdu ja kinnises aias parkimine. Vanalinna oli umbes 20-minutiline jalutuskäik.
10. päev: Sloveenia rannikulinn Piran ja Põhja-Itaalia Trieste
Pärast nelja ööd (ja kolme tööpäeva) Rovinjis ja Horvaatias, liikusime tagasi Sloveenia poole suunaga Ljubljana poole, kust oli järgmise päeva hommikul tagasilend. Tee peal planeerisime külastada Pirani (Sloveenia) ja Triestet (Itaalia).
👉 Loe ja salvesta minu Instagrami kokkuvõte Pirani ja Trieste külastamisest – link siin.
Sloveenial on lisaks mägedele ka veidi rannikuala – küll vaid umbes 47 kilomeetrit. Esmalt külastasime Sloveenia rannikulinna 📍Pirani, mis on tuntud oma kitsaste tänavate, pastelsete majade ja Veneetsia mõjutustega arhitektuuri poolest. Linna autoga ei pääse, vaid see tuleb parkida linnaäärde parklasse, kust shuttle-buss (1 €) viib kesklinna. Parkimine oli päris kallis – 2 tundi maksis umbes 9 eurot. Linn oli armas, aga midagi väga erilist ei pakkunud. Paariks tunniks jalutuskäiguks sobib hästi. Nagu varasemalt mainisin, oli mul väga hea meel, et pikema mereäärse peatuse Rovinjis ja Horvaatias tegime. Samas kui Horvaatia jaoks aega napib, pakub ka Piran Vahemere hõngu.
Järgmine peatus oli 📍Trieste – tuntud Itaalia sadamalinn Sloveenia piiri ääres. Piranist oli sinna umbes 45 minutit sõitu. Triestes tekkis tunne nagu oleks üle pika aja sattunud taas suurde linna. Arhitektuuris on tunda Itaalia, Austria ja Viini juugendi mõjutusi. Trieste on ka Illy kohvi sünni- ja kodulinn, nii et neid silte nägi igal sammul. Nagu Itaalias ikka – Aperol oli odav ja jäätisevalik suur, aga muus osas ei jätnud linn erilist muljet, et oleks seal pikemalt tahtnud peatuda. Kui valite, kas ööbida Piranis või Triestes, siis kindlasti valige Piran.
Umbes 18 ajal õhtul alustasime sõitu Ljubljana suunas. Mööda kiirteed oli sinna ainult natuke üle tunni sõitu ja veelkoord kiidan Sloveenia liiklust ning teid. Kuuldavasti pidi juulis ja augustis seal olema üsna palju ummikuid, aga meie seda ei kogenud.
Viimaseks ööks võtsin 🏨 Airbnb majutuse Ljubljana äärelinna. Korter asus ühe kohaliku pere aias ja oli ilmselt üks paremaid majutusi Sloveenias – ilus, praktiline ja isegi hommikusöögi materjal oli külmkapis. Samuti oli seal tasuta parkimine ning lennujaam 20-minutilise sõidu kaugusel.
11. päev: tagasilend Ljubljanast
Hommik algas varakult, kuna kell 9:00 läks juba lend Ljubljana lennujaamast. Õnneks sõit sinna oli lühike ja rendiauto äraandmine oli ka kiire. Lennujaam on ise päris väike ja kõik käis üsna kähku. Lõunaks olime juba Riias, kust ka enda reisi alustasime. Kuna minu abikaasa Janis on lätlane, kasutasime võimalust ja veetsime veel päeva tema perega, et siis juba Tallinna poole sõitma hakata.
Mul olid Sloveenia suhtes kõrged ootused, aga see reis isegi ületas neid! Eriti mõnus oligi kombo koos Põhja-Horvaatiaga ehk sai mägesid, randa, kultuuri ja head sööki.
Sloveenia toiduelamused
Sloveenia köök on huvitav segu Itaalia, Austria ja Balkani mõjutustest. Traditsioonilisi Sloveenia toite saab proovida näiteks Ljublaja restoranis Gostilna Sokol. Samuti tehakse Sloveenias ka veini – nii palju kui proovisime, siis meile täitsa meeldis. Ljubljana toidufestival oli hea koht degusteerimiseks.
Mõned toidud, mida proovida:
Bledi kreemikook (Blejska kremšnita) – kihtide viisi vanillikreemi, vahukoort ja lehttainast. Bledis täiesti kohustuslik ja meile mõlemale väga maitses.
Štruklji – rullitud pelmeenitaoline roog, mida tehakse nii soolase kui magusana. Me proovisime erinevaid maitseid (nt karulauk, kodujuust, pistaatsia) Moji štruklji Slovenije kohvikus Ljubljanas ja see oli täiesti omaette elamus! Eriti positiivne üllatus oli magus pistaatsiamaitseline pelmeenirull.
Idrijski žlikrofi – Idrijast pärit väiksed kartulitäidisega pelmeenid, mis meenutavad natuke tortellinisid. Serveeritakse sageli lihase või guljašitaolise kastmega. Janis proovis neid Ljubljana toidufestivalil. Maitses natuke nagu guljašš pelmeenidega.
Trühvliroad – Sloveenia edelaosas on trühvlid väga levinud. Paljud restoranid pakuvad trühvlipastat ja -risotot või isegi trühvliga burgerit. Mina tellisin trühvlipastat Ljubljana toidufestivalil ja burgerit tellisime Mega Burger Bled putkas. Veel rohkem sai trühvlitoite Istria poolsaarel Horvaatias ja need olid küll väga maitsvad.
Kohalik forell – eriti Soča jõe piirkonnas. Värske, kergelt valmistatud ja väga maitsev. Hinnad algasid tavaliselt 20 eurost (2025. aastal).
Kranjska vorst (Kranjska klobasa) – Sloveenia klassika. Pakutakse sageli hapukapsa ja sinepiga, või lihtsalt leivaga. Seda pakuti ka meie matkahüttides ühe valikuna. Midagi erilist pole – pigem meenutas veidi Eesti jõulutoitu ja tavalist saksa vorsti.
Sloveenia kokkuvõte ja lemmikud kohad
Sloveenia oli minu jaoks täpselt see, mida lootsin – ja natuke rohkemgi. Kui sulle meeldivad loodusele ja mägedele keskenduvad reisikohad, siis soovitan Sloveeniat kahe käega. Samas sobib see ideaalselt ka pikaks nädalavahetuseks – näiteks Ljubljana ja Bledi järve kombo on väga mõnus ja lihtne korraldada.
Mulle meeldis just see vaheldusrikkus – mägedest randadeni (ja lisaks ka meie väike mere-äärne aeg Horvaatias, mis pani mõnusa täpi i-le).
Kui peaksin lemmikud välja tooma, siis:
- Triglavi rahvuspark ja sealne loodus – need kolm matkapäeva olid kogu reisi kõige meeldejäävamad.
- Bledi järv – õigusega kuulus koht! Minu jaoks ei olnud see liialt turistikas või vähemalt see ei häirinud.
- Autorongiga sõit läbi mägede – midagi täiesti uut ja üllatavalt lõbus
Kas muudaksin midagi meie marsruudis? Sellise ajaraamiga mitte. Kui oleks rohkem aega, siis veedaksin ühe päeva veel Bledi ääres. Olen väga rahul, et lisasime reisi lõppu Istria poolsaare – seal meeldis meile rohkemgi kui Sloveenia rannikul.
Kuigi Sloveenia on väike, jäi meil siiski ka mõni koht järgmiseks korraks:
- Velika Planina karjamaa-ala ja seal lähedal olev linn Kranj ning õllepurskaev.
- Postojna koopad ja Predjama loss – see loss on väljast päris muljetavaldav. Valisime Postojna koobaste asemel Skocjan koopad.
- Soča jõe piirkond – jõudsime sinna vaid põgusalt. Samuti on seal (eriti Bovecist) mitmeid võimalusi raftinguks ja kanjonironimiseks – tundus väga lahe.
- Ja muidugi – Triglav mäe tipp. Kuna ma ei ole suur tippude vallutaja, siis otseselt selle pärast tagasi ei läheks. Muide – Sloveenias on ütlemine, et iga tõeline sloveenlane peaks seal tipus vähemalt korra ära käima.
- Erinevad kosed – nt Savica kosk, Pericniku kosk. Neid on seal päris palju. Kuna olen viimastel aastatel väga paljude koskede juures käinud, ei köida need väga ja hetkel tundusid Sloveenia teised kohad huvitavamad.
Loodan, et said sellest postitusest kasulikke nõuandeid ja natuke reisiisu. Kui Sloveenia on sul veel käimata, siis usun, et see võib sindki positiivselt üllatada!
Loodan, et leidsid sellest blogipostitusest kasulikke soovitusi. Kui jah, siis jaga seda ka teistega või märgi mind sotsiaalmeedias (@hiieliinreisib) – mul on alati hea meel teie tagasisidet kuulda! 😊 Lisaküsimuste korral kirjuta enda küsimus kommentaaride alla ja vastan esimesel võimalusel.
Sulle võivad veel huvi pakkuda järgmised blogipostitused:
- Sloveenia pärl: Mida teha Bledi järve ääres?
- Sloveenia mägedes: 3-päevane matk Triglavi rahvuspargis
- Vähemtuntud Põhja‑Horvaatia: Istria poolsaare võluvad väikelinnad ja rannad
- 12 praktilist asja, mida reisile kaasa võtta – minu soovitused
- Auto rentimine reisil: kuidas leida parim hind ja millega arvestada
Kui otsid rohkem reisisoovitusi ja kasulikke linke, vaata lehte “Kasulikud lingid reisimiseks”
Lisa kommentaar